2-06-17294/6 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 07.07.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt AS-i K ja XXX linna vahel 03.11.2003.a. sõlmitud hoone tagasiostuõigusega müügilepingutega omandas AS K XXX linnas XXX ja XXX XXXs asuvad ehitised, hinnaga 450 000 krooni. Müügilepingute p.-i 6.1. kohaselt kohustus kostja AS K investeerima mõlema lepingu objektideks olevate hoonete rekonstrueerimisse ja kapitaalremonti ning territooriumi heakorrastusse kokku 7 500 000 krooni teise aasta jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast, s.o. hiljemalt 03.11.2005.a. Müügilepingute p.-i 6 alap. 6.3. kohaselt investeerimiskohustuste mittetäitmisel või mitteõigeaegsel täitmisel kohustus AS K tasuma trahvi 10 % ulatuses lepingus ettenähtud tähtajaks tegemata investeeringute summast. 09.09.2004.a. kinnistute võlaõigusliku müügilepinguga müüs AS K XXX linnas, XXX ja XXX asuvad kinnistud hinnaga 3 300 000 krooni AVKAS-le. 08.11.2005.a. kirjaga nõudis XXX Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusamet investeerimiskohustuste täitmise kohta aruande esitamist hiljemalt 15.11.2005.a. Kostja AS K ei ole investeerimiskohustuse täitmise kohta hagejale aruannet esitanud. Hageja on esitanud kostjale nõude leppetrahvi saamiseks 10 % ulatuses investeeringute summalt kogusummas 1 500 000 krooni. 06.12.2005.a. vaidles kostja lepinguline esindaja paljasõnaliselt hageja leppetrahvi nõudele vastu. Hageja, kostja ja AVK AS-i vahel 10.03.2006.a. sõlmitud kokkuleppega võttis AVKAS kõik tagasiostuõigusega müügilepingute p. 6 sätestatud võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevad AS-i K investeerimis- ja leppetrahvi kohustused, s.h. 10.03.2006.a. kokkuleppe sõlmimise ajaks AS-i K poolt täitmata jäetud kohustus investeerida iga lepinguobjekti 23 000 000 krooni. 08.05.2006.a. kirjaga väitis kostja, et sõlmitud kokkuleppest tulenevalt läks AVK AS-le üle samuti kokkuleppe sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud leppetrahvi tasumise kohustus summas 1 500 000 krooni. 26.05.2006.a. kirjaga põhjendas hageja eespool toodud kostja väidetega mittenõustumist. Käesoleva hagi esitamise ajaks moodustab kostja sissenõutavaks muutunud kohustus hageja ees kokku 1 500 000 krooni. Kostja poolt investeerimiskohustuste täitmata jätmist kogusummas 15 000 000 krooni kinnitatakse hageja, kostja ja AVK AS-i vahel 10.03.2006.a. sõlmitud kokkuleppega, mille p.-s 2.1. võttis AVKAS üle kostja poolt täitmata jäetud investeerimiskohustused summas 15 000 000, täitmise tähtajaga 03.11.2005.a. Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg. 1 p. 1 järgi, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg. 7 järgi on kostjal kohustus tasuda leppetrahvi summas 1 500 000 krooni muutunud sissenõutavaks hageja poolt määratud täitmise tähtpäeva, s.o. 10.12.2005.a. möödumisel. VÕS § 177 lg. 1 kohaselt kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist. Antud normist tulenevalt ei läinud hageja arvates 10.03.2006.a. kokkuleppe sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud leppetrahvi tasumise kohustus üle AVK AS-le. Hageja arvates ei tulene 10.03.2006.a. kokkuleppest, et AVKAS oleks üle võtnud kokkuleppe sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud AS-i K leppetrahvi maksmise kohustuse. Kokkuleppest ei tulene samuti, et hageja oleks andnud selleks nõusoleku vastavalt VÕS § 175 lg. 2 ning samuti seda, et leppetrahvi nõude esitamisega AS-i K ja XXX linna vahel tekkinud võlasuhe oleks 10.03.2006.a kokkuleppega lõppenud. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahv summas 1 500 000 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas leppetrahvi nõuet kostja vastu 122 621 krooni võrra, seega jääb hageja lõplikuks leppetrahvi nõudeks kostja vastu 1 377 386 krooni, millise summa palub hageja kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks. Kostja vastuväited hagile Kostja AS K hagi ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt vaidles kostja oma 06.12.2005.a. kirjaga hageja leppetrahvinõudele vastu juhtides hageja tähelepanu kokkuleppe puudumisele, mis käsitaks aruannete

või mistahes muude müügilepingute alap.-de 6 täitmist kajastavate dokumentide sisu- ja vorminõudeid ning nende esitamise või aktsepteerimise korda, samas kui aktiivne ehitustegevus XXX ja XXXasuvatel kinnistutel võimaldas hagejal vahetult veenduda investeeringute teostamises ja müügilepingutega seotud kohustuste nõuetekohases täitmises. Pärast kostja ülaltähendatud kirja saamist ei esitanud hageja enam leppetrahvi nõudeid ega taotlenud AS-lt K oma 29.11.2005.a. kirjas märgitud maksete teostamist, vaid alustas kostjaga läbirääkimisi seoses XXX linna, AVKAS-i ja ASi K vahel sõlmitava lepinguga, mis puudutas müügilepingutes toodud AS-i K investeerimiskohustuse ülevõtmist AVKAS-i poolt. Hageja, kostja ja AVKAS-i vahel 10.03.2003.a. sõlmitigi nimetatud kokkulepe. Kokkuleppe p. 2.1. kohaselt on AVK AS, AS K ja XXX linn kokku leppinud, et AVK AS võtab üle kõik müügilepingute p.-s 6 märgitud võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevad AS-i K kui nimetatud kokkulepete-järgse ostja investeerimis- ja leppetrahvi maksmise kohustused, ja nimelt: 03.11.2003.a. hoone tagasiostuõigusega müügilepingu (notariaalregistri nr. 12899) p.-s 6 lepinguobjekti investeerimise osas summas 23 000 000 krooni; 03.11.2003.a. hoone tagasiostuõigusega müügilepingu (notariaalregistri nr. 12904) p.-s 6 lepinguobjekti investeerimise osas summas 23 000 000 krooni; nimetatud investeerimiskohustuse mittetäitmisel või mittetähtaegsel täitmisel tasuda trahvi 10 % ulatuses tähtajaks tegemata investeeringute sumalt. Kokkuleppe p. 2.2. sätestab, et nimetatud investeerimiskohustused läksid üle AVK AS-le tagasiulatuvalt arvates 02.09.2005.a. Seega on AVKAS alates 02.09.2005.a. üle võtnud AS-i K müügilepingute alap. 6 järgsed teise ja kolmanda aasta investeerimiskohustused ning samal tähtpäeval lõppes lepinguline võlasuhe XXX linna ja AS-i K vahel, mille sisuks oli AS-i K kohustus teostada investeeringuid müügilepingute esemeks olevatesse XXX ja XXX asuvatesse hoonetesse. Kokkuleppe p.-s 2.1. ei kinnitata, et üle võetakse kostja poolt täitmata jäetud investeerimiskohustused summas 15 000 000 krooni. Kohustuse üle võtmine (VÕS § 175) ei tähenda, et sellega senine võlgnik või kohustuse ülevõtja tunnistaks kohustuse rikkumist, täpsemalt selle täitmata jätmist (VÕS § 101). Eeltoodut rõhutab VÕS § 176, mille alusel on kohustuse ülevõtjal võimalik esitada võlausaldaja kohustuse täitmise nõude suhtes vastuväiteid, mida saanuks esitada senine võlgnik, s.h. näiteks vastuväidet, et vastav kohustus on lõppenud selle täitmisega. Kostja arvates on ekslik hageja poolt VÕS § 177 lg. 1 teisele lausele antud tõlgendus, et kohustuse ülevõtmisel läheb uuele võlgnikule nõudega seotud kõrvalkohustus tasuda kokkulepitud leppetrahv üle ainult siis, kui see muutus sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist. Antud paragrahvi lg. 1 teine lause sisaldab selgitust, et kohustuse ülevõtmisel läheb kohustus tasuda leppetrahv üle uuele võlgnikule ka siis, kui see muutub sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist. Vastupidiselt hageja tõlgendusele on antud sättest kostja arvates tuletatav reegel, et uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kohustuse ülemineku hetkeks juba sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõue. Kostjale jääb arusaamatuks hageja viide VÕS §-s 175 lg. 2 nimetatud võlausaldaja nõusoleku puudumisele kokkuleppes. Osundatud seadusesätte kohaselt on kohustuse üleandmiseks ning senise võlgniku uuega asendamiseks lisaks kokkuleppele senise võlgniku ja kohustuse ülevõtja vahel vajalik võlausaldaja nõusolek. Kokkulepe investeerimis- ja leppetrahvikohustuste ülevõtmise kohta ei ole sõlmitud kahepoolselt AS-i K ja AVKAS-i vahel. Pahatahtlik on hageja käitumine olukorras, kus hageja on ka ise kokkuleppe poolena kokkuleppe p.-s 2.1. vahetult andnud nõusoleku investeerimis- ja leppetrahvikohustuse ülevõtmiseks VÕS §-i 175 lg. 2 mõistes, seejuures on hageja eeldatavalt teadlik nimetatud seadusesätte õigusregulatiivsest toimest ja kokkuleppes sisalduvast XXX linna tahteavaldusest vastava ülevõtmise käsutustehingu jõustamiseks. Samuti on ebaõiged hageja TsÜS §-i 6 lg. 3 rajatud väited. Hageja arvates näeb TsÜS §-i 6 lg. 3 ette, et vaidlusaluse leppetrahvi tasumise kohustus pidanuks olema AS-ilt K AVKAS-ile eraldi üleantud ning nende sellekohased tahteavaldused ka selgelt väljendatud kokkuleppes. Kostja märgib, et kuna kohustuste tehinguline üleminek on olemuselt käsutustehing TsÜS § 6 lg. 3 mõistes, siis on kokkuleppe enese pinnalt võimalik üheselt tuvastada, et käsutuse objektuks

olid müügilepingute alap.-st 6 tulenevad AS-i K investeerimis- ja leppetrahvi maksmise kohustused. Leppetrahvi kui VÕS § 141 p.-s 3 nimetatud aktsessoorse kõrvalkohustuse sissenõudeõiguse teostamine sõltub sellest, kas põhikohustus, mille täitmist leppetrahvi kui võlaõigusliku tagatisega tagati, on kehtiv või mitte. Põhikohustuse tühistamine muudab tühiseks ka leppetrahvi kokkuleppe, kuna vastavalt VÕS §-ile 163 sõltub leppetrahvi kokkuleppe kehtivus lepingu kehtivusest, millest tulenevate kohustuste täitmiseks leppetrahvi kokkulepe on sõlmitud. Siit tulenevalt XXX linna leppetrahvi nõude kui võlaõigusliku kõrvalkohustuse kehtivus AS-i K suhtes sõltub müügilepingute alap.-des 6 nimetatud AS-i K investeerimiskohustuse kehtivusest – leppetrahvist tulenevaid nõudeid ei saa AS-i K vastu maksma panna, kui leppetrahviga tagatud nõuet enam ei ole. Leppetrahviga tagatud nõue ehk AS-i K investeerimiskohustus lõppes 02.09.2005.a. ja ühes sellega lõppesid ka leppetrahvi kokkuleppest tulenevad XXX linna õigused. Leppetrahvi maksmise kohustuse saabumise tingimuseks on lepingu rikkumine võlgniku poolt (VÕS § 158 lg. 1). Leppetrahvi saab nõuda ainult lepingupoolelt, kes vastutab kohustuse rikkumise eest. Tulenevalt VÕS §-st 160 on leppetrahvi nõudmise eelduseks rikkumise vabandatavuse puudumine. Kokkuleppe p.-s 2.5. pikendati müügilepingutes sätestatud teise aasta investeerimiskohustuse tähtaega kuni 30.04.2006.a. Nimetatud tähtpäevaks oli kostja andmetel müügilepingute esemeks olevatesse hoonetesse müügilepingute alapunkti 6 alusel investeeritud enam kui 21 000 000 krooni, mis ületab tunduvalt müügilepingutega ettenähtud teise aasta investeerimismahte. Lähtudes eeltoodust leiab AS K, et XXX linna hagi rahuldamiseks puuduvad nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Kuigi kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei eksisteeri müügilepingutes toodud leppetrahvi kokkuleppest tulenevat võlasuhet, soovib kostja reserveerida õiguse VÕS §-s !62 sätestatud leppetrahvi vähendamise nõude esitamiseks. Kostja palub kohtul jätta XXX linna hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja poolel menetlusse kaasatud kolmanda isiku seisukoht hagi suhtes AVK AS kolmanda isikuna kostja poolel leiab, et hagi on alusetu ning tuleks jätta rahuldamata. Pooled on sõlminud kokkuleppe, millega pikendati hagi aluseks oleva teise aasta investeerimiskohustuse täitmise tähtaega, mis tähendab, et leppetrahvi nõudmise aluseks olev asjaolu on ära langenud ning hagejal puudub alus kostja vastu trahvinõude esitamiseks. Kolmas isik on seisukohal, et hageja käitumine käsitletavas õigussuhtes on pahatahtlik ja arusaamatu. AVK AS on kõik oma lepingulised kohustused XXX linnas, XXX ja XXXasuvate hoonete investeerimiskohustuste osas nõuetekohaselt täitnud. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et XXX linn ning AS K sõlmisid 03.11.2003.a. XXX linnas XXXja XXXasuvate hoonete tagasiostuõigusega müügilepingud, milliste p.-s 6.1. kohaselt kohustus AS K ostjana investeerima omandatavasse varasse kogusummas 25 000 000 krooni lepinguobjektiks olevate hoonete rekonstrueerimisse ja kapitaalremonti ning territooriumi heakorrastusse vastavalt järgmisele graafikule – 2 miljonit krooni esimese aasta jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast; 7 miljonit viissada tuhat krooni teise aasta jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast ja 15 miljonit viissada tuhat krooni kolmanda aasta jooksul arvates lepingu sõlmise päevast. Lepingu alapunkti 6.1. kohaselt märgitud kohustuste mittetäitmisel või mitteõigeaegsel täitmisel rakendatakse sama lepingu p.-i 6. 3. kohaselt ostja suhtes trahvi 10 % ulatuses lepingus ettenähtud tähtajaks tegemata investeeringute summalt. Trahvi tasumine ei vabasta ostjat eelpool toodud kohustuste täitmisest. AVKAS sõlmis 09.09.2004.a. AS-ga K XXX linnas XXX ja XXXasuvate hoonete ostmiseks võlaõigusliku lepingu ning 02.09.2005.a. asjaõiguslepingu. 10.03.2006.a. sõlmisid hageja, kostja ja kolmas isik kolmepoolse kokkuleppe, mille esemeks oli AS-i K investeerimiskohustuse täitmise ülevõtmine AVKAS-i poolt kokkuleppes ettenähtud tingimustel ja korras. Kokkuleppe p.-i 2.1.

kohaselt leppisid osapooled kokku, et AVKAS võtab üle kõik 03.11.2003.a. sõlmitud müügilepingute p.-s 6 sätestatud võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevad AS-i K kui nimetatud kokkulepete-järgse ostja investeerimis- ja leppetrahvi maksmise kohustused ja nimelt: 03.11.2003.a. müügilepingu (Kosmonaudi t. 4) p.-s 6 lepinguobjekti investeerimise osas summas 23 000 000 krooni; 03.11.2003.a. müügilepingu (Kerese t. 3) p.-s 6 lepinguobjekti investeerimiskohustuse osas summas 23 000 000 krooni. Eespool toodud investeerimiskohustuste mittetäitmisel või mittetähtaegsel täitmisel tuleb tasuda trahvi 10 % ulatuses tähtajaks tegemata investeeringute summast ning trahvi tasumine ei vabasta AVK AS-i endale võetud kohustuste täitmisest. Kokkuleppe p.-s 2.2. leppisid osapooled – XXX linn, AS K ja AVKAS kokku, et nimetatud investeerimiskohustused läksid AVK AS-le üle tagasiulatuvalt alates 02.09.2005.a., seega kuupäevast, mil kolmas isik sõlmis XXX linnas, XXXja XXXasuvate kinnistute omandamiseks asjaõiguslepingu. Sama kokkuleppe p.-s 2.5. leppisid hageja, kostja ja kolmas isik kokku, et pikendavad müügilepingute p.-s 6 sätestatud teise aasta investeerimiskohustuste täitmise tähtaega ja lepivad kokku, et loevad teise aasta investeerimiskohustuse täitmise tähtajaks 30.04.2006.a. AVK AS investeeris tähtajaks, s.o. 30.04.2006.a. XXXja XXXasuvatesse hoonetesse 18 817 139 krooni, mille kohta on hagejale esitatud aruanne koos vastavate kulutuste tegemist tõendavate dokumentidega. Kolmanda isiku kirjaliku vastuse kohaselt on vaidlusalusele kinnistule rajatud kaubandus- ja büroohoone, mis avati 2007.a. jaanuaris ning AVKAS on kokku investeerinud ülalmärgitud kinnistutesse XXX linnas ca 80 000 000 krooni. Kolmas isik on seisukohal, et AVKAS võttis 10.03.2006.a. sõlmitud notariaalse kokkuleppega üle üksnes kokkuleppes sätestatud investeerimiskohustused, kuid hageja 29.11.2005.a. esitatud trahvinõude täitmise kohustuse ülevõtmises AVKAS-i poolt ei ole pooled kokku leppinud. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama paragrahvi lg.-s 2 sätte kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. VÕS § 160 sätestatu kohaselt kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt 03.11.2003.a. sõlmitud müügilepingutele tekkis kostjal leppetrahvi tasumise kohustus üksnes juhul, kui investeerimiskohustust ei täideta või täidetakse mitteõigeaegselt. Hageja poolt kostja vastu esitatud trahvinõude aluseks on asjaolu, et kostja ei täitnud müügilepingute p.-s 6 sätestatud teise aasta investeerimiskohustust 03.11.2005.a. Kuivõrd kolmepoolse kokkuleppe p.-s 2.5. leppisid hageja, kostja ja kolmas isik kokku, et loevad müügilepingute p.-s 6 sätestatud teise aasta investeerimiskohustuse täitmise tähtajaks 30.04.2006.a., siis langes hageja jaoks ära ka 29.11.2005.a. kostjale esitatud trahvinõude õiguslik alus. Osundatud kolmepoolses kokkuleppes on hageja selle kokkuleppe sõlmimisega väljendanud selgelt oma seisukohta, et teise aasta investeerimiskohustuse kogusummas 15 000 000 krooni täitmise tähtaeg oli 30.04.2006.a. ning trahvinõude esitamise õigus tekkis hagejal alles nimetatud kohustuse võimalikust rikkumisest AVKAS-i poolt. Isegi kui eeldada, et hagejal oli 29.11.2005.a. õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ning kostjal olnuks kohustus seda tasuda, tulnuks nimetatud leppetrahvi tasumise kohustuse üleminekus kolmandale isikule sätestada see kõigi poolte vahel sõlmitud kokkuleppes. Vastavalt TsÜS § 6 lg. 3 antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing) ning iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolmanda isiku poolt üle võetud teise aasta investeerimiskohustuse teostamise tähtajaks oli kolmepoolses kokkuleppes 30.04.2006.a. ning kolmas isik on väidetavalt selle kohustuse hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Hageja ei ole asjas tõendanud muude kokkulepete olemasolu trahvi nõudmiseks summas 1 500 000 krooni. Kohtule teadaolevalt (kolmanda isiku kirjalik seisukoht hagi suhtes) on hageja trahvinõude summas 1 500 000 krooni investeerimiskohustuse mittetäitmisest tuleneval õiguslikul alusel esitanud nii kostja kui ka kolmanda isiku vastu. Seega pole hageja ka ise kohtu arvates sügavalt veendunud oma nõude õigsuses ja põhjendatuses käesoleva hagi esitamisel kostja vastu. VÕS § 167 lg. 2 kohaselt on nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused

tagatised ja õigused, mis lõpevad nõude lõppemisest, mille tagamiseks need on antud. Tulenevalt seaduse mõttest on nõudega seotud kõrvalkohustusteks muuhulgas ka võlausaldaja õigused intressidele ja leppetrahvile. VÕS § 175 lg. 1 sätte kohaselt võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub võlgniku asemele. Sama paragrahvi lg.-s 2 sätestatu kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seaduse mõttest tulenevalt on sellelaadse lepingu puhul tegemist spetsiifilise lepinguga kolmanda isiku kasuks (käsutusega kolmanda isiku kasuks), millega senine võlgnik vabastatakse kohustuse täitmise kohustusest, seega langeb ära ka õiguslik alus leppetrahvi kohaldamiseks. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et juba eespool käsitlemist leidnud kolmepoolse kokkuleppega 10.03.2006.a. tunnistasid kokkuleppeosalised müügilepingute p.-des 6 sätestatud investeerimiskohustused üleläinuks AVKAS-le alates 02.09.2005.a. (kokkuleppe p. 2.2.). Seega leidis kohtu arvates aset kokkuleppes nimetatud ajahetkest vaidlusaluses müügilepingute p.-dest 6 tulenevas võlasuhtes võlgniku vahetus võlausaldaja nõusolekul ja teadmisel ning müügilepingute p.-des 6 sätestatud kohustuste kandjaks ei olnud enam kostja. Kuna sama kokkuleppe kohaselt AS-l K lasunud põhikohustus loeti kostja suhtes kehtivuse kaotanuks alates 02.09.2005.a., siis kaotas eeltoodu alusel kehtivuse kehtetuks muutunud põhikohustusest tulenev kõrvalkohustus leppetrahvi maksmiseks põhikohustuse mittetäitmise või mittekohase täitmise korral. Eeltooduta aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud õiguslikult põhjendamatu hagi ning selle rahuldamiseks puudub kohtul seaduslik alus. Kostja ja kolmanda isiku vastuväiteid hindab kohus kui õiguslikult põhjendatuid ning asjakohaseid. Asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda, aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätteid. Vastavalt TsMS § 174 lg. 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 20.11.2007.a.