Ärakiri
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.11.2007. a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-07-20198
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi T E vastu 43 548.95 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood xxxx, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn esindajad Esindaja: M T , asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn Kostja: T E , isikukood: xxxx, elukoht: xxxx Kirjalik menetlus Resolutsioon: Hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista T E (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks 43 548 (nelikümmend kolm tuhat viissada nelikümmend kaheksa) krooni ja 95 senti. Välja mõista T E alates 24.05.2007.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 33.69% tagastamata krediidisummalt aastas. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale.
Asjaolud ja hageja nõue. Hageja ja kostja sõlmisid 25.05.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0602526/96tt, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 30 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 32.86% krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu alusel kostja kasutusse antud krediidisummat suurendati hageja ja kostja vahel 28.07.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 818.53 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist jäi krediidisaaja kasutusse summa 28 884.48 krooni. Kokkuleppe nr 1 järgi kohustus kostja alates 28.07.2006 maksma hagejale intressi 33.69% krediidisummalt ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 8477.37 krooni. Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja sunnitud saatma kostjale 17.08.2006 ja 18.09.2006 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja reageeris kirjadele vaid osaliselt. 23.10.2006 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ning 21.11.2006 ütles hageja ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 38 932.09 krooni tasumist, millest 27 184.48 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 5011.28 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5436.90 krooni leppetrahv, 399.43 krooni viivis, 300 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Lepingu ülesütlemise järgselt ei ole kostja tasunud hagejale mitte ühtegi makset. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste kohaselt jäi kostja kasutusse 28 884.48 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest 23.10.2006., samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostja sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu 21.11.2006 üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused.
Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist mitte ühtegi makset tasunud, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 27 184.48 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 33.69% krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on summas 5011.28 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 33.69% võlgnetavalt summalt aastas ja lepingu ülesütlemisel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 399.43 krooni. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset tasunud, on hageja viivisenõue perioodil 22.11.2006-24.05.2007 suurenenud kokku 4616.86 krooni ja seega seisuga 24.05.2007 on viiviseks 5016.29 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Selle alusel tuleb kostjalt alates 24.05.2007 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 33.69% tagastamata krediidisummalt aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on kokkuleppe nr 1 alusel leppetrahvi suuruseks 5436.90 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt kostjale 23.10.06 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse eest summas 200 krooni ja 21.11.06 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest summas 400 krooni, kulud kokku 600 krooni. Kokkuleppe nr 1 lisatud maksegraafiku kohaselt kohustus võlgnik tasuma kokkuleppe sõlmimise eest lepingu sõlmimise tasu summas 300 krooni, milline on kostjal tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista 43 548.95 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 27 184.48 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5011.28 krooni, viivis 5016.29 krooni, leppetrahv 5436.90 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni ja tasumata lepingu sõlmimise tasu 300 krooni; välja mõista kostjalt alates 24.05.2007.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 33.69% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, kokkuleppe nr 1, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis teistkordselt (esmakordselt 04.09.2007) 26.09.2007.a. kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile xxxx kohtukordniku vahendusel ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on
kostja poolt isiklikult vastu võetud 22.10.2007, mille kohta ta on andnud allkirja. Seega vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 05.11.2007.a. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu õiguslikud takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Hagi kuulub rahuldamisele avalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus TsMS § 173; 367; 407; 442; 444 lg 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
I.Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Opmann
Kohtuotsus jõustus: 25.veebruar 2008.a. Nooremreferent
I.Opmann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.