2-25-2596/16 - Muud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja menetluse käik X (võlgnik I) ja Y (võlgnik II) esitasid Viru Maakohtule ühise abikaasade maksejõuetusavalduse. Avaldajad on abielus alates xx.xx.xxxx. X töötas OÜ-s E ja Y töötab alates aprill 2023 AS-is N (M). Võlgnikul I on SEB pensionfondi konto jääk 1499,86 eurot ja võlgnikul II on Swedbanki pensionifondi osakute väärtuseks 2738,329 eurot. Võlgnikel on kohustusi võlausaldajate ees kokku ca 52 449.47 eurot. Võlgnikud selgitasid avalduses, et laenud võeti, kui nad töötasid tasustataval tööl. Hiljem jäid avaldajad tööst ilma ja võeti laene juurde, et tasuda eelmisi laene. Hetkel on avaldajad töötud ja kohustusi ei ole võimalik täita. Võlgnikud soovivad pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 10.03.2025 määrusega menetlusse ja nimetas võlgnike usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Hillar Villersi. Usaldusisik esitas 30.03.2025 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgnike vara- ja võlgade nimekirjad. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgnike pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; alternatiivselt lõpetada võlgnike ühise maksejõuetusavalduse menetlus. Kohus kuulas võlgnikud ja usaldusisiku 08.04.2025 toimunud istungil ära. Võlgnikud on usaldusisiku aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Võlgnikud on jäänud esitatud avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgnike vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgnike majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnike püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnike poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnike kohustused ületavad kordades neil olemasolevat vara. Võlgnikud on abielus, neil on 1 ühine alaealine laps. Varasuhe on lahusvara. Kinnistusraamatu ja Ehitisregistri ning Transpordiameti andmetel ei ole võlgnikel kinnis- ja vallasvara (ehitised, sõidukid, haagised, väikelaevad). Äriregistri andmetel ühegi äriühinguga võlgnikud seotud ei ole. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku 1 nimele avatud pensionikonto nr. xxxxxxxx, konto saldo on 11.03.2025.a. seisuga 995.123 SEB Pensionifond indeks osakut. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku 2 nimele avatud pensionikonto nr. xxxxxxxx, konto saldo on 11.03.2025.a. seisuga 2738.329 Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele osakut. Usaldusisikul ja pankrotihalduril puuduks õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse 3 (7)

kogunenud raha väljavõtmiseks. Võlgnik 2 omab väärtpaberikontot nr xxxxxxxx, milline Swedbank AS-i vastuse kohaselt on tühi. Usaldusisik on tutvunud võlgnike varalise seisuga kogutud dokumentide alusel võlgnike vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 EUR (arvestamata töötasu ja peretoetust, millised on TMS kohaselt mittearestitavad). Usaldusisiku aruande lisast 6 nähtuvalt on võlgnikul 1 kohustusi vähemalt summas 32 737,13 eurot ja võlgnikul 2 kohustusi vähemalt summas 23 261,95 eurot. Kohustuste lõplik suurus ja põhjendatus selgub edasises menetluses. Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku 1 kohustused võlgniku 1 varasid vähemalt ca 32 737 EUR võrra ja võlgniku 2 kohustused võlgniku 2 varasid vähemalt ca 23 261 EUR võrra. Aruande koostamise ajaks ei ole teada, et oleks pooleliolevaid kohtuvaidlusi. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikud on olukorras, kus nad ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnikud on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetud. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnikud ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnikud on hetkel olukorras, kus võlgnikel puuduvad reaalsed vahendid kõikide olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgnike suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgnike majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnike maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnikud on maksejõuetud (PankrS § 1 lg.2). Kohus loeb seega tuvastatuks, et X ja Y on maksejõuetud, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgnike pankroti välja. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. 08.04.2025 toimunud kohtuistungil avaldatult ei pea usaldusisik võlgnike vannet vajalikuks. Kohus ei kohusta võlgnikke PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andma vannet. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 4 (7)

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgnike kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikel ei olnud vastuväiteid sellele, et Hillar Villers täidab ühtlasi usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgnike usaldusisikuks nimetamiseks. Kohtu selgitused:  Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). 5 (7)

 Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Usaldusisik on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 9 tundi, tunnitasuga 150 eurot. Ajutise halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2025.a. 177,20 eurot (1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast), millele lisandub käibemaks. Kuigi FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt on riigi poolt hüvitatava tasu ülemmääraks 886 eurot (lisandub käibemaks), siis käesolevas menetluses on kaks võlgnikku ja osaliselt on toimingud tehtud mõlema võlgniku osas eraldi. Ka edasises pankrotimenetluses tuleks toimingud vähemalt osaliselt teha mõlema võlgniku suhtes eraldi. Ka viidatud õigusnormid käsitlevad võlgnikku (so ei ole mitmuses). Seega oleks põhjendatud riigi poolt hüvitatava tasu määraks ilma käibemaksuta kuni 1 772,00 eurot (886 x 2). Tulenevalt eeltoodust taotleb usaldusisik tasu määramist summas 1 350,00 eurot (lisandub käibemaks) ja selle hüvitamist riigi vahenditest. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik palub tema tasuks määrata 1350 eurot (lisandub käibemaks) riigivahenditest tasumisega JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole XXXXXXXX Swedbank AS-is. Kohus leiab, et usaldusisiku taotlus on põhjendatud, kohus määrab usaldusisiku tasuks 1 350,00 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus 6 (7)