Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Tagaseljaotsus jõustub, kui sellele ei esitata kaja või jäetakse kaja läbi vaatamata. Hageja nõue ja põhjendused AS Hansapank sõlmis kostjaga 19.08.2005 käenduseta väikelaenulepingu nr 05-177507-VL, mille alusel kostjale anti väikelaenu summas 25 000 krooni intressimääraga 18 % aastas laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.03.2007. Laenusumma tagasimaksete ja intressi maksete tasumise tähtpäevaks määrati iga kuu 10. kuupäev. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja ütles 30.08.2006 saadetud kirjaga lepingu üles 21. septembrist 2006. Hagi kohtusse esitamise ajal oli kostja võlg tagastamata krediidisumma osas 17 375.86 krooni (põhinõue), intressivõlg – 1 813.32 krooni, leppetrahv 300 krooni, viivised laenu põhiosalt 998.54 krooni ja viivis leppetrahvilt 15.84 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel või omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus edastas posti teel kostjatele hagimaterjalid Soome Vabariigis, sest kostja poolt hagejale teatatud aadressil Eesti Vabariigis Tartus Kooli 38-4 viibib kostja aruharva, nähtuvalt kohtukordniku ettekandest. J. M. S. T on kohtumääruse koos hagimaterjalidega isiklikult vastu võtnud 19.10.2007 aadressil Jokiniehentie 40 K 81 Helsinki, Soome Vabariik. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest tema kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud, samuti ei ole kostja esitanud taotlust kohtualluvuse muutmiseks kostja praeguse elukoha järgi. Kohus on seisukohal, et on pädev hagi menetlema. TsMS § 77 lg 1 kohaselt kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt isegi siis, kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. J. M. S. T rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linnas. Samuti on kostja teatanud laenulepingu sõlmimisel enda elukohana Tartu linnas Kooli 38-4 asuva eluruumi. Nimetatud eluruumi kasutavat kostja aegajalt, mis nähtub kohtukordniku ettekandest. Kuigi kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Helsingis, on Tartu Maakohus pädev asja lahendama. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 2 kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kostja on laenulepingu sõlmimisel teatanud enda elukohaks Tartu linnas Eesti Vabariigis asuva eluruumi. Kohaldatavat õigust ei ole laenulepingus kokku lepitud. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr 05-177507-VL suhtes kohaldamisele Eesti Vabariigi seadus. Hagi on tõendatud käenduseta väikelaenulepinguga nr 05-177507-VL, 19.08.2005, sooritatud operatsioonide väljatrükiga, lepingu üleütlemise teatisega. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS

§ 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi J. M. S. T vastu tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos intressi, leppetrahvi ja viivistega summas 20 503.56 krooni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega väljamõistetud põhinõudelt arvestatakse kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisti määratud. Hageja palub välja mõista kohtuotsusega viivis kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja nõue on seaduslik, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.