Kelly Tammisti hagi US Style Group OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. novembri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kelly Tammisti apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.märtsil 2008, avalik kohtuistung Hageja Kelly Tammist (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx x, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxx), esindaja adv Mariann Tusti Kostja US Style Group OÜ (reg kood 11069590, asukoht Juurdeveo 26, Tallinn), esindaja adv Marika Oksaar
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. novembri 2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
Kelly Tammist esitas 03.05.2007 hagi US Style Group OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 2004. aastal kostja juurde tööle direktorina. Hageja igapäevasteks tööülesanneteks olid arvete maksmine, pangatoimingud (sh raha sissemaksete tegemine), personalitöö, reklaam, kaubaarvete koostamine, vajadusel klientide teenindamine, ettenägematute probleemide lahendamine. Hagejale maksti töötasu. Lisaks sellele oli hageja ka kostja juhatuse liikmeks, mille eest talle tasu ei makstud.
2.09.03.2007 teatas kostja seaduslik esindaja, et hageja ei ole enam äriühingus mitte keegi ja sundis ta lahkuma. Mingit kirjalikku vormistust pooltevahelise suhte kohta ei tehtud. Kostja esindaja väitis, et mingit töösuhet poolte vahel ei ole olnud. Hageja leiab, et poolte vahel oli tegemist töölepingulise suhtega, kuivõrd hagejale maksti
igakuiselt kindlas suuruses tasu. Kostja 2005.a majandusaasta aruande järgi ei ole juhatuse liikmetele tasu makstud. Hagejal on õiguslik huvi hagiavalduses esitatud õigussuhte tuvastamiseks, kuna töölepingu lõpetamisel seaduses ettenähtud nõudeid järgimata on hagejal õigus hüvitistele. Samuti on tal õigus teada, millisel alusel temaga tööleping lõpetati ja sellega mittenõustumisel see vaidlustada. Ka on töötajal õigus lõpparvele ja puhkusekompensatsioonile. Oma nõuet soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – kostja esindaja 05.aprilli 2007 kirjaga, väljavõttega kostja aruandest äriregistrile ja hageja konto väljavõttega. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel ei ole kunagi olnud töösuhet. Hageja oli alates 19.10.2004 kostja juhatuse liige, kes 09.03.2007 nõuetekohaselt juhatusest tagasi kutsuti. Kuna hagejal ei olnud lisaks juhtimisülesannetele muid tööülesandeid, ei ole kostja sõlminud hagejaga ei suulist ega kirjalikku töölepingut, st poolte vahel puudus töösuhe. Juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasus kostja hagejale juhatuse liikme tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra otsustas kostja ainuosanik Aaron Felix Robbins ning tasu muudeti vastavalt hageja panusele ja kostja majanduslikule olukorrale. Hageja konto väljavõtetes märgitud selgitusest “töötasu“ ei tulene, et tegemist oleks ilmselgelt töösuhtest tulenevate maksetega. Pealegi tegi ülekanded hageja endale ise, mistõttu ei ole tegemist objektiivse tõendiga. Hageja ei ole enam kui kahe ja poole aasta jooksul kordagi avaldanud soovi sõlmida töölepingut, samas sõlmis hageja korduvalt töölepinguid kostja töötajatega. Poolte vahel puudus töölepingule olemuslikult omane subordinatsioonisuhe. Hageja korraldas enda tegevust ise, määras ise enda tegutsemise aja ja viisi, arvestades kostja huve. Hagejale on juhatuse liikme tasu maksnud teine äriühing, mistõttu hageja väited kostja 2005. majandusaasta aruannete kohta on ebaõiged.
4.Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja nõue tööõigussuhte tuvastamiseks on aegunud töölepinguseaduse (TLS) § 143 lg 2 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 järgi ning kostja taotles aegumise kohaldamist. Kostja on seisukohal, et tulenevalt osundatud seadusesätetest on töösuhte lõpetamise õigsuse vaidlustamise aegumistähtaeg töövaidlusorganis üks kuu päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja kohtus kostja osaniku Aaron Felix Robbinsiga 09.03.2007, kes teatas hagejale, et ta ei pea hagejaga äriliste suhete jätkamist võimalikuks. Seega on ebaõige hageja väide, et ta sai oma õiguste rikkumisest teada alles 05.04.2007 kirjaga. Kuna hageja sai kostja osanikult teada pooltevahelise ärisuhte lõppemisest 09.03.2007, oleks hageja pidanud esitama oma nõude kohtusse hiljemalt 10.04.2007. Kuivõrd hagiavaldus on koostatud 27.04.2007, on hageja nõue aegunud.
5.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid – kostja ainuosaniku 19.10.2004 otsuse hageja kostja juhatuse liikmeks nimetamise kohta; kostja ainuosaniku 09.03.2007 otsuse hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta; töölepingu nr 07-01, mis on sõlmitud hageja poolt kostja töötaja Kaisa Tiidoga; kostja 27.08.2007 järelpärimise hagejale; väljastusteate, et hageja sai nimetatu kätte; kostja esindaja poolt 27.09.2007 koostatud nõude ja täiendava järelpärimise hagejale ning hageja esindaja 30.03.2007 vastuse. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi ei ole aegunud. Hageja nõuab kostjalt töösuhte olemasolu tuvastamist ega vaidlusta töölepingu lõpetamise õigsust, nagu kostja ekslikult leiab. Seega kohaldub käesoleva vaidluse puhul ITVS § 6 lg 1,
mitte lg 2, nagu leiab kostja. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Hageja väitel sai ta oma õiguste rikkumisest teada 09.03.2007 kostja seaduslikult esindajalt ja esitas oma nõude kohtusse 03.05.2007, so neljakuulise tähtaja jooksul.
7.Kohus leidis, et otsustamaks selle üle, kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis hageja kostja juures juhtorgani liikme ülesandeid, tuleb tuvastada, kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1. Selle seadusesätte kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega on töölepingu tunnused järgmised: töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Osaühingu juhatuse liikmed aga valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 180. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see palk palgaseaduse mõttes. TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepinguseadus ei laiene juriidilise isiku organi suhetele juriidilise isikuga.
8.Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et Kelly Tammist oli US Style Group OÜ (endise ärinimega OÜ Selector Group) ainuosaniku 19.10.2004 otsusega valitud koos Aaron Felix Robbinsiga äriühingu juhatuse liikmeks. Sama äriühingu ainuosaniku 09.03.2007 otsusega on Kelly Tammist äriühingu juhatusest tagasi kutsutud. Seega oli hageja juriidilise isiku organi liige.
9.Hageja väidab hagiavalduses, et ta asus 2004. aastal kostja juurde tööle direktorina ning tema igapäevasteks tööülesanneteks olid arvete maksmine, pangatoimingud, personalitöö, reklaam, kaubaarvete koostamine ning vajadusel ka klientide teenindamine ja ettenägematute probleemide lahendamine. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Kohus leiab, et üksnes hageja poolt nimetatud ülesannete täitmisest ei saa teha järeldust, et just nimetatud ülesannete täitmine saab olla üksnes töölepingu alusel töötava töötaja tööülesandeks. Kohus leidis, et üldtuntud asjaoluks saab pidada seda, et hageja poolt nimetatud ülesandeid täidavad väiksemates äriühingutes just juhatuse liikmed. TsMS § 231 lg 1 kohaselt üldtuntud asjaolu tõendada ei ole vaja. Kostja poolt esitatud töölepingu koopia, mille on allkirjastanud hageja tööandja esindajana, tõendab seda, et hageja oli isikuks, kes sõlmis töötajatega äriühingus töölepinguid. Töölepinguid sõlmivad tavapäraselt väikestes äriühingutes just juhatuse liikmed.
10.Hageja soovis tõendada asjaolu, et ta töötas kostja juures töölepinguga, oma pangakonto väljavõtetega, mille kohaselt on talle üle kantud töötasu. Kuna kostja väidetel tegi hageja omale pangaülekanded ise ning hageja seda kostja väidet ei vaidlustanud, vaid kinnitas ka ise, et pangatoimingute tegemine oli kostja juures tema ülesanne, ei saa hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtet pidada usaldusväärseks tõendiks tõendamaks, et hageja sai kostjalt palka, mitte juhatuse liikme tasu. Lisaks sellele tõendab hageja Hansapanga pangakonto väljavõte 01.01.2005 kuni 31.12.2005 kohta, et hageja on nimetatud ajavahemikul saanud väidetavat töötasu hoopis OÜ-st Heyman and Son Profit Sharing. Ainuüksi hageja poolt esitatud kostja 2005.a
majandusaasta aruanne, mille kohaselt ei ole kostja maksnud 2005.aastal oma juhatuse liikmetele tasu, ei võimalda teha ühest järeldust, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe. Kõiki eelpool analüüsitud tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda, et hageja töötas kostja juures direktori ametikohal. Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hageja tegutses äriühingus selle juhatuse liikmena. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi töösuhte tuvastamiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus oluliselt menetlusnorme, mille tagajärjel tehti ebaõige kohtulahend.
12.Hageja esitas järgmised tõendid: pangakonto väljavõtte ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruande. Nimetatud pangakontost nähtub, et hagejale on makstud töötasu. Majandusaasta aruandest nähtub, et juhatuse liikmetele ei ole tasu makstud. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et pangakonto ei ole usaldusväärne tõend. Pangakonto väljavõte peegeldab objektiivselt raha laekumist hageja arvele. See, et hagejal oli õigus ja kohustus teha osaühingu pangatehinguid, ei muuda konto väljavõtet ebausaldusväärseks. Ka leidis kohus ebaõigesti, et majandusaasta aruanne ei ole piisavaks tõendiks selle kohta, et poolte vahel oli tööõigussuhe. Juhatuse liikme lepingut ei ole hagejaga sõlmitud. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et talle oleks makstud juhatuse liikme tasu.
13.Kohus on osundanud, et hagejal puudus tööleping ja kuna tema tegeles lepingute sõlmimisega, oleks ta pidanud ka selle iseendaga sõlmima. Iseendaga töölepingu sõlmimine on vastuolus hea äritavaga. Hageja ei saanud iseennast osaühingusse tööle võtta.
14.ÄS § 1801 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega. Sellist otsust tehtud ei ole.
15.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et väiksemates äriühingutes täidavad hageja poolt nimetatud ülesandeid juhatuse liikmed ja et tegemist on üldtuntud asjaoluga, mida ei ole vaja tõendada. Äriühingute töökorraldus on individuaalne ja tegemist ei saa olla üldtuntud asjaoluga. TLS § 8 kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle eeldatakse tööõigussuhet. Kohtuotsuse järeldused ei vasta asjas kogutud tõenditele. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
17.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
18.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
19.Vaidlust ei olnud alljärgnevate asjaolude üle: •
•
19.10.2004 ainuosaniku otsusega määrati osaühingu US Style Group OÜ (endise ärinimega OÜ Selector Group) juhatuse liikmeteks Kelly Tammist ja Aaron Felix Robbins (t/lk 66); 09.03.2007 ainuosaniku otsusega kutsuti Kelly Tammist juhatusest tagasi (t/lk 67).
20.Pooltel on vaidlus selle üle, kas lisaks juhatuse liikmeks olemisele töötas K. Tammist alates 2004.aastast ka suulise töölepingu alusel direktori ametikohal.
21.Seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi. Maakohus leidis, et tõendamist ei leidnud asjaolu, nagu oleks pooled sõlminud suulise lepingu, mis vastaks töölepingu tunnustele ja mõistele TLS § 1 tähenduses. Kohus tuvastas, et hageja ei töötanud kostja juures direktori ametikohal, nagu ta hagiavalduses väidab, vaid tegutses üknes kostja juhatuse liikmena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab, et maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja kohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus oleks rikkunud otsuse tegemisel menetlusnorme, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab.
22.Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei arvesta tõendina hageja pangakonto väljavõtteid ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Hageja enda märgitud maksete selgitused ei tõenda maksete tegelikku olemust. Makse tegelik olemus tuleneb pooltevahelisest lepingulisest suhtest, mitte makse selgitusest. Maakohus leidis põhjendatult ka seda, et kostja 2005.a majandusaasta aruandes märgitu, mille kohaselt ei makstud sel majandusaastal juhatuse liikmetele tasu (t/lk 11), hageja töösuhet ei tõenda. Hageja pangakonto väljavõtte järgi sai ta 2005. aastal töötasu OÜ-lt Heyman and Son Profit Sharing (t/lk 45-54), mitte kostjalt. Hagejal on ekslik seisukoht, nagu tähendaks asjaolu, et talle 2005. aastal juhatuse liikme tasu ei makstud iseenesest seda, et talle ei makstud juhatuse liikme tasu ka 2006. ja 2007. aastal.
23.Maakohus ei väitnud otsuses, et hageja oleks pidanud sõlmima iseendaga töölepingu, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. ÄS § 168 lg 10 kohaselt on osanike pädevuses muu hulgas juhatuse liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine. Antud juhul ei leidnud tõendamist, et kostja ainuosanik oleks otsustanud sõlmida hagejaga suulise töölepingu ja määranud selle tingimused. Hageja ei ole asja menetluse kestel esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha vastupidist järeldust. Asjaolu, mis vormis tegi kostja ainuosanik ÄS § 1801 lg 1 järgi otsuse hagejale kui juhatuse liikmele makstava tasu kohta, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Vastava kirjaliku otsuse puudumine ei muuda juhatuse liikmele makstavat tasu palgaks palgaseaduse mõttes. ÄS ei sätesta osaniku sellekohasele otsusele ega juhatuse liikme lepingule kohustuslikku kirjalikku vorminõuet.
24.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et asjaolu, nagu täidaks väiksemates äriühingutes hageja nimetatud ülesandeid juhatuse liikmed, ei saa lugeda üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 mõttes. Samas ei muuda ringkonnakohtu hinnangul nimetatud maakohtu eksimus otsust lõppjärelduses ebaõigeks. Ka on õige apellatsioonkaebuse väide, et TLS §-s 8 sätestatu kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu. Samas jätab hageja tähelepanuta,
et nimetatud eeldus kehtib, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Antud asja lahendamisel maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja hinnatud tõendid võimaldasid teha järelduse, et poolte vahel kehtis ajavahemikul 19.10.2004 – 09.03.2007 üksnes juhatuse liikme leping, mitte ka tööleping direktori ametikohal töötamise kohta. On ilmne, et pooled sõlmisid äriühingu töö korraldamiseks teistsuguse lepingu ja TLS §-s 8 sätestatud eeldus antud juhul ei kehti. Hageja loetletud tööülesanded ei välju tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Asja materjalist ei järeldu, et hageja oleks täitnud mingit peamist ja juhtimisest lahusseisvat funktsiooni, mille täitmist ei võiks nõuda ega eeldada kostjaga sarnase väikese äriühingu (2005.aastal 15 töötajat) juhatuse liikmelt.
25.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja.
T. Kollom
M. Preimer
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.