Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. november 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-17569
Tsiviilasi
xxx aktsiaseltsi hagi xxx vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht xxx); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Toivo Viilup (advokaadibüroo Pohla & Hallmägi; asukoht Jakobsoni 14 Tallinn); kostja aktsiaselts xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv (advokaadibüroo Aivar Pilv, asukoht Vabaduse väljak 10 Tallinn).
esindajad
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.
I Hageja nõue ja põhjendused
2-05-17569 Töölepingu punkti 6.2.7. kohaselt kohustus kostja töölepingu kehtivuse ajal mitte osutama hagejale konkurentsi ega tohtinud olla otseselt või kaudselt seotud mõne hagejaga haakuva ettevõtmisega ilma viimase kirjaliku nõusolekuta. Vastavalt töölepingu punktile 6.2.9. kohustus kostja kuue kuu jooksul töölepingu lõpetamisest mitte asuma tööle ametiisiku, voliniku, konsultandi, töölise, teenistuja ega osanikuna hageja toodangu ja teenustega sarnase toodangu ja teenuste müügi, marketingi ja sarnaste valdkondadega seotud ettevõttesse ega looma iseseisvalt seesugust ettevõtet ega olema osanikuks, partneriks või kaastöötajaks sellistes ettevõtetes ilma hageja kirjaliku nõusolekuta. Hageja näol on tegemist infotehnoloogia ettevõttega, mille põhitegevusalaks on infotehnoloogia tarkvara väljatöötamine, tootmine ja turustamine ning infotehnoloogia, tarkvara ja finantseerimisalased konsultatsioonid. Hageja pakub Eesti Vabariigis AXAPTA majandustarkvara ning sellega seotud lahendusi ja teenuseid. Kuni 2002. a suveni oli hageja ainus äriühing, kes AXAPTA majandustarkvara Eestis levitas. 2001. a alustas hageja AXAPTA majandustarkvara juurutamist xxx aktsiaseltsis (edaspidi xxx AS), kostja nimetati selle juurutusprojekti projektijuhiks ja peakonsultandiks, kelle ülesandeks oli projektijuhina korraldada tööde läbiviimine – koordineerida kliendi tellimusi, moodustada töörühmi tööde teostamiseks ja koordineerida tööde teostamist – xxx AS-s. Kostja vastutas peakonsultandina kliendile pakutava lahenduse kui terviku eest – konkreetse lahenduse disaini väljatöötamisest kuni selle käivitamiseni kliendi juures. 24.05.2002 toimus osaühingu xxx (edaspidi OÜ xxx) osanike erakorraline üldkoosolek, kus otsustati suurendada OÜ xxxosakapitali ning emiteeriti kostjale osa nimiväärtusega 20 000 krooni, mis moodustas 25 % OÜ xxx osakapitalist. OÜ xxx põhikirjaliste tegevusalade hulka kuulus infotehnoloogia-, majandus- ja finantskonsultatsioonide osutamine ning tarkvara väljatöötamine, seega oli OÜ xxx näol tegemist hageja konkurendiga töölepingu punkti 6.2.7. tähenduses. 27.08.2002 sõlmisid xxx ja xxx filiaali xxx lepingu, mille punkti 27.1. kohaselt on xxx poolseks kontaktisikuks kõikides kõnealuse lepinguga seotud küsimustes näidatud xxx. Nimetatud lepingu eesmärgiks oli muuhulgas AXAPTA majandustarkvara edasimüügi ja AXAPTA majandustarkvaraga seotud teenuste osutamise õiguse omandamine xxx poolt. Hageja hinnangul näitab see konkurentsi osutamist hagejale tarkvara müümisel ja sellega seotud teenuse pakkumisel. 17.09.2002 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel alates 01.10.2002. tööleping lõpetati 18.09.2002 poolte kokkuleppel. Alates 19.09.2002 alustas kostja tegutsemist hageja konkurendiks oleva xxx nimel jätkates hageja kliendile AS-le xxx AXAPTA majandustarkvaraga seotud teenuste osutamist. 03.12.2002 toimunud xxx osanike erakorralisel üldkoosolekul valiti kostja xxx juhatuse liikmeks, kanne selle kohta tehti äriregistrisse 23.12.2002. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja on tahtlikult ja teadlikult korduvalt rikkunud töölepingu punktides 6.2.7. ja 6.2.9. sisalduvaid konkurentsipiiranguid tekitades sellega hagejale olulist varalist kahju. Hageja hinnangul on hageja ja OÜ xxx kui infotehnoloogilisi konsultatsioone ja AXAPTA majandustarkvaraga seotud teenuseid pakkuvad äriühingud käsitletavad konkurentidena töölepingu punkti 6.2.7. tähenduses. Alates 27.08.2002 OÜ xxx poolt xxxx lepingu sõlmimise teel AXAPTA majandustarkvara edasimüügi ja AXAPTA majandustarkvaraga seotud teenuste osutamise õiguse omandamist Eesti Vabariigis on OÜ xxx käsitletav hageja konkurendina kitsalt AXAPTA majandustarkvaraga seotud teenuste osutamise kontekstis.
2-05-17569 Asjaolu, et OÜ xxx on jätkuvalt käsitletav hageja konkurendina, on omaks võetud Tallinna Linnakohtu tsiviilasjas nr 2/31-11560/04 xxx AS hagis OÜ xxx vastu kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hageja hinnangul on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingu punktides 6.2.7. ja
2-05-17569 algatusel, töölepingu lõpetamisel näitas kostja poolelijäänud tööülesannetena AS-le xxx konkreetsetele poolelijäänud operatsioonidele. Alates 19.10.2002 kuni käesoleva ajani osutab kostja sarnaselt varasemaga AS-le xx AXAPTA majandustarkvaraga seotud teenuste osutamist. OÜ xxx 2002.a majandusaasta aruandest nähtub, et AS-le xxx osutatud teenused moodustasid 55 % OÜ xxx kogukäibest ning 2003. a majandusaasta aruande kohaselt moodustasid AS-le xxx osutatud teenused kogumaksumusega 2 212 103.06 krooni ligikaudu 50 % OÜ xxx kogukäibest. Samuti on 2002. a majandusaasta aruandega tõestatud, et OÜ xxx majandustegevus käivitus alles pärast kostja tööleasumist. Hageja hinnangul seisneb kostja poolt tekitatud varaline kahju OÜ xxx poolt osutatavate teenuste eest saamata jäänud tulus. Hageja hinnangul jäi tal kostja tegevuse tõttu saamata tulu kuue kuu jooksul töölepingu lõpetamisest ajavahemikul 18.10.2002 kuni 18.04.2003, mis OÜ xxx osutas AS-le xxx AXAPTA majandustarkvaraga seotud teenuseid 1 057 805.10 krooni. Kui kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb see kohtul kindlaks määrata. Hageja hinnangul ei ole hagejale tekitatud kahju väiksem kui 277 558.42 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja määrata kostja poolt töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks tasumisele kuuluva hüvitise suuruseks mitte vähem kui 277 558.42 krooni ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu rikkumisega tekitatud kahju eest summas mitte vähem kui 277 558.42 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks kohtule järgmised dokumendid: poolte vahel sõlmitud tööleping (I kd, tl 16-19), OÜ xxx osanike erakorralise üldkoosoleku protokollid ja nendel osalenute nimekirjad (I kd, tl 21, 22, 76, 76); xxx ja selle tõlge (I kd, tl 25-73); kostja avaldus töölepingu lõpetamiseks (I kd, tl 74); kostja töötasu õiend (I kd, tl 77); kostja ülevaade lõpetamata töödest (I kd, tl 78); OÜ DataCatering arve (I kd, tl 79); Microsoft Estonia OÜ vastus järelpärimisele (I kd, tl 80); OÜ xx 2002.a ja 2003.a majandusaasta aruanded (I kd, tl 81-110); AS xxx vastus järelpärimisele (I kd, tl 111); OÜ xxx arved AS-le xxx (I kd, tl 112-134); hageja 2002. a ja 2003. a kasumiaruanne (I kd, tl 135-137); Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna vastus järelepärimisele (I kd, tl 138); majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja elamuosakonna vastus järelpärimisele (I kd, tl 140).
II Kostja vastuväited
2-05-17569 veendunud olnud, et töölepingu punkti 5.2. alusel makstav lisatasu ei hõlma töötaja kohustust mitte töötada 6 kuud pärast töölepingu lõpetamist tööandja konkurendi juures. Samuti leiab kostja, et ta ei ole rikkunud töölepingust tulenevat konkurentsikeeldu OÜ-s xxx osaluse omandamisel. OÜ xxx on moodustatud 2001. a novembris, T. Klementi ja R. Saarmann ostsid ettevõtte 2002. a kevadel, kuid sellel ajal ettevõtte reaalset majandustegevust ei toimunud. 2002. a oli välja kujunenud olukord, kus kõigil sõpruskonda kuuluvatel isikutel – R. Saarmann, T. Klementi, K. Värton ja J. Palo – oli tekkinud rahulolematus oma senise tööga ja otsiti uusi väljakutseid, seetõttu tuli neil juunis 2002. a mõte, katsetada majandustarkvaraga seotud teenuste osutamist. Samas ei olnud nad kuni oma lahkumiseni põhitöökohalt kindlad, kas alustatakse koostegevust, kuid ühiseid mõtteid ja tegevusplaane silmas pidades siiski otsustati, et kostja saab 13.06.2002 OÜ xxx osanikuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et „riiulifirmas“ osaluse omandamine ei ole hagejale konkurentsi osutamine. Tallinna Linnakohtu menetluses olnud tsiviilasjas on üle kuulatud tunnistajana AS xxx esindaja Janek Balõnski, kes on kinnitanud, et initsiatiiv loodud äriühingu kasutamiseks tuli pärast kostja lahkumist hageja juurest kliendilt. Samuti leiab kostja, et xxx lepingu sõlmimine OÜ xxx poolt ei ole käsitletav kostja poolt töölepingu rikkumisena. Kostja leiab, et OÜ xxx poolt litsentsi hankimiseks vajaliku lepingu sõlmimist ei saa käsitleda kostja poolse töölepingu rikkumisena. Nimetatud lepinguga sarnaseid lepinguid on Eestis sõlmitud erinevate ettevõtetega ligikaudu 13 ning AXAPTA sertifikaadi on omandanud vähemalt paarkümmend isikut. Leping sõlmiti seetõttu, et see oli üks võimalikest uutest tegevusvaldkondadest, millega kavatseti tegelema hakata. Kostja märgiti kontaktisikuks seetõttu, et tema oli ainus isik, kes tundis ja oskas käitada AXAPTA tarkvara. Kostja oli xxx lepingu sõlmimisest teadlik, kuid ei osalenud selle sõlmimisel ja seetõttu ei saa teda ka töölepingu tingimuste rikkumises süüdistada. Kostja hinnangul on hageja sisustanud ebaõigesti kostja rolli kliendi teenindamisel, sest kostjaga samaväärset tööd tegid erinevad töötajad. Väär on hageja seisukoht, et kostja esitas OÜ xxx kaudu arveid hageja juures tehtud tööde eest. Lisaks kostjale tegeles hageja juures AXAPTA projektiga veel viis inimest, töövaldkonnad ei olnud töötajate vahel ära jagatud, sisuliselt tegelesid kõik samasuguste töödega, ülesanded vaheldusid ning üldjoontes oli tegemist meeskonnatööga. Samuti leiab kostja, et hageja järeldus, et ilma kostja lahkumiseta ei oleks klient iial asunud sama toote osas teenust tellima teisest ettevõttest, on väär. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et hageja ja OÜ xxx ei osuta kliendile samasugust ja kattuvat AXAPTA majandustarkvaraga seotud teenust. AXAPTA majandustarkvara võimaldab erinevatel AXAPTA teenuste pakkujatel pakkuda üksteist toetavat teenust võimalikult tervikliku tulemuse saavutamiseks kliendi huvides. Kuna tegemist on eriliigiliste teenuste osutamisega, siis on kliendi valida, kellelt ta millist teenust tellib. Vastuseks kostja esindaja järelepärimisele, on AS Stora Enso Timber vastanud, et asus OÜ-lt xxx teenuseid ostma 2002. a sügisel olukorras, kus AXAPTA programmi juurutamine ei olnud kulgenud plaanipäraselt ja edukalt. Probleemiks oli see, et hagejal ei olnud piisavalt töötajaid, kes oleks tegelenud ainult AXAPTA projekti juurutamisega ning AS xxx oleks pidanud võtma hageja töötajad täisajaga enda kontorisse tööle. Eeltoodu kinnitab, et hageja ei olnud võimeline osutama kliendile kõiki teenuseid, millest tulenevalt klient asus otsima väljapääsu. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et AXAPTA-ga seotud teenuste ühiseks nimetajaks on see, et neid osutatakse AXAPTA tarkvaraga, kuid peab vajalikuks rõhutada, et see seos on
2-05-17569 üldist laadi ning ei välista erinevate koostööpartnerite kasutamist teenuste osutamisel. AS xxx töötaja xxx on kinnitanud, et valdkonnad olid ja on firmade vahel kindlalt jaotatud – hageja tegeleb AS xx matsafirmade ja OÜ xxx saeveskite teenindamisega. Selline jaotus tulenes kliendi valikust, kuna hageja senine teenuste kvaliteet ei rahuldanud klienti. Kostja ei ole tegutsenud teadlikult eesmärgiga kahjustada hageja varalisi õigusi. Enne poolte vahel töölepingu lõpetamist pidasid ligikaudu paari nädala vältel läbirääkimisi töösuhte võimaliku jätkamise eesmärgil. Välistatud ei olnud kompromissile jõudmine. Kuna töötajate xxx ja xxx nägemused teenuste paremast osutamisest klientidele ei langenud kokku, jõuti kokkuleppele lepingu lõpetamises. Kostja eesmärgiks ei olnud igal juhul hagejaga töösuhte lõpetamine, vaid eesmärgiks oli leida endale uusi eneseteostuse viise. Kostja on seisukohal, et poolte vahelised läbirääkimised töösuhte jätkamise osas välistavad kostja tegevuse käsitlemise töölepingu tahtliku rikkumisena. Kostja tegevus ei ole põhjustanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Tõendamata on kahju olemasolu, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ning põhjuslik seos nende vahel. Kostja hinnangul ei ole hageja majanduskäive seoses AS-ga xxx vähenenud. Samuti leiab kostja, et hageja väide, et tema tegelik kahju on suurem kui hageja poolt välja toodud ja on palutud jätta see kohtu hinnata, on näide olukorrast mida seadusandja on püüdnud vältida. Kostja leiab, et nimetatud nõuet ei saa kohus menetleda. Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks kohtule tõendina järgmise dokumendi: AS xxx vastus järelpärimisele (II kd, tl 30-31); Tallinna Linnakohtu 17.08.2005 kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2/31-11560/03 (II kd, tl 32-50); hageja 2002. a ja 2003. a majandusaasta aruanne (II kd, tl 51-103).
III Poolte kokkulepe tõendtite osas
2-05-17569 V Kohtuotsuse põhjendused
2-05-17569 kohus, et asja lahendamise seisukohast on oluline eristada hageja nõudes kahte erinevat perioodi: esiteks perioodi, mis hõlmab kostja töötamist töölepingu alusel ja mida reguleerib töölepingu punkt 6.2.7. ning teiseks perioodi, mis järgneb töölepingu lõppemisele 6 kuu jooksul ja mida reguleerib poolte vahel sõlmitud töölepingu punkt 6.2.9.
2-05-17569 töölepingu lõpetamisele, on osaliselt aegunud, siis lahendab kohus hageja nõude aegumata osas. Eeltoodust tulenevalt on hageja töölepingu punktist 6.2.7. tulenev kahju hüvitamise nõue, mis ei ole aegunud perioodi 30.09.2002 – 18.10.2002, s.o päevani, mil töösuhe kostjaga lõpetati. Hageja viitab oma hagis järgmistele asjaoludele, mis tema hinnangul tõendavad kostja poolse töölepingu punktist 6.2.7. tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel kahju tekitamist hagejale: - 24.05.2002 toimus OÜ xxx osanike erakorraline üldkoosolek, kus otsustati suurendada OÜ xxx osakapitali ning emiteeriti kostjale osa nimiväärtusega 20 000 krooni, mis moodustab 25 % OÜ xxxosakapitalist; - 27.08.2002 sõlmisid OÜ xxxja xxx filiaal n.n xxx lepingu, mille punktis 27.1. on OÜ xxx poolse kontaktisikuna kõikide nimetatud lepinguga seotud küsimustes näidatud kostja; - 17.09.2007 esitas kostja avalduse töölepingu lõpetamiseks; - tööleping lõpetati 18.10.2002; - alates 19.10.2002 jätkas kostja tegutsemist hageja konkurendiks oleva OÜ xxx nimel, jätkates hageja hinnangul hageja kliendile xxx AXAPTA majandustarkvaraga seotud teenuste osutamist; - 03.12.2002 toimunud OÜ xxx osanike erakorralisel üldkoosolekul valiti kostja OÜ xxx juhatuse liikmeks, mille kohta tehti kanne äriregistrisse 23.12.2002. eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja on rikkunud töölepingu punktist 6.2.7. tulenevat kohustust, mitte osutama töölepingu kehtivuse ajal hagejale konkurentsi, s.t töölepingu kehtivuse ajal ei tohtinud töötaja olla otseselt või kaudselt seotud mõne hageja tegevusega haakuva ettevõtmisega ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kohus leiab, et hageja viidatud kostja poolne tegevus kuni 30. septembrini 2002 on toimunud perioodil, mil hagi on aegunud. Seega ei anna kohus hinnangut eelnimetatud kostja tegevusele. Töölepingu punktis 6.2.7. olid pooled kokku leppinud kostja kohustuses, mitte osutama töölepingu kehtivuse ajal hagejale konkurentsi, s.t töölepingu kehtivuse ajal ei tohtinud töötaja olla otseselt või kaudselt seotud mõne hageja tegevusega haakuva ettevõtmisega ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Alates 24.05.2002 oli kostja hagejaga samas tegevusvaldkonnas tegutseva äriühingu OÜ xxx osanik ja alates 27.08.2002 oli kostja kontaktisikuks xxx lepingu järgi, mille sõlmisid OÜ xxx ja xx filiaal. Töölepingu punktist
2-05-17569
2-05-17569 Kuna kohus on leidnud, et hageja nõue perioodi osas, mis hõlmab kostja töötamist töölepingu alusel on osaliselt aegunud ja ülejäänud osas jättis kohus selle rahuldamata, siis tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.