Kostja: US OÜ (reg.kood XXX, asukoht XXX) Esindaja: Marika Oksaar (Advokaadibüroo Sorainen Law Offices OÜ, XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetluses
Resolutsioon
Jätta rahuldamata KT`i hagi US OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
1.Jätta KTi menetluskulud tema enda kanda.
2.Jätta US OÜ menetluskulud KTi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 2004. aastal kostja juurde tööle direktorina. Hageja igapäevasteks tööülesanneteks olid arvete maksmine, pangatoimingud (s h raha sissemaksete tegemine), personalitöö, reklaam, kaubaarvete koostamine, vajadusel klientide teenindamine, ettenägematute probleemide lahendamine. Hagejale maksti töötasu. Lisaks sellele oli hageja ka kostja juhatuse liikmeks, mille eest talle tasu ei makstud.
2.09.03.2007 teatas kostja seaduslik esindaja, et hageja ei ole enam äriühingus mitte keegi ja sundis ta lahkuma. Mingit kirjalikku vormistust pooltevahelise suhte kohta ei toimunud. Kostja esindaja kinnitas hageja lepingulisele esindajale, et mingit töösuhet ei ole poolte vahel olnud. Hageja leiab, et poolte vahel oli tegemist töölepingulise suhtega, kuivõrd hagejale maksti igakuiselt kindlas suuruses tasu. Nähtuvalt kostja 2005.a majandusaasta aruandest juhatuse liikmetele tasu ei ole makstud.
3.Hagejal on õiguslik huvi hagis esitatud õigussuhte tuvastamiseks kuna töölepingu lõpetamisel seaduses ettenähtud nõudeid järgimata, on hagejal õigus hüvitistele. Samuti on tal õigus teada, millisel alusel temaga tööleping lõpetati, sellega mittenõustumisel see vaidlustada, ka on töötajal õigus lõpparvele ja puhkusekompensatsioonile.
4.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada töölepingulise suhte olemasolu ja lugeda kostja tema tööandjaks. Hageja palub tsiviilasi lahendada kirjalikus menetluses. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Oma vastuses kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks leiab hageja, et 09.03.2007 ei toimunud ühegi lepingulise suhte seadusekohast lõpetamist., selle kohta ühtegi dokumenti ei vormistatud. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 05.04.2007 kirjaga ja esitas hagi kohtusse seaduses sätestatud aja jooksul.
6.Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – kostja esindaja kirjaga 05.aprillist 2007.a, väljavõttega kostja aruandest äriregistrile ja hageja konto väljavõttega. Kostja vastuväited ja selle põhjendused.
7.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Poolte vahel ei ole kunagi olnud töösuhet. Hageja oli alates 19.10.2004 kostja juhatuse liige, kes 09.03.2007 nõuetekohaselt juhatuse liikmest tagasi kutsuti. Kuna hagejal ei olnud lisaks juhtimisülesannetele muid tööülesandeid, ei ole kostja sõlminud hagejaga ei suulist ega kirjalikku töölepingut, s t poolte vahel puudus töösuhe.
8.Juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasus kostja hagejale väidetavalt juhatuse liikme tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra otsustas kostja ainuosanik AFR ning tasu muudeti vastavalt hageja panusele ning kostja majanduslikule olukorrale.
9.Kostja on seisukohal, et hageja konto väljavõtetes märgitud selgitusest “töötasu“ ei tulene, et tegemist oleks ilmselgelt töösuhtest tulenevate maksetega. Pealegi tegi ülekanded hageja omale ise, mistõttu ei ole tegemist objektiivse tõendiga.
10.Kostja kinnitab oma vastuses hagile, et hageja ei ole enam kui kahe ja poole aasta jooksul kordagi avaldanud soovi sõlmida töölepingut, samas sõlmis hageja korduvalt töölepinguid kostja töötajatega. Poolte vahel puudus töölepingule olemuslikult omane subordinatsioonisuhe. Hageja korraldas enda tegevust ise, määras ise enda tegutsemise aja ja viisi, arvestades kostja huve. Samuti väidab kostja, et hagejale on juhatuse liikme tasu maksnud teine äriühing, mistõttu väited 2005. majandusaasta aruannete kohta on ebaõiged.
11.Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja nõue tööõigussuhte tuvastamiseks on aegunud TLS § 143 lg 2 ja ITVS § 6 lg 2 järgi ning kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja on seisukohal, et tulenevalt osundatud seadusesätetest on töösuhte lõpetamise õiguse vaidlustamise aegumistähtaeg töövaidlusorganis üks kuu päevast mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kostja vastuväidete kohaselt kohtus hageja kostja osaniku AFR ́iga 09.03.2007. Kohtumisel teatas viimane hagejale, et hageja tegevus on tema äraolekul (ajavahemikul 25.10.2006-09.03.2007) olnud ebarahuldav ning kahjustanud oluliselt kostja majandusseisu, mistõttu ei pea ta äriliste suhete jätkamist hagejaga võimalikuks. Seega on ebaõige hageja väide, et ta sai oma õiguste rikkumisest teada alles 05.04.2007. kirjaga. Kuna hageja sai kostja osanikult teada pooltevahelise ärisuhte lõppemisest 09.03.2007, oleks hageja pidanud esitama oma nõude kohtusse hiljemalt 10.04.2007. Kuivõrd hagiavaldus on koostatud 27.04.2007.a., on hageja nõue väidetava töölepingu väidetava ebaseadusliku lõpetamise vaidlustamiseks aegunud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et seadus ei näe ette tuvastushagi esitamiseks ühekuulist tähtaega.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid – kostja ainuosaniku 19.10.2004.a otsuse hageja kostja juhatuse liikmeks nimetamise kohta; kostja ainuosaniku 09.03.2007.a otsuse hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta ja tööleping nr 07-01; mis on sõlmitud hageja poolt kostja töötaja K T . Täiendava vastuse lisadena esitas kostja oma 27.08.2007.a järelpärimine hagejale, väljastusteate, et hageja nimetatu kätte sai, kostja esindaja poolt 27.09.2007.a koostatud nõude ja täiendava järelpärimise hagejale ning hageja esindaja 30.03.2007.a vastuse.
Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus tegi 03. oktoobril 2007.a määruse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kohus võtab kohtuotsuses kõigepealt seisukoha kostja taotluse osas kohaldada esitatud hagi suhtes aegumist.
14.Kostja on seisukohal, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks on aegunud tulenevalt TLS § 143 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võivad pooled pöörduda töösuhte lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul arvates päevast mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest ja ITLS § 6 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Kuna kostja lõpetas hagejaga kõik lepingulised suhted 09.03.2007.a., oleks hageja pidanud esitama nõude kohtusse hiljemalt 10.04.2007.a. Hagiavaldus on koostatud 27.04.2007.a Tulenevalt sellest, et TsÜS § 142 lg 1 kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest palub hageja arvestada TsÜS § 143 kohaselt nõude aegumist ning taotleb asjas aegumise kohaldamist.
15.Hageja on seisukohal, et seadus ei näe tuvastushagi esitamiseks ette ühekuulist tähtaega ning kuna hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 5.aprill 2007.a. kirjaga, ei ole hagi esitamise ühekuulist tähtaega igal juhul rikutud.
16.Kohus on seisukohal, et kostja eksib kui leiab, et hagi on aegunud. Hagi ei ole aegunud järgmistel põhjendustel: Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt töösuhte olemasolu tuvastamist poolte vahel ega
vaidlusta töölepingu lõpetamise õigust nagu ekslikult leiab kostja. Seega kohaldub käesoleva vaidluse puhul Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 1, mitte lg 2 nagu leiab kostja. Kuna ITLS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul ning hageja märgib hagiavalduses, et ta sai 9. märtsil 2007 a. kostja seaduslikult esindajalt teada, et „hageja ei ole enam äriühingus keegi”, ning ITLS § 7 lg 1 järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, ei ole hagi aegunud, sest hageja esitas oma nõude kohtusse 03.05.2007.a., s.o. neljakuulise tähtaja jooksul. Edasi võtab kohus seisukoha poolte vaidluses selle üle kas pooltevaheline suhe oli töösuhe või täitis hageja kostja juures juhatuse liikme ülesandeid.
17.Kohus leiab, et selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis hageja kostja juures juhtorgani liikme ülesandeid tuleb tuvastada kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1. Selle seadusesätte kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega on töölepingu tunnused järgmised - töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; - töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; - töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.
18.Osaühingu juhatuse liikmed aga valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt ÄS § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS §
180.Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see palk palgaseaduse mõttes.
19.TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepinguseadus ei laiene juriidilise isiku organi suhetele juriidilise isikuga.
20.Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et KT oli US OÜ (endise ärinimega OÜ S ) ainuosaniku otsusega 19. oktoobrist 2004.a. valitud koos AFRiga äriühingu juhatuse liikmeks. Sama äriühingu ainuosaniku otsusega 9. märtsist 2007.a. on KT äriühingu juhatusest tagasi kutsutud. Seega oli hageja juriidilise isiku organi liige.
21.Hageja väidab hagiavalduses, et ta asus 2004. aastal kostja juurde tööle direktorina ning, et tema igapäevasteks tööülesanneteks olid arvete maksmine, pangatoimingud, personalitöö, reklaam, kaubaarvete koostamine ning vajadusel ka klientide teenindamine ja ettenägematute probleemide lahendamine. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Kohus leiab, et üksnes hageja poolt nimetatud ülesannete täitmisest ei saa teha järeldust, et just nimetatud ülesannete täitmine saab olla üksnes töölepingu alusel töötava töötaja tööülesandeks. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks saab pidada seda, et hageja poolt nimetatud ülesandeid täidavad
väiksemates äriühingutes just juhatuse liikmed. TsMS § 231 lg 1 kohaselt üldtuntud asjaolu tõendada ei ole vaja. Kostja poolt esitatud töölepingu koopia, mille on allkirjastanud hageja tööandja esindajana tõendab seda, et hageja oli isikuks kes sõlmis töötajatega äriühingus töölepinguid. Töölepinguid sõlmivad tavapäraselt väikestes äriühingutes just juhatuse liikmed.
22.Hageja soovis tõendada asjaolu, et ta töötas kostja juures töölepinguga, oma pangakonto väljavõtetega, mille kohaselt on talle üle kantud töötasu.. Kuna kostja väidetel tegi hageja omale pangaülekanded ise ning hageja seda kostja väidet ei vaidlustanud, vaid kinnitas ka ise, et pangatoimingute tegemine oli kostja juures tema ülesanne, ei saa hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtet pidada usaldusväärseteks tõenditeks tõendamaks, et hageja sai kostjalt palka, mitte juhatuse liikme tasu. Lisaks sellele tõendab hageja Hansapanga pangakonto väljavõte 1.jaanuarist 2005.a. kuni 31.12.2005.a., et hageja on nimetatud ajavahemikul saanud väidetavat töötasu hoopis OÜ-st H
23.Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja poolt esitatud kostja 2005.a. majandusaasta aruanne, mille kohaselt ei ole kostja maksnud 2005.a. oma juhatuse liikmetele tasu, ei saa teha ühest järeldust, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe, mida hageja esitatud hagis kohtus tuvastada palub.
24.Kõiki eelpool analüüsitud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda, et hageja töötas kostja juures direktori ametikohal nagu ta hagiavalduses väidab, vaid poolte poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hageja tegutses äriühingus selle juhatuse liikmena. Eeltoodust tulenevalt tuleb KTi hagi töösuhte tuvastamiseks rahuldamata jätta.
Menetluskulude jaotamine
25.Hageja palus hagiavalduses jätta tema kohtukulud kostja kanda. Kostja taotles aga jaotada menetluskulud nii, et kõik menetluskulud kannaks hageja. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata ning juhindudes TsMS §-st 162 lg 1 ja 2 sätestatust tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulu, mis seisneb kohtuvälises kostja esindajakulus, jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.