Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.09.2004.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Samal päeval sõlmisid kostja ja EMT Esindused AS mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt kostja sai omandisse mobiiltelefoni Nokia 6100. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 3 814 krooni ja 17 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist 3 609 krooni ja 32 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks kokku 7 423 krooni ja 49 senti ning esitada menetluskulude jaotus. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulu 1 261 krooni ja 99 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 113 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumisleping, üldtingimused, mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping, arved, võlanõue, hageja registrikaart, kinnituskiri, nõuete loovutamise raamleping. II. Kostja kirjalik vastus Kostja kohtule 20.09.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt ja on nõude maksma järelmaksuga peale vanglast vabanemist. Kostja viivisenõuet ei tunnista, kuivõrd see on peaaegu sama suur kui põhinõue. Kostja soovib kohtuistungit, kui pole võimalik asja lahendada kompromissiga, kuid on nõus ka kirjaliku menetlusega. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 20.09.2007.a. saatis kostja vastuse hagejale ja palus hageja arvamust ühe kuu jooksul. 19.10.2007.a. teatas hageja oma kirjalikus seisukohas pakkumise kompromissi suhtes ja selgitab, et viivis ei ületa põhinõuet ning lähtuvalt ka Riigikohtu 14.06.2005.a. lahendist tsiviilasjas nr. 3-2-1-66-05 on kostja kohustatud tõendama, juhul kui ta taotleb viivise vähendamist, et hageja kantud kahju on väiksem, kui viivise näol nõutud summa. 07.12.2006.a. Kohus 19.10.2007.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele aega hiljemalt 12.11.2007.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja mud dokumendid või siis poolte allkirjastatud kokkulepe. Kohtu antud tähtajaks pooled täiendavalt midagi ei esitanud. Poolte allkirjastatud kokkulepet kohtule ei ole esitatud. Kohus, läbi vaadanud esitatud hagiavalduse koos lisadega ja kostja vastuse, leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg. 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg. 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Sama paragrahvi lg. 4 järgi on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viivise arvestust kostja vaidlustanud pole. Viivise vähendamist ei ole kostja taotlenud ega ka põhistanud. Viivisesumma ei ületa põhivõlasummat ega ole seega vastuolus ei seaduse ega ka kehtiva kohtupraktikaga. Kostja nõusolek hüvitada nõue ositi pärast vanglast vabanemist ei takista asja lahendamist kostja vanglas viibimise ajal. Kuidas kostja nõude rahuldab, lahendatakse täitemenetluses. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 261 krooni ja 99 senti on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 208 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, §-de 441- 442, § 444, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 21. detsembril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.