2-07-6475/19 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt kuulub Pärnu linnale eluruum asukohaga Xxx xx-xx, Pärnus. Pärnu Linnavalitsuse 01.10.2001 korraldusega otsustati pikendada Erika Hroliga aadressil Xxxx xxx xx-xx (Pärnu Linnavalitsuse 02.06.2003 korraldusega muudeti aadress xxxx xxx xx aadressiks xxx xx) asuva sotsiaaleluruumi kasutamiseks sõlmitud üürilepingu kehtivust kuni 01.04.2002. Eelpoolnimetatud korralduse alusel sõlmiti 08.10.2001 Pärnu linna ja Erika Hroli vahel tähtajaline eluruumi üürileping eluruumi kasutamiseks. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 01.04.2002. Lepingu kohaselt lõppes üürileping tähtaja möödumisel selle pikendamise eelisõiguseta ning üürnik sai taotleda üürilepingu pikendamist vaid sellekohase kirjaliku avalduse esitamisel Pärnu Linnavalitsusele vähemalt üks kuu enne üürilepingu tähtaja määdumist. Sellist avaldust üürnik ei esitanud. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja avaldanud soovi uue üürilepingu sõlmimiseks ning on keeldunud eluruumi vabastamisest. Pärast üürilepingu lõppemist on hakanud kasvama üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus Pärnu linna ees. 08.10.2001 üürilepingu alusel elab koos kostja E. Hroliga Pärnu linnale kuuluvas eluruumis asukohaga Xxx xx-xx ka Thomas Hrol ja Leila Hrol. Kuna asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi rahuldamisel on ka Thomas Hrol ja Leila Hrol kohustatud eluruumi asukohaga Xxx xx-xx vabastama, on põhjendatud hageja arvates ka nende kaasamine. Hageja leiab, et neil ei ole kohustust kostjaid tasuta ülal pidada, see ei oleks võrdne kohtlemine teiste elanike suhtes. Kostjad hagi ei tunnistanud. E.Hrol leidis, et tema käsutuses olevas ja hagejale kuuluvas eluruumis on põhjendamatult kõrged kommunaalmaksud, millest on tekkinud ka võlgnevus. E. Hrol ei ole keeldunud võlgnevuse tasumisest mõistlikus ulatuses ega ka uue üürilepingu sõlmimisest. Peres on hetkel kolm last, mistõttu on pere majanduslik olukord väga komplitseeritud ning hetkel laste kõrvalt tööl käia ei ole võimalik. Seega on mõjuvad põhjused üürivõlgnevuse tekkeks ning jääb arusaamatuks, kuidas saab linna poolt antav sotsiaalabi lõppeda perele majanduslikult raskes olukorras. Kostjate arvates on asi võimalik lahendada kompromissiga. Maakohtu otsus 19.11.2007 otsusega Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja jättis kohtukulud kostjate kanda. Asjas puudus vaidlus selles, et hageja on kostjate valduses oleva eluruumi omanik. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kostjad ei ole esile toonud ühtki sisulist õiguslikku alust hageja eluruumi valdamiseks AÕS § 83 lg 1 kohaselt. Hageja ja kostja E. Hroli vahelisele üürilepingule kohaldatakse selle sõlmimise ajal kehtinud õigust, seega elamuseaduse (ES) sätteid, mis kehtisid ka üürilepingu lõppemisel 01.04.2002. ES § 51 kohaselt lõpeb üürileping tähtaja möödumisel. ES § 32 lg 1 annab üürnikule eesõiguse üürilepingu tähtaja möödumisel uue üürilepingu sõlmimiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.1.2 kohaselt oli üürnikul õigus taotleda üürilepingu tähtaja pikendamist, milleks oleks tulnud vähemalt 1 kuu enne üürilepingu tähtaja saabumist esitada kirjalik avaldus Pärnu Linnavalituse sotsiaalosakonda, mida lubas teha kehtinud ES § 32 lg 2. E. Hrol avaldust tähtajalise üürilepingu pikendamiseks Pärnu Linnavalitsusele esitanud ei ole. Seega on hageja ja kostja E. Hroli vaheline üürileping lõppenud alates 01.04.2002 ning kostjatel puudus õiguslik alus Pärnu linnas Xxx xx-xx asuvat sotsiaalkorterit vallata. Sotsiaalkorteri andmisega on hageja juba täitnud oma sotsiaalhoolekande seaduses § 14 lg 1 sätestatud kohustuse eluruumi andmiseks perekonnale või isikule, kes ise ei ole suuteline seda tagama. See ei tähenda sotsiaalkorteri 2(3)