2-07-25414 Koopia
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.november 2007a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-07-25414
Tsiviilasi
AS Eraküte hagi Sxxxx Jxxxx Kxxxxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse 9275,15 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eraküte (registrikood 10419088; asukoht Jõgeva osakond Aia 50 Jõgeva 48304 Jõgeva 48305) Kostja: Sxxxx JxxxxxKxxxxxxx (sünd.xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
25.oktoober 2007
AS Eraküte hagi Sxxxx Jxxxx Kxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Seppo Jorma Kekkonenilt AS Eraküte kasuks 9275,15 (üheksa tuhat kakssada seitsekümmend viis) krooni 15 senti soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse katteks. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Kohtukulude jaotus: Kohtukulud jäävad kostja kanda. Mõista välja SxxxxxJxxxxxKxxxxxxxxxx: AS Eraküte kasuks 950( seitsesada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks. Riigilõiv tuleb tasuda AS Eraküte pangakontole a/a nr 10 1020 2185 7007 SEB Eesti Ühispank. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (3)
Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohus avaldas hagejale kutse kohtuistungile ja saatis hagiavalduse kuulutusega Ametlikes Teadaannetes. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungile 25.10.2007a ilmus hageja esindaja, kes jäi esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kas kostja ise talle kuuluvas korteris Eestis elab, seda hageja ei tea. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 413 lg 1 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – VÕS § 208 lg 1, 3, VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 100. Kostja on kasutanud korterit omanikuna, kasutanud kütet ja sooja vett, mida talle on müünud hageja, jättes ostetu ja äratarbitu eest tasumata. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Käesoleval juhul on hageja müünud kostjale tarbimiseks soojusenergiat, kostja on soojusenergiat tarbinud, kuid ei ole selle eest tasunud. Seega on kostja jätnud täitmata VÕS § 208 lg 1 temale pandud kohustuse. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks ja nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Hageja on oma menetluskulude rahalise suuruse esitanud hagiavalduse tekstis ja lisanud tõendi. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud menetluskulude nõude - riigilõiv 750 krooni hagilt pluss 200 krooni kutse avaldamise eest AT-s- põhjendatud suuruses ja see tuleb kostjalt välja mõista.
2 (3)
Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 175 lg 1; § 322 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.