Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-24-138913

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ GS Core esitas 30.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A.T. 487,35 euro saamiseks. 01.11.2024 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.12.2024.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 23.12.2024 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 10.09.2010 kostja ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud elektrilepingust nr 44005293 tulenev põhinõue 314,58 eurot ja viivised 36,31 eurot (viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 18.01.2024 kuni hagi esitamiseni 23.12.2024 seadusjärgses määras põhinõudelt 314,58 eurot). Lisaks viivised VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Eesti Energia AS-ga elektrilepingu, mille alusel osutas Eesti Energia võrguteenust tarbimiskohas „korter“ aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald ning kostja kohustus tasuma saadud elektriteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis maksmata 20 arvet perioodil 31.05.2022-31.12.2023 kokku summas 314,58 eurot. Eesti Energia AS ütles lepingu üles 31.12.2023 ning loovutas nõuded Enefit AS-le ning Enefit AS loovutas nõuded 19.09.2024 hagejale. 02.01.2025.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Hagimaterjale püüdis kohus kätte toimetada kostjale nii elektrooniliselt, postiga kui politsei kaasabil (vt kohtu seisukoha ja põhjenduste viimane lõik), kuid see osutus edutuks. Kohus helistas kostjale, kes ütles, et tal puudub elukoht, internetti ta ei kasuta ning et kohus mõistku see võlg välja ja jätku ta rahule. Kostja soovitas hagi hagejale tagasi saata ja lõpetas kõne. Seega polnud võimalik kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

2-24-138913 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 208 lg 1,3 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 314,58 eurot, 23.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 36,31 eurot ja täiendava viivise alates 24.12.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) põhinõudelt 314,58 eurot kuni põhinõude tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus korduvalt edastada kostja võimalikule e-posti aadressile XXX ning võimalikule elukoha aadressile Keskus xxxxxxxxxxxxxxxxe, xxxxxxxxx. E-kirjadele kostja ei vastanud. Hagimaterjalid tagastati postiasutuse poolt märkega „ei viibinud kohal“. Kohus proovis hagimaterjalid kostjale kätte toimetada politsei vahendusel. Kättetoimetamine oli edutu, kuna kostja ei elanud xxxxxxxxxxx aadressil. Kostjal puudub registrijärgne elukoht alates 05.05.2024. Kohus helistas kostjale, kes teatas, et tema oma elukohta ei ütle, kuna tal seda polegi. Samuti ütles ta, et ta ei kasuta internetti. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 140 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu kokku seaduses sätestatud ulatuses, s.o 140 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel.

3

2-24-138913 Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 160 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.