Muud › Muud hagiasjad

1(6)

2-07-28142 Hagiavalduse kohaselt Pankrotiseaduse § 93 lg 1 ja pankrotiteate p. 6 kohaselt võlausaldajad olid kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul, arvates pankrotiteate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Pankrotiseaduse § 94 lg 1 alusel tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Hageja on ülaltoodud tähtaja jooksul ja nõuetekohases vormis nõudeavalduse haldurile esitanud. Hageja märkis avalduses nõude sisu, aluse ja suuruse ja lisas eeltoodud asjaolusid tõendavaid dokumente. Hageja nõue kostja vastu on 140 543,61 krooni. 09.01.2007.a. toimus kostja nõuete kaitsmise koosolek. Mõjuvatel põhjustel ei saanud hageja koosolekust osa võtta. Vastavalt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile kostja esindaja vaidlustas hageja nõude täies ulatuses, ehk hageja nõue jäeti tunnustamata. Mingit informatsiooni hageja toimunu sh nõude tunnustamata jätmise kohta pankrotihalduri algatusel ei omanud. 01.06.2007.a. saatis kostja esindaja hageja nõudmisel hagejale 09.01.2007.a. toimunud nõuete kaitsmise koosoleku protokolli (vt Lisa 2). Hageja jurist vaatas selle pärast puhkuse lõppemist

2(6)

2-07-28142 vaidlustanud. Ometigi ei pidanud pankrotihaldur vajalikuks sellest heausklikku hagejat teavitada, et hageja oleks saanud omi õigusi kaitsta. Lähtudes ülaltoodust palub hageja: 1. Ennistada ühe kuuline tähtaeg (pankrotiseaduse § 106 lg 1) hagiavalduse esitamiseks hageja poolt. 2. Kohtukulud jätta kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele /t.l. 25-27/ palub hageja aegumist mitte kohaldada, sest erinevalt teistest paljudest võlausaldajatest pidi pankrotihaldur nõudega seotud erilistest asjaoludest teadma ja loogiline oleks olnud, et ta vaidlustatud nõudest oleks ka hagejat teavitanud. Pankrotihaldur oli ju hageja vastu seoses nõudega esitanud võlausaldaja esindajana omapoolse hagi, kus ta nõudis justkui tekitatud kahjusummade tasumist hoopis võlausaldajalt ehk hagejalt. Sellises olukorras ei võinud hageja eeldada, et tema nõuet üldse on läbi vaadatud, sest poolte vastastikuste nõuete suuruse üle alles käis ja käib seniajani kohtuvaidlus. Samal põhjusel ei olnud vajalik ka igaks juhuks hakata võimalike koosolekute protokolle pankrotihaldurilt välja nõudma ja seda tehti alles siis, kui tekkis kahtlus hageja poolse võlanõude mittetunnustamisest. Hageja eeldas, et tema nõude üle käiva kohtuvaidluse lõppedes saab seda läbi vaadata ja tunnustada ka võlausaldajate üldkoosoleku poolt, sest senini polnud seoses kohtuvaidlustega üldse selge, kes kellele ja kui palju võlgneb. Just sellel põhjusel palub hageja aegumist mitte kohaldada. Muidu võib tekkida situatsioon, kus hageja ei saa võlgnikult formaalsetel põhjustel võlga sisse nõuda, kuid võlgnik vastuhagi rahuldamise tõttu saab ja samas pole enam võimalik teha poolte vahel ka tasaarveldust. Sellisesse situatsiooni sattumine oleks hageja suhtes täiesti ebaõiglane. Just sellise situatsiooni vältimine ongi hageja poolt hagi esitamise peamine motivaator, sest teada olevatel andmetel pole võlausaldajatel pankrotipesast eriti midagi loota. Samas soovib võlausaldaja ennast aga võimalike menetletavate vastunõuete rahuldamise eest kaitsta. Hageja arvates on seadustega puudulikult reguleeritud situatsioon, kus nõude kaitsmata jätmisel ei tule sellest nõude esitanud kuid tunnustamiskoosolekult puudunud isikule teatada. Selleks pole vaja tingimata Ametlikke Teadaandeid kasutada, piisanuks pankrotihalduri poolsest teatest, et nõude heausklik esitaja teaks oma nõude mittetunnustamisest ja õigusest esitada vastav hagi kohtusse oma võlanõude tunnustamiseks. Praeguses situatsioonis on selline teatamine seadustega reguleerimata ja ainus võimalus on esitada taotlus tähtaja ennistamiseks. Hagi esitamise ajaks ei olnud jaotusettepanekut veel kinnitatud. Hageja arvates ei kaalu isegi õiguskindluse positiivsed küljed üles ühe võlausaldaja suhtes seaduse puuduliku regulatsiooni tõttu toimuma saavat ebaõigust. Selline ei saa ometi pankrotiseaduse eesmärk olla.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete /t.l. 17-19/ kohaselt on kostja seisukohal, et hageja nõude (hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks) rahuldamiseks puudub põhjendus ja õiguslik alus järgmistel põhjustel:

3(6)

2-07-28142 peale koosoleku toimumist võinud koosoleku käigu kohta huvi tunda. Hageja pöördus pankrotihalduri poole nõuete kaitsmise koosoleku protokolli saamiseks peaaegu pool aastat peale nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. Seega jääb täiesti selgusetuks, miks ei tundnud hageja esindaja koosoleku tulemuste kohta ise huvi ning miks ei pöördunud hageja esindaja pankrotihalduri poole varem, et saada koopiat nõuete kaitsmise koosoleku protokollist. Seega ei ole hageja esitanud ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

22.10.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 23.11.2007 /t.l. 22/. Kostja taotleb antud asjas aegumise kohaldamist ning aegumise kohaldamise taotluse kohta vaheotsuse tegemist. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle koha vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

4(6)

2-07-28142 Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada, kuna hageja nõue on aegunud. Esitatud hagis taotleb hageja tähtaja ennistamist pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamisnõude esitamiseks, kuna kostja 09.01.2007.a. nõuete kaitsmise koosolekul vaidles haldur hageja esitatud nõudele vastu ja nõuet ei tunnustatud /t.l. 7-9/. Kuigi hageja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel tema eelmainitud taotlus põhineb, on selleks eeldatavasti TsMS § 67, mis annab kohtule õiguse seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohus leiab, et PankrS § 106 lg–s 1 sätestatud tähtaja puhul ei ole tegemist mitte menetlustähtajaga, vaid hagi aegumistähtajaga. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega vaidluse korral nõuete tunnustamise üle tuleb kohtule esitada tunnustamisnõue ning selline nõue tuleb lahendada hagimenetluses. Seega on tegemist materiaalõigusliku nõudega, mis allub aegumisele (samale seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegium 21.03.2006.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-06 p.10). Kostja FIE Külvi Levin (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek toimus 09.01.2007.a. ning seega möödus PankrS § 106 lg –s 1 sätestatud ühe kuuline tähtaeg tunnustamisnõude (hagi) esitamiseks 9.veebruaril 2007.a. Nõue on esitatud kohtule 26.07.2007.a., seega pärast aegumistähtaja möödumist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue on aegunud, teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja palub kõik menetluskulud hagejalt välja mõista. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

5(6)

2-07-28142 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja peab kandma kostja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

R.Undrest kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.