Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Telia Eesti AS esitas Tartu Maakohtusse hagi T. K. vastu võlgnevuse 1758,17 euro nõudes, millest järelmaksu võlgnevus 1699,33 eurot; võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja viivis 18,84 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja AS Antista vahel 30.09.2016 sõlmitud järelmaksu müügileping nr 1125345, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 1815,89 eurot. Järelmaksu müügilepingu p. 2 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik Müüja ja Telekom Eesti AS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile. Järelmaksu müügilepingu tingimuste p. 3 kohaselt kohustus ostja tasuma lepingust tulenevad maksed hagejale vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Hageja ütles lepingu üles makseviivituse tõttu 25.01.2017; lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda leping ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist. Hageja on arvestanud makse mittetähtaegse tasumise korral viiviseid tulenevalt lepingust 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas seisuga 01.02.2017. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud arvestades TsMS § 322 lg 1 sätestatud 10.07.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Kohtule esitatud järelmaksuga müügilepingute tingimuste kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Kohtu hinnangul on AS Antista ja kostja ning hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Kostjaga on sõlmitud järelmaksu müügileping majandustegevuse raames ning asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1; 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 leidnud, et hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavalduse kohaselt oli järelmaksu müügilepingu tingimuste p-s 3 kokku lepitud viivise määras 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Viivisemäär 0,15 % päevas ehk 54,75 % aastas on ligikaudu kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8 % aastas. Kohus leiab, et kuivõrd lepinguline viivisemäär ületab kuuekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on see tühine ning hagejal ei ole seega õigus nõuda lepingus sätestatud määras viivist. Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 märkinud, et VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras tulenevalt VÕS §-dest 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud seisuga 01.02.2017 viiviseid esitatud arve nr 01201700503047 maksetähtajale 20.01.2017 järgnevast päevast võlgnevuselt 57,30 eurolt; arve nr 12201606636116 maksetähtajale 20.12.2016 järgnevast päevast võlgnevuselt 56,25 eurolt; arve nr 11201606056553 maksetähtajale 20.11.2016 järgnevast päevast võlgnevuselt 55,26 eurolt; arve nr 10201605481152 maksetähtajale 20.10.2016 järgnevast päevast võlgnevuselt 54,

27 eurolt. Kohtu arvutuste kohaselt nimetatud perioodi seadusjärgseks viiviseks esitatud arvete aluselt võlgnetavatelt summadelt on 2,75 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 208 lg 1; 1132 lg 1, 2 alusel 1742, 08 eurot, millest järelmaksu võlgnevus 1699, 33 eurot; võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja viivis 2,75 eurot. Viivise 16,09 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 225 eurot. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 1758,17 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 1742, 08 eurot, mis on 99 % hagi rahuldamise ulatusest. Samuti arvestab kohus asjaolu, et rahuldab hagi hagihinna ulatuses, milliselt suuruselt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel. Seega peab kohus põhjendatuks võtta menetluskulude jaotusel arvesse hagihind, mis vastab rahuldamisele kuuluvale osale ning sellelt nõudelt riigilõivu tasumise suurusele. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.