Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
19. november 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-07-6475
Tsiviilasi
Pärnu linna hagi E. H, T. H. ja L. H. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Hageja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu), registrikood 75000064, asuk. Suur-Sepa 16, Pärnu linn, volitatud esindaja K. P. Kostjad: E.H, isikukood xxxxxxxx, eluk. xxx xx-xx, xxxx xxxx, esindaja riigi õigusabi korras advokaat A.R. T.H, isikukood xxxxxxxxx, eluk. xxx xx-xx, xxxxx xxxxx, seaduslik esindaja E.H. L. H, isikukood xxxxxxxxxx, eluk. xxx xx-xx, xxxxxx xxxx, seaduslik esindaja E.H. 13. november 2007.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
Rahuldada Pärnu linna hagi E.H, T. H ja L. H vastu. Nõuda kostjate E.H, isikukood xxxxxxx, T. H, isikukood xxxxxxxxx, ja L.H, isikukood xxxxxxxxx, ebaseaduslikust valdusest välja eluruum asukohaga xxx xx-xx, xxxxx xxxxxx. Määrata kohtuotsuse täitmise viisiks väljatõstmine. Tagastada Pärnu linnale, tema poolt käesolevas tsiviilasjas Rahandusministeeriumi kontole xxx xxxxx xxxxxxxx nr xxxxxxxxxxxxx Pärnu Maakohtu viitenumbril xxxxxxxx 19.02.2007.a tasutud riigilõivust 5250 (viie tuhande kahesaja viiekümnest) kroonist riigilõivust enamtasutud summa ehk 5000 (viis tuhat) krooni. Riigilõiv tuleb tagastada Pärnu linna arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx xxx xxxxx xxxxxxx Saata kohtuotsus riigilõivu tagastamise osas koheselt täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Jätta menetluskulud kostjate kanda, v.a hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja kulutused riigi õigusabile. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonna-
Tsiviilasi nr 2-07-6475 kohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil. Riigilõivu tagastamise osas ei ole kohtuotsus edasikaevatav.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Pärnu linnale kuulub eluruum asukohaga xxx xx-xx, xxxxx. Pärnu Linnavalitsuse 01.10.2001.a korraldusega nr xxxx (tl x ja x) otsustati pikendada E.H. aadressil xxxx mnt xxxx asuva sotsiaaleluruumi kasutamiseks sõlmitud üürilepingu kehtivust 1. aprillini 2002.a. Eelpoolnimetatud korralduse alusel sõlmiti 08.10.2001.a Pärnu linna ja E.H. vahel tähtajaline eluruumi üürileping (tl x-x) eluruumi kasutamiseks. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 01.04.2002.a. Pooltevaheline üürisuhe lõppes 01.04.2002.a seoses tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumisega. Lepingu p 7.1 kohaselt lõppes üürileping tähtaja möödumisel selle pikendamise eelisõiguseta ning lepingu p 6.1.2 kohaselt sai üürnik taotleda üürilepingu pikendamist vaid sellekohase kirjaliku avalduse esitamisel Pärnu Linnavalitsusele vähemalt üks kuu enne üürilepingu tähtaja määdumist. Sellist avaldust üürnik ei esitanud. E.H. kasutab eluruumi asukohaga xxx xx-xx, Pärnus ka käesoleva seisuga ega ole seda vabastanud. Lisaks eeltoodule elab 08.10.2001.a üürilepingu punkti 1.1 alusel koos üürnikuga (kostja E. H.) Pärnu linnale kuuluvas eluruumis asukohaga xxx xx-xx ka T.H. ja L. l. Kuna asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi rahuldamisel on ka T. H ja L. H. kohustatud eluruumi asukohaga xxx xx-xx vabastama, on põhjendatud hageja arvates ka nende kaasamine. Hageja leiab, et neil ei ole kohustust kostjaid tasuta ülal pidada, see ei oleks võrdne kohtlemine teiste elanike suhtes. Hagi õigusliku alusena on hageja nimetanud omandi kaitse sätteid – asjaõigusseaduse (AÕS) § 33, 34 ja 80. Kostjate seisukohad, vastuväited ja tõendid Kostjad ei tunnista oma kirjalikes vastustes (tl 41–42 ja 45-46) tema vastu suunatud nõudeid ning leiab, et tema käsutuses olevas ja hagejale kuuluvas eluruumis on põhjendamatult kõrged kommunaalmaksud, millest on tekkinud ka võlgnevus. Kostja E. H. ei ole keeldunud võlgnevuse tasumisest mõistlikus ulatuses ega ka uue üürilepingu sõlmimisest. Ei esimesele ega ka teisele küsimusele ole linnavalitsus kunagi reageerinud. Peres on hetkel kolm last, mistõttu on pere majanduslik olukord väga komplitseeritud. Samuti ei ole E.H. hetkel võimalik laste kõrvalt tööl käia. Seega leiab kostja E. , et on olemas mõjuvad põhjused üürivõlgnevuse tekkeks ning talle jääb arusaamatuks, kuidas saab linna poolt antav sotsiaalabi lõppeda perele majanduslikult raskes olukorras. Kostjate arvates on asi võimalik lahendada kompromissiga. Kohaldatavad õigusnormid, kohtu põhjendused ja tuvastatud asjaolud Asjas puudub vaidlus selles, et hageja on kostjate valduses oleva eluruumi omanik. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Valdus võib olla AÕS § 34 lg 1 kohaselt seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Antud juhul ei ole kostjad esile toonud ühtki sisulist õiguslikku alust hageja eluruumi
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-07-6475 valdamiseks AÕS § 83 lg 1 kohaselt, kuigi kohus on kostjaile sellise ettepaneku eelmenetluses (kohtu kiri tl 43) teinud. Hageja ja kostja E. H. vahelisele üürilepingule tuleb kohaldada selle sõlmimise ajal kehtinud õigust, seega elamuseaduse (ES) sätteid. Järgnevalt viidatud sätted kehtisid ka üürilepingu lõppemisel 01.04.2002.a. ES § 51 kohaselt lõpeb üürileping tähtaja möödumisel. ES § 32 lg 1 annab üürnikule eesõiguse üürilepingu tähtaja möödumisel uue üürilepingu sõlmimiseks. Samas ütleb ES § 32 lg 2, et kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimisest, loetakse see pikenenuks viieks aastaks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.1.2 kohaselt oli üürnikul õigus taotleda üürilepingu tähtaja pikendamist, milleks oleks tulnud vähemalt 1 kuu enne üürilepingu tähtaja saabumist esitada kirjalik avaldus Pärnu Linnavalituse sotsiaalosakonda. Seega olid pooled antud lepingus näinud lepingu lõppemise/pikendamise ette teisiti, mida lubas teha ka kehtinud ES § 32 lg 2. Kostja E. H avaldust tähtajalise üürilepingu pikendamiseks Pärnu Linnavalitsusele esitanud ei ole, ta viitas selle võimalikule esitamisele küll kohtuistungil, kuid tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Seega on hageja ja kostja E. H vaheline üürileping lõppenud alates 01.04.2002.a ning kostjatel puudub õiguslik alus Pärnu linnas xxx xx-xx (endine aadress xxxx mnt xx-xx) asuvat sotsiaalkorterit vallata. Kostjate vastuväited on emotsionaalset ja sotsiaalhoolekannet puudutavat laadi, millised ei oma antud asjas (esitatud on asjaõiguslik nõue) tähtsust. Kohus nõustub hagis viidatuga, et sotsiaalkorteri andmisega on hageja juba täitnud oma sotsiaalhoolekande seaduses (§ 14 lg 1) sätestatud kohustuse eluruumi andmiseks perekonnale või isikule, kes ise ei ole suuteline seda tagama. Nimetatud kohustus ei tähenda sotsiaalkorteri andmist tasuta (kostjad on elanud korteris selle kasutamise eest midagi tasumata viis aastat – seda näitab hagile lisatud üüri ja kõrvalkulude võla arvestus) ega anna ka üürnikule õigust seda ilma kehtiva üürilepinguta kasutada. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest välja eluruum asukohaga xxx xx-xx, xxxx linnas ning hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel ning hageja taotlusel määrab kohus käesoleva otsuse täitmise viisiks väljatõstmise, mis on ka selliste lahendite tavapärane täitmisviis täitemenetluse seadustiku § 180 mõttes. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohus otsuses lahendama seni lahendamata taotlused. Hageja esitas pärast kohtuistungit (14.11.2007.a) taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks, kuna tasus ekslikult riigilõivu 5250 krooni lähtudes eluruumi väärtusest ning TsMS § 126 lg 1, ent hagi hind tulnuks määrata TsMS § 128 alusel, mis teeb hagi hinnaks oluliselt väiksema summa. Kostjad kohtuistungil taotlusele vastu ei vaielnud, kinnitades oma teadlikkust taotluse olemasolust ja sisust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja hagi hinna määramisel tuleb tõepoolest lähtuda TsMS § 128 teisest lausest, mille kohaselt on lepingu lõppemisel kinnisasja valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks ühe aasta kasutustasude kogusumma. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 tagastab kohus isiku taotluse alusel riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Taotlus vastab riigilõivuseaduse § 12 ja § 13 nõuetele ning § 13 lg 2 alusel kehtestatud korra nõuetele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda, v.a hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, mille väljamõistmisest kostjatelt hageja kohtuistungil loobus. Samuti tuleb riigi kanda jätta kostja E. H määratud esindaja tasu vastavalt esindaja määramise määrusele 9. aprillist 2007.a.
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-07-6475
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.