Muud

Menetluse käik 13.06.2007.a esitas Raasiku vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Avalduse kohaselt suri xxx 23.12.2004.a ja tema ainukeseks

pärijaks on poeg xxx, kes on aga lapseeast vaimse puudega ja ei viibi pärandvara asukohas. xxx omandiks oli korteriomand xxx, kinnistusraamatu registriosa nr xxx. Avaldaja leidis, et kuna xxx ei suuda iseseisvalt toime tulla ja vajab pidevalt elu-olulist abi, ei ole ta võimeline tegema pärandi vastuvõtmiseks vajalikke toimingud ja seda käsutama. Kohus kuulas ära avaldaja esindaja, kes selgitas, et pärandvara hoiumeetmete rakendamine on vajalik, et kaitsta xxx huve xxx võlgu ja ülalpidamiskohustusi ei olnud. Peale xxx teisi esimese järjekorra pärijaid ei ole. Avaldaja on esitanud avalduse kui eestkosteasutus. Pärandvara valitsemisest saadust kantaks ka xxx ülalpidamiskulud hooldusasutuses. Erinõude korras ära kuulatud xxx ei olnud võimeline oma arvamust avaldama, teadis vaid, et korteri eest hoolitseb vald. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmebaasi vahendusel, et xxx ei ole abikaasat ja xxx on tema ainus alaneja sugulane. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Rahvastikuregistri väljatrükist (t lk 11) ja xxx surmatunnistusest nähtub, et xxx on surnud 23.12.2004.a. Kinnistusregistri väljavõtte (t lk 7) kohaselt kuulus xxx korteriomandi kinnistu nr 4722702 asukohaga xxx. Korteri omandas xxx erastamise käigus vallasasjana ning maa erastas hiljem juurde (t lk 8-10). Asja materjalidele lisatud Harju Maakohtu pärimisregistri 15.11.2007.a kirja kohaselt ei ole xxx pärimisasja toimikut avatud ning ta ei ole teinud testamenti ega pärimislepingut. Pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks tuleb määrata hooldaja, sest peremehetu korter on järelvalveta ja hooldamata, millega võivad saada kahjustada ka võimalike pärijate huvid. Rahvastikuregistri väljatrükist nähtub, et xxx võimalikuks pärijaks on xxx (xxx sünnitunnistus). xxx viibib hooldusel xxx. Tal on tuvastatud töövõimetus (t lk 22). Pärimisseaduse § 111 lg 2 p 2 ja 4 sätestab, et kohus rakendab pärandi hoiumeetmeid huvitatud isikute õiguste kaitseks, kui pärija ei viibi pärandvara asukohas ja pärandaja on teovõimetu. xxx üle eestkostet seatud ei ole, seetõttu ei ole tuvastatud ka tema teovõimetust. Tema kohta esitatud andmetest ja erinõude korras läbi viidud ärakuulamisel fikseeritust nähtub, et xxx tervislik seisund tingib olukorra, kus ta ei suuda ümbritsevast piisavalt aru saada, oma tahet väljendada ja oma õigusi ja huve kaitsta. Samas aga ei viibi xxx pärandvara asukohas, ta ei ole ise võimeline sinna minema, mistõttu ei ole tal võimalik pärandavara valdama ja kasutama asuda. Huvitatud isikuks on kohalik omavalitsus, kes täidab Perekonnaseaduse § 95 lg 5 alusel eestkostja ülesandeid. Pärimisseadus § 110 lg 2 p 1 ja 112 lg 1 kohaselt on pärandvara suhtes rakendatavaks hoiumeetmeteks muuhulgas pärandvara valitsemiseks hooldaja nimetamine. Pärimisseaduse § 112 lg 2 alusel nimetab kohus hooldajaks pärandist huvitatud isiku, huvitatud isiku poolt soovitatud isiku või muu isiku. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda. Kohus leiab, et avaldaja taotlus nimetada hooldajaks eestkosteasutus Raasiku vald, on põhjendatud, sest eestkosteasutusena peab vald niikuinii tagama xxx vara säilimise ja valitsemise. xxx ei olnud võimeline nimetatud küsimuses oma arvamust avaldama. Pärimisseaduse § 112 lg 3 p 2 kohaselt on hooldaja kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise. Lähtudes Pärimisseaduse § 112 lg 3 p 1 kohustab kohus hooldajat koostama ja esitama kohtule xxx pärandvara inventuuri nimekirja 1 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Inventuuri teostamisel lähtuda Pärimisseaduse § 137

lg 4. Pärandi hooldajal on inventuuri tegemiseks õigus saada andmeid krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid (PärS § 137 lg 2) Kohtukulud jätab kohus juhindudes TsMS § 172 lg1 avaldaja kanda. Kohus selgitab, et avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50.- krooni rohkem. Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 tuleb hagita asjas tasuda riigilõivu 200 krooni, hageja on tasunud 250 krooni. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt TsMS § 150 lg 3.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.