XXX XXX hagi XXX XXX vastu sundosa suurusele vastava summa väljamõistmiseks 9187,50 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• Hageja: XXX XXX (isikukood XXX, XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja: advokaat Valli Murde (e-post [email protected]) • Kostja XXX XXX (isikukood XXX, eluk XXX, epost XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX XXXi hagi XXX XXX vastu sundosa suurusele vastava summa väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXX XXXlt XXX XXXi kasuks sundosa suurusele vastav rahaline hüvitis summas 9187,50 eurot (üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja 50 eurosenti).
3.Jätta XXX XXXi nõue XXX XXX vastu korteriomandi 1⁄4 mõttelise osa võõrandamise eest saadud hüvitise väljamõistmiseks, läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
6.Mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud summas 790 eurot (riigilõiv summas 550 eurot ja riigi õigusabi kulud summas 240 eurot). - Makseinfoleht on lisatud kohtuotsusele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab
Tsiviilasi nr 2-17-2716 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.XXX XXX (hageja) esitas 20.02.2017 Tartu Maakohtule hagi XXX XXX vastu sundosa suurusele vastava summa väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on XXX XXX ja XXX XXX XXX surnud XXX XXX seadusjärgsed pärijad. Pärandaja pärandvara koosnes 3/4 mõttelisest osast korteriomandist asukohaga XXX, Tartu linn, kinnistusraamatu registriosa nr XXX. Tartu notar Kairi Aariku XXX tõestatud pärimistunnistuse järgi päris kostja pärandvara terves ulatuses XXX XXX XXX notariaalselt tõestatud testamendi alusel. Pärimismenetluse algatamise avalduse p-des 4.2, 5.3 nähtub, et XXX XXX on piiratud teovõimega ja pärandajal oli kehtiv ülalpidamiskohustus XXX XXXi suhtes. Seega on XXX XXXil õigus pärida sundosa pärandvarast. Kinnistusraamatu XXX väljatrüki kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX kaasomanikeks XXX XXX 3/4 mõttelises osas ja XXX XXX 1/4 mõttelises osas. Hageja soovib, et kostja maksaks hagejale välja tema sundosa suurusele vastava summa. Hageja õigus sundosale on tekkinud alates XXX, s.o pärandaja surmapäevast. Avalikult kättesaadavas portaalis KV.ee avaldatud andmete kohaselt võis korteriomandi, mille reaalosaks on kolmetoalised eluruumid üldpinnaga 65,9 m2, turuväärtuseks pärandi avanemisel olla ca 70 000 eurot. Ülaltoodust tulenevalt moodustab hagejale kuuluva sundosa väärtus ca 13 125 eurot (70 000 : 3/4 : 2 : 2). Siinjuures palub hageja võtta arvesse, et oma tervisliku seisundi tõttu viibib ta erihooldekodus, sest ta ei suuda iseseisvalt korraldada oma elu ega hoolitseda enda eest. Erihooldekodus viibimine on tasuline ning arvestades hageja sissetulekuks määratud pensioni suurust, on ilmne, et ei ole võimalik katta kõiki erihoolduskodus osutatavaid teenuseid. Nimetatud asjaoludel on selge, et sundosa suurusele vastava summa väljamõistmine kostjalt omab hageja jaoks olulist tähtsust.
2.9. juunil 2017 esitatud vastuses (tlk 104-107) on hageja asunud seisukohale, et kui lugeda korteriomandi turuväärtuseks 49 000 eurot seisuga 10.04.2017 (Arco Real Estate AS eksperthinnang nr XXX), siis on sundosa rahaliseks suuruseks 9187,50 eurot (4900012250:2:2). Lisaks on hageja palunud viimases seisukohas kostjalt välja mõista hüvitis 1/4 mõttelise osa korteriomandi nr XXX, asukohaga XXX, Tartu linn, kinnistusraamatu registriosa nr XXX, võõrandamise eest, summas 12 250 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja võtab hagi õigeks hageja sundosa suurusele vastava osa väljamõistmiseks summas 9093,75 eurot. Seda summat ületavas osas on haginõue põhjendamatu. Hageja ja kostja ema XXX XXX suri XXX. Kuna pärandaja teadis oma poja võimetusest iseendaga toime tulla, pärandas ta kogu oma vara testamendiga kostjale, kuivõrd teadis, et peale tema surma jääb XXX XXX (kostja) hoolitsema oma teovõimetu venna eest. 13.04.2016 määrati ts.asjas nr XXX hageja eestkostjaks tema õde XXX XXX ehk kostja. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kannatanud puudust rahalises mõttes, kuna kostja on panustanud tema ülalpidamisse ja asjaajamistesse enda sissetulekutest. Sundosana
Tsiviilasi nr 2-17-2716 väljamõistetav raha jääks sisuliselt seisma hageja arvele, sest hagejal tekivad rahalised vahendid mh kaasomandi 1⁄4 mõttelise osas müügist. Selleks, et sundosa rahalist hüvitamist nõuda, on vaja välja selgitada pärandvara väärtus. Hagiavalduses nimetatud väärtus on oletuslik. Kostja tellis korteri turuhinna väljaselgitamiseks eksperthinnangu. Hindamistulemusena loetakse XXX korteri võimalikuks turuhinnaks 49 000 eurot (+-5%). Hageja esindaja väide hagiavalduses, et korteri turuväärtuseks tuleks lugeda 70 000 eurot - on ebaõige. Selline müügihind on korteriomanditel, mis on väga heas seisukorras, kaasajastatud ja - mitte viimasel korrusel asuvad. Vaidlusaluse korteriomandi seisukord ei vasta eeltoodud nõuetele. Kuna kostja tellitud maakleri vahendusel leiti ostuhuviline, kes oli valmis korteri välja ostma 48 500 euro eest, siis on sundosa väärtuseks 9093,75 eurot. Kostja võtab hagi õigeks hagejale sundosa suurusele vastava osa väljamõistmiseks summas 9 093,75 eurot. Kostja palub jätta rahuldamata hagiavalduses esitatud nõue sundosa suurusele vastava summa 13 125 eurot väljamõistmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Asjas puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: 1) XXX XXX (pärandaja) suri XXX (tlk 7); 2) Hageja on sündinud XXX ning pärandaja surma ajal oli hageja teovõimetu, eestkostel olev isik (tlk 15); 3) XXX XXX seadusjärgseteks pärijateks olid kostja, XXX XXX (pärandaja tütar) ja hageja, XXX XXX (pärandaja poeg); 4) Pärandaja poolt on tehtud XXX testament ning selle alusel esitas kostja enda ja hageja nimel notarile avalduse (tlk 18); 5) XXX XXXle anti XXX välja pärimistunnistus, millega on XXX XXXle üle läinud kogu pärandaja vara (tlk 7); 6) Tartu Maakohtu 24.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr XXX on kohus andnud XXX XXXle nõusoleku eestkostetava, XXX XXXi, nimel tehingu tegemiseks, see tähendab andnud nõusoleku 1⁄4 korteriomandist asukohaga XXX, Tartu linn müümiseks.
6.PärS § 180 I lause kohaselt pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärand avaneb isiku surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3 lg 1, 2). Kuna XXX XXX suri XXX, siis kuulub käesolevas asjas kohaldamisele kuni XXX kehtinud pärimisseadus.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtuvalt nõudest; TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele; lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
8.Hageja on esitanud kostja vastu sundosa saamise nõude PärS § 104 lg 1 alusel. Kostja vaidleb hageja nõudele osaliselt vastu. Kostja on võtnud õigeks selle, et hagejal on õigus saada sundosa PärS § 104 lg 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja 97 p 3 mõttes. Seega on poolte vahel vaidlus vaid sundosa suuruse osas.
Tsiviilasi nr 2-17-2716
9.Hagiavalduse kohaselt hindas hageja kinnisasja väärtuseks 70 000 eurot, mille määramisel lähtus hageja esindaja avalikult kättesaadavas portaalis KV.ee avaldatud andmetest, mille kohaselt võis korteriomandi, mille reaalosaks on kolmetoalised eluruumid üldpinnaga 65,9 m2, turuväärtuseks pärandi avanemisel olla ca 70 000 eurot. Seega leidis hageja, et talle kuuluva sundosa väärtus on ca 13 125 eurot (70 000:3/4: 2:2). 09.06.2017 seisukohas on hageja sundosa suuruse arvutamisel lähtunud Arco Real Estate AS eksperthinnangust nr XXX, mille kohaselt korteriomandi turuväärtuseks on 49 000 eurot seisuga 10.04.2017. Seega leiab hageja, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale sundosa rahalises suuruses 9187,50 eurot (49000-12250:2:2). Eelnevast tulenevalt on hageja vähendanud sundosa suuruse nõuet vastavalt kostja poolt esitatud eksperthinnangule 13 125 eurolt 9 187,50 euroni.
10.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-96-13 märkinud, et hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 24). Siiski tuleb selle kohta kohtul võtta selge seisukoht enne lõpplahendi tegemist kas või juba kostja menetlusliku positsiooni selguse huvides (vt ka Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15) (p 19).
11.Eelnevast tulenevalt võtab kohus vastu hageja loobumise sundosa väärtuse hüvitamiseks summas 3937,50 eurot (13 125- 9187,50), mille tulemusena jääb hageja lõplikuks sundosa suuruse hüvitise nõudeks 9187,50 eurot.
12.Täiendavalt on hageja oma viimastes seisukohtades esitanud nõude korteriomandi 1⁄4 mõttelise osa võõrandamise eest saadud hüvitise väljamõistmiseks, so summas 12 250 eurot. Kohus kordab siinkohal juba 13.06.2016 kirjaliku menetluse määramise määruses öeldut, et käesolevas tsiviilasjas kuulub menetlemisele vaid sundosa rahalise hüvitamise nõue, nagu hageja on selle esitanud 19.02.2017 hagiavalduses. Seega ei saa kohus käesolevas tsiviilasjas, vastavalt hageja viimasele 09.06.2017 seisukohale, kostjalt välja mõista hüvitist korteriomandi 1⁄4 mõttelise osa võõrandamise eest summas 12 250 eurot. Nimetatud summa hüvitamise kohustus tuleneb hagejale juba tsiviilasjas nr XXX tehtud 24.04.2017 määrusest, millega kohus andis nõusoleku eestkostetava nimel tehingu. Seega jätab kohus hageja korteriomandi 1⁄4 mõttelise osa hüvitamise nõude TsMS § 171 lg 1 p 4 kohaselt läbi vaatamata, sest on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
13.Kuivõrd kostja on hageja õiguse sundosa saamisele omaks võtnud, ei hakka kohus eraldi analüüsima hageja õigust sundosa saamisele, vaid tuvastab sundosa suuruse. Pärimisseaduse § 105 lg 1 kohaselt on sundosa pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Isikuid, kes on lepinguga pärimisest loobunud, sundosa suuruse väljaselgitamisel arvesse ei võeta. PärS § 106 lg 1 sätestab, et sundosa suuruse kindlakstegemisel võetakse aluseks pärandi hulka kuuluv vara pärandi avanemise päeva seisuga. Viimases seisukohas on hageja palunud kostjalt välja mõista sundosa suuruse eest hüvitise summas 9187,50 eurot, mis lähtub korteri väärtuse osas kostja poolt esitatud hindamisaktis märgitud hinnast, 49 000 eurot (tlk 68). Kostja on sundosa suuruse arvutamisel lähtunud aga korteri väärtusest summas 48 500, kuivõrd väidetavalt sellise hinnaga oli korterile olemas ostuhuviline.
Tsiviilasi nr 2-17-2716 Kohus on seisukohal, et sundosa suuruse arvutamisel tuleks lähtuda eksperthinnangus toodud kinnisasja oletatavast turuväärtusest, kuna PärS § 160 lg 1 kohaselt tuleb sundosa arvutamisel lähtuda pärandi avanemise aja väärtusest, mitte võimalikust müügihinnast. Seega arvutab kohus sundosa suuruse lähtuvalt eksperthinnangus esitatud korteriomandi väärtusest 49 000 eurot. Kuivõrd hagejale kuulus juba enne pärandaja surma 1⁄4 korteriomandist, siis on pärandvara väärtuseks 36 750 eurot (49 000*3/4). Vastavalt PärS § 105 lg-le 1 on sundosa pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud. Kuivõrd XXX XXXl oli kaks seadusjärgset pärijat (XXX XXX ja XXX XXX) siis kujuneb sundosa suurusele vastav hüvitis järgmiselt 36 750 : 2 : 2 = 9187,50 eurot. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus XXX XXXlt XXX XXXi kasuks välja sundosa suurusele vastava hüvitise summas 9187,50 eurot. Menetluskulud
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude täielikult jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hagi kohtusse esitamise ajal 19.02.2017 kehtinud TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on koos hagi esitamisega taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 23.03.2017 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ning vabastas XXX XXXi riigilõivu summas 650 eurot tasumisest. 09.06.2017 hageja vastusega vähendas hageja oma nõuet 9187,50 euroni. Seega on käesoleva hagi hinnaks 9187,50 eurot, millelt tulnuks riigilõivu tasuda 550 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 550 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kuivõrd hageja on saanud riigilõivu tasumiseks menetlusabi, kuulub riigilõiv summas 550 eurot kostjalt väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks.
17.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kohus on 25.08.2017 määrusega rahuldanud hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse summas 200 eurot + km, kokku 240 eurot. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele 240 eurot esindaja tasuna (RÕS § 26 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.