nende võlgnik O.B (isikukood XXX; elukoht XXX, xxxxx xxxx; tel XXX ; e-post XXX) võlausaldajad: - I AS Inbank Finance (registrikood 16197915; e-post XXX); - II Holm Bank AS (registrikood 14080830; e-post XXX); - III Coop Pank AS (registrikood 10237832; e-post XXX); - IV Omaraha OÜ (registrikood 12045597; e-post XXX); - V IPF Digital AS (registrikood 11034137; e-post XXX); - VI Bondora AS (registrikood 11483929; e-post XXX); - VII AB Fjord Bank (registrikood 304493038; e-post XXX); - VIII BB Finance OÜ (registrikood 11306564; e-post XXX); - IX Ühisraha OÜ (registrikood 11948363; e-post XXX) - usaldusisik C.P (MTÜ Majandamisnõustaja; e-post XXX)
Kohustuse täitmise ulatus / ümberarvestatud põhinõude täitmise ulatus %-des
12 / 90
IV 26 - IX 27
võlanõue
võlanõue
Ümberarvestatud põhinõue
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus2
30 / 313,38
15.kp.
30 / 80
Tsiviilasi nr 2-24-9584
X 27 - III 30
AS Inbank Finance
võlanõue
11 052,02
10 635,23
30 / 117,42
IV 25 - IX 27
30 / 65
7372,54
15.kp.
X 27 - III 30
Omaraha OÜ
BB Finance OÜ
Coop Pank AS
Bondora AS IPF Digital AS Ühisraha OÜ
võlanõue
1350,94
1253,24
6251,46
5625,83
1682,35
1549,68
kokku
kokku
9284,75
8428,75
2147,45
2000
860,24
788,79
3045,81
2999,84
kokku
kokku
3906,05
3788,63
võlanõue
1046,31
võlanõue
võlanõue
45 / 67
IV 25 - IX 27
4572
49 / 67
30 / 55
6823,81
15.kp.
X 27 - III 30
30 / 97,40
1679,32
IV 25 - IX 27
15.kp.
30 / 37,50
1125
52 / 67
1616,92
IV 25 - IX 27
15.kp.
30 / 36,11
1083,30
28 / 67
955,51
907,32
IV 25 - IX 27
15.kp.
30 / 20,26
607,80
58 / 67
195,21
193,85
176,64
IV 25 - III 26
15.kp.
12 / 9,86
118,32
61 / 67
1216,55
1159,69
99,73
IV 25 - III 26
15.kp.
12 / 5,57
66,84
5,5 / 67
399,3 / 398,87 / 627,85
30 806,76
võlanõue
võlanõue
4939,50 30 / 99,65
45 980,99 1
võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga 2
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 15. kuupäev
3
lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel
3.Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg on 31. märts 2030.
4.Määrata O.B usaldusisiku C.P tasuks 1890 Majandamisnõustaja, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
eurot
Mittetulundusühingule
5.Määratud usaldusisiku tasu 1890 eurot maksta O.B poolt 29. juulil xxx, 9. augustil xxx ja
9.septembril xxx kohtu deposiidina tasutud summa arvel Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank arvelduskonto nr EE231010220103421013).
6.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
7.Kohustada O.B-d iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule 31. märtsiks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada
9.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
10.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-24-9584
12.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.O.B (võlgnik) esitas ümberkujundamiseks.
20.06.xxx
Tartu
Maakohtule
maksejõuetusavalduse
võlgade
Avalduse kohaselt on avaldaja abielus K. O.B-ga, kuid lahutus on algatatud xxxxxxxxxx. Lahutus jõustus xxxxxxxxxx. Varasuhteks oli lahusvara. Avaldajal on kaks alaealist ülalpeetavat: T. O.B, sünd xxxxxxxxxx, ja T. O.B, sünd xxxxxxxxxx. Avaldaja sissetulekuteks on palk 2200 eurot. Avaldaja töötab xxxxxxxxxxxxxxx-s tootmisjuhina. Avaldaja on sattunud makseraskustesse seoses depressiooni ja hasartmängusõltuvusega ning võttes uusi laene vanade laenude tasumiseks. Avaldaja igakuised väljaminekud on 1300 eurot: eluasemekulud 210 eurot; kulutused toidule 400 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot; transpordikulud 150 eurot; sidekulud 50 eurot; kulutused laste koolikohustuse täitmisele või lasteaiatasud 90 eurot; kulutused tervisehoiule, hügieenile 150 eurot; muud igakuised kulutused 150 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 900 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 54 588,42 eurot.
2.Kohus võttis 17.07.xxx määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse; nimetas võlgniku usaldusisikuks C.P; peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni; peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud ning määras deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutavaks summaks 1890 eurot (usaldusisiku tasu) ja tasumise osamaksetena kolme kuu jooksul. Ühtlasi kohustas kohus usaldusisikut esitama kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning nende lisad koos hinnangutega võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.
3.Usaldusisik esitas kohtule 14.08.xxx võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning hinnanguga võlgniku varalisele seisundile. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul eeldatavalt kohustusi 57 509,50 eurot, millest 54 860,39 eurot on põhinõuded ja 2649,11 eurot kõrvalnõuded. Enamus võlausaldajatest ei ole tarbija maksevõime hindamisel toiminud vajaliku hoolsusega: on jätnud kontrollimata tarbija antud teabe varasemate kohustuste kohta, ei ole küsinud tarbija kontoväljavõtteid, on arvestanud elamiskuludeks põhjendamatult väikese summa. Laenutaotleja sissetuleku suurust arvestades oli kuni xxx. a märtsini sõlmitud laenulepingute täitmine laenuvõtjale jõukohane (sissetulek 2200 eurot, laenumakseteks 900 eurot). xxx. a aprillis ja mais on sõlmitud veel viis lepingut, mille täitmiseks lisandus kuumaksetele ca 700 eurot ja võlgnikule kättejääv summa (600 eurot) jäi elatusmiinimumist (885 eurot) väiksemaks. Ilmselt ei ole võlausaldajad nende lepingute sõlmimisel toiminud nõuetekohase hoolsusega ja on tõenäoliselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samas on need lepingud sõlmitud vahetult enne maksejõuetusavalduse kohtule esitamist ja võlgniku tasutud summad on nii väikesed, et kokkuleppelise intressimäära asendamine seadusjärgse intressiga muudaks nende põhinõuete suurusi vähe. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 2203,80 eurot. Võlgnik on asunud tegelema makseraskuste tekkimise põhjustega 3(8)
Tsiviilasi nr 2-24-9584 (depressiooni ravi ja sõltuvusnõustamine) ning soovib võlgade ümberkujundamist. Ta on valmis täitma võlausaldajate nõuded pankrotiga võrreldes suuremas ulatuses. Võlgnikul puudub vara ja pankroti korral loovutaks võlgnik kolme aasta jooksul ca 7800 eurot, millest tuleb maha arvestada menetluskulud. Kui koostada ümberkujundamiskava neljaks aastaks, siis tasub võlgnik selle aja jooksul võlausaldajatele üle 30 000 euro. Võlgnik on taotlenud tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
4.Kohus algatas 26.08.xxx määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks C.P ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 25.10.xxx. Kohus pikendas võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaega kuni 02.12.xxx.
5.Usaldusisik esitas kohtule 02.12.xxx võlgniku nimel 12.11.xxx koostatud ümberkujundamiskava; võlausaldajate BB Finance OÜ, Bondora AS, Coop Pank AS, AB Fjord Bank, Holm Bank AS ja IPF Digital AS seisukohad koos usaldusisiku arvamusega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluvate võlanõuete summa 45 980,99 eurot. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Osale võlausaldajatest on võlgnik teinud suuri tagasimakseid, osale ei ole praktiliselt midagi tasutud. Võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks on kõigi võlausaldajate nõuded ümber arvestatud, asendades lepingukohase intressimäära seadusjärgse intressimääraga. Võlgnik töötas OÜ-s xxxxxxxxxxx, kus tema viimase kuue kuu tasu koos auto kasutamise kompensatsiooniga oli 2203,80 eurot, sh töötasu 1903,80 eurot. Vara- ja võlanimekirja koostamise järgsel perioodil süvenesid võlgniku vaimse tervise probleemid, millega kaasnes ajutine töövõimetus. Töövõimetuslehe lõppemise järel 28.12.xxx võlgnik koondati. Võlgnikul on kavas jätkata töötamist väiksema koormusega ning jätkata ka varasemaid õpinguid infotehnoloogia erialal. Seetõttu prognoosib ta sissetulekute langust ca 2,5 aastaks. Hinnanguliselt võimaldab tema maksevõime tasuda võlgade katteks esimesel 30 kuul 400 ja järgneval 30 kuul 600 eurot kuus. Maksevõimet arvestades suudab võlgnik viie aasta jooksul täita 67% ümberarvestatud põhinõuetest. Ebamõistlikult väikeste kuumaksete vältimiseks on kava koostatud selliselt, et väiksemad nõuded (kuni 2000 eurot) täidetakse 12 – 30 kuu jooksul ja seejärel suurenevad maksed suuremate nõuete katteks. Usaldusisik täpsustas 24.03.xxx kohtu päringule vastates, et võlgniku sissetulekuks on töötutoetus 46 eurot päevas (alates xxx juunist 31 eurot päevas) ja osalise töövõime toetus keskmiselt 11,72 eurot päevas. Kokku saab võlgnik kätte ca 1400 eurot. Kuni xxx septembrini õpib O.B xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik arvab, et töötutoetuse lõppemisel saab ta õppimise kõrvalt osalise ajaga tööle asuda. Võlgade ümberkujundamise kava ei ole põhjust muuta. Seni ei ole võlgnik võlausaldajatele makseid teinud, kuid makseteks vajaliku raha on pannud kõrvale.
6.Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. Kavaga nõustumisest teatasid usaldusisikule Bondora AS, AB Fjord Bank ja IPF Digital AS. Seisukoha jätsid esitamata AS Inbank Finance, Omaraha OÜ ja Ühisraha OÜ. Võlgade ümberkujundamise kavale esitasid vastuväited Coop Pank AS, Holm Bank AS ja BB Finance OÜ.
7.Vastuväite esitanud võlausaldajad ei nõustunud nõuete vähendamisega ja taotlesid ümberkujundamiskava täitmise tähtaja pikendamist.
8.Usaldusisiku 02.12.xxx arvamusest nähtuvalt lähtus Coop Pank AS xxx. aastal kahe krediitkaardi (Säästukaart Pluss (limiit kuni 800 eurot) ja vaba tagasimaksega krediitkaart (3000 eurot)) lepingute sõlmimisel taotleja esitatud andmetest varasemate finantskohustuste kohta ning tarbija esitatud andmeid varasemate finantskohustuste osas ei kontrollinud. Varasemate 4(8)
Tsiviilasi nr 2-24-9584 kohustuste suurust ei kontrollinud ka Holm Bank AS, kuigi võlgnik taotles varasemate kohustuste osalist refinantseerimist. Tarbija pangakonto väljavõtet ei küsitud, mistõttu nii Coop Pank AS kui ka Holm Bank AS on tõenäoliselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samas nõuete vähendamise põhjuseks ei olnud mitte vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, vaid võlausaldajate võrdsema kohtlemise tagamine. BB Finance OÜ on jätnud tähelepanuta, et ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg on 60 kuud. Väiksemate nõuete suuremas ulatuses rahuldamine saaks toimuda ainult suuremate nõuete arvel ja tähendaks väiksemate nõuete eelistamist. Võlgniku maksevõime võimaldab viie aasta jooksul võlausaldajatele tasuda rahasumma, mis on umbes kolm korda rohkem, kui võlausaldajad saaksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Võlausaldajate nõuetest võimaldab see summa täita keskmiselt 54%. Kuna osa võlausaldajatest on saanud suuri tagasimakseid, osale ei ole võlgnik praktiliselt midagi tasunud, siis võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes on kõigi võlausaldajate nõuded esmalt seadusjärgse intressimäära alusel ümber arvestatud ja seejärel võlgniku maksevõimet arvestades võrdses ulatuses vähendatud. Võlausaldajate huvid on kaitstud sellega, et nõuded saavad rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui võlgniku võimaliku pankroti korral. Vastuväited esitanud kolm võlausaldajat moodustavad ca 33% võlausaldajate arvust, nende poolt esitatud nõuded ca 44% esitatud nõuete summast. Ümberkujundamiskavaga on võlausaldajaid koheldud võrdselt, vastuväite esitanud võlausaldajate eelistamiseks puudub põhjus. Kava on usaldusisiku hinnangul võimalik FIMS § 26 lg 2 alusel kinnitada. Kohtu põhjendused
9.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on üheksast võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat ehk ca 33% võlausaldajatest.
10.FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 67% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 56%. Seega võib kohus FIMS § 26 lg 2 alusel O.B võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (Coop Pank AS, Holm Bank AS ja BB Finance OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
11.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväite esitanud võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb FIMS § 21 lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.
12.Võlgnikul on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi üheksa võlausaldaja ees kokku 57 509,50 eurot, millest 54 860,39 eurot on põhinõuded ja 2649,11 eurot kõrvalnõuded. Kava järgi toimub esmalt võlausaldajate nõuete ümber arvestamine seadusjärgse intressimäära järgi 5(8)
Tsiviilasi nr 2-24-9584 ning seejärel võrdses ulatuses vähendamine, milline tagab enim võlausaldajate võrdse kohtlemise, kuna osale võlausaldajatest on tasunud võlgnik suuri tagasimakseid, osale aga praktiliselt midagi. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate vähendatud põhinõuded 60 kuu jooksul, väiksemate nõuetega võlausaldajate nõuded tasutakse aasta kuni kahe poole aastaga ning suuremate nõuete rahuldamiseks tehakse kava järgneva perioodi vältel suuremaid makseid. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste kogusumma rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev (28% kuni 65%), ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate vähendatud põhinõuete võrdses ulatuses (67%) täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Coop Pank AS, Holm Bank AS ja BB Finance OÜ nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega on põhinõudeid vähendatud ja vähendatud põhinõuetest tasutakse 67%. Vastuväite esitanud võlausaldajad ei ole välja toonud, kuidas nende nõuete suuremas ulatuses rahuldamine võlgniku huve ja maksevõimet arvestades võimalik oleks.
13.Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FIMS § 2 lg 3), on seletuskirja kohaselt oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Võttes aluseks võlgniku senise sissetuleku 1903,80 eurot on töötasust arestitav summa 454 eurot. Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlgniku sissetulekust (töötasu) pankrotivarasse kolme aasta jooksul ca 13 620 eurot, millest tuleks katta ka menetluskulud. Võlgade ümberkujundamise kava alusel tasub võlgnik võlausaldajatele üle 30 000 euro. Seega on võlgade ümberkujundamine võlausaldajatele soodsam menetlus ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
14.FIMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kava koostamisel on võlgniku makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks lähtutud asjaoludest, et võlgnikul puudub vara, ta koondati xxx detsembris, tema sissetulekud on vähenenud ning tal on kaks ülalpeetavat (xxx sündinud poeg ja xxxx sündinud tütar). Võlgnikul on kavas jätkata töötamist väiksema koormusega ning jätkata ka varasemaid õpinguid infotehnoloogia erialal, mistõttu on prognoositav tema sissetulekute langus ca 2,5 aastaks. Ümberkujundamiskava täitmine on võlgnikule jõukohane ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita (igakuise makse suurus esimesel 30 kuul ca 400 eurot kuus ning järgmisel 30 kuul ca 600 eurot kuus).
15.Kokkuvõtteks rahuldab kohus O.B maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FIMS § 26 lg 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. Käesoleval juhul on O.B võlgade ümberkujundamise menetluse edukuse huvides põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ning ületada makseraskused.
16.Kohus peatas 17.07.xxx määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse 6(8)
Tsiviilasi nr 2-24-9584 lõppemiseni ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FIMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
17.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 31. märtsiks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
18.Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
19.Usaldusisik on 02.12.xxx ja 24.03.xxx esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 21 tunni eest 1890 eurot (tunnitasu 90 eurot). Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr EE231010220103421013. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Kuupäev 17.07.24
FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.xxx 164 eurot (820 / 5) ja alates 01.01.xxx 177,20 eurot (886 / 5). 7(8)
Tsiviilasi nr 2-24-9584 Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 21 tunni eest 1890 eurot (21 tundi × 90 eurot). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
21.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.