TT hagi PR vastu teose turustamise keelamiseks, teosega saadud tulu väljaandmiseks või andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. juuni 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TT apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TT (isikukood
XXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Siim Tammer Kostja: PR (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09. juuni 2015 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata TT hagi PR vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Välja mõista PR-lt mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot TT kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TT esitas 06.01.2015 Harju Maakohtule hagi PR ja AS Tänapäev vastu hagi, milles palus keelata teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust, mõista kummaltki kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis ja teosega saadud tulu 1750 eurot või kui kohus jätab nõude rahuldamata, tuvastada teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus.
2.Harju Maakohus kinnitas 17.04.2015 määrusega hageja ja AS Tänapäev vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse AS Tänapäev suhtes.
3.23.04.2015 täpsustatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1750 eurot teosega saadud kogutulu või kui kohus jätab nõude rahuldamata, tuvastada teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases suuruses ning kohustada kostjat avaldama oma kuludega teade: „PR teatab, et on oma raamatus „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" omistanud TT'ile tema tahte vastaselt ja tema teadmata tegelikkusele mittevastavaid tsitaate."
4.Hagiavalduse kohaselt koostas kostja raamatu pealkirjaga „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid“, mille kirjastas AS Tänapäev. Raamat avalikustati 2014.a novembri lõpus ja see sisaldas vaatamata hageja keelule hagejale omistatud otsekõnet hageja eraeluliste seikade kohta. Avaldatud viisil, kujul ja tonaalsuses ei ole hageja rääkinud, hagejale omistatud laused on kostja väljamõeldis, need ei ole õiged ega sündsad. Hageja ei andnud nõusolekut kostjaga peetud vestluse avaldamiseks. Intervjuu andis hageja kostjale 2009.a sügisel üksnes eesmärgil, et see avaldatakse raamatus, mille kirjastab OÜ Tammerraamat, mille üks osanikest on hageja. Kostja rikkus hageja isikuõigusi, sh eraelu puutumatust, solvas hageja au ja väärikust ning kasutas õigustamatult hageja nime. Rikutud on ka hageja autoriõigusi. Avalikkuse ees loovad hagejast ebakohaseid väärtushinnanguid järgmised hageja väidetavad tsitaadid: 1) „Tegelikult oli see üks pikk ja jõle reis." (raamatu lk 85); 2) „Ma pole kunagi läinud selle peale, et pugeda talle kui rikkale daamile külje alla. Nende aastate jooksul nägin neid pugejaid kümnete viisi." (raamatu lk 126); 3) „Ülevas meelolus oli SR, kes pärast paari pitsi konjakit võttis alati tuurid üles." (raamatu lk 130); 4) „Kui S õepoeg JP tema avarasse korterisse kolis ning talle väiksema, kuid külmema korteri vastu andis [...]" (raamatu lk 130).
Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Vastuväidete kohaselt oli hageja 2009.a sügisel tehtud intervjuu ajal teadlik, et tema vastuseid kasutatakse Enelin Meiusi raamatus. Hageja andis intervjuu vabatahtlikult ja eelnevat või järgnevat kokkulepet selle kohta, et tema vastuseid tohib kasutada üksnes OÜ Tammerraamat väljaannetes, ei ole kunagi olnud suuliselt ega kirjalikult. Intervjuu ajal fikseeris kostja hageja vastused otse arvutis eraldi failis. Kõik vaidlusalused laused avaldas hageja just raamatus märgitud kujul. Ajakirjanikule antud vastused ei ole autoriõigusega kaitstavaks teoseks. Kostja tegutses ajakirjanikuna. Avalikustamiseks oli olemas ülekaalukas avalik huvi. Hageja on ise ajakirjanik ning Enelin Meiusi on avalikkusele hästi tuntud isik. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus võttis vastu hageja loobumise nõudest keelata kostjal teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust ning keeldus andmast nõusolekut hagi muutmiseks osas, mis puudutas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamist.
8.Kohus ei nõustunud hagi aluse ja eseme muutmisega selliselt, nagu see sisaldub hageja 01.04 ja 23.04.2015 menetlusdokumentides. Hageja oleks saanud juba hagiavaldust esitades tulla järeldusele, et kostja raamatut ei turustanud ja esitada ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Sellise nõude võimalik olemasolu ei selgunud pärast AS-ga Tänapäev kompromissi sõlmimist. Raamatu turustamise keelamine ja ebaõigete andmete ümberlükkamine on olemuselt erinevad nõuded. Hageja formuleeris uue nõude lõplikult alles pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist.
9.Hageja viidatud lausetest ei nähtu mis tahes andmeid hageja või tema eraelu kohta, st isikuandmeid. Samuti ei ole lausetes hageja kohta avaldatud ühtegi väärtushinnangut või riivatud tema eraelu. Hageja hinnang enda kohta ei ole halvustav või ebakohane. Hageja antud hinnang kolmandatele isikutele ei puuduta hagejat. Hageja hinnangud ja faktiväited kolmanda isiku kohta, mis hagejale ei viita, ei saa teda kuidagi alavääristada. Hageja ei ole välja toonud, mida hageja kostjale vaidlustatud lausete asemel tegelikult ütles, ega põhistanud, milles seisneb tema isiklike õiguste rikkumine.
10.Hageja saatis kostjale e-kirja, milles oli muuhulgas lause, mille kohaselt hageja ei luba, et tema kostjale antud intervjuu ja informatsioon, mis puudutab Enelin Meiusit, oleks mingilgi moel kasutatud ja avaldatud, kuna intervjuu ja informatsioon olid antud vaid eesmärgil, et see avaldatakse raamatus, mille annab välja OÜ Tammerraamat. Hageja selgitas, et peab silmas informatsiooni, mille ta edastas kostjale pärast E. Meiusiga kontakti saamist. Hageja kirjutas, et ei soovi, et kusagilt tuleks välja, et on E. Meiusiga kontakti saanud ja mida ta on hagejale lubanud ning rääkinud.
11.Hageja seadis nõudeid intervjuu kasutamise tingimuste kohta alles pärast intervjuu andmist ja pärast seda, kui OÜ Tammerraamat ja MTÜ Eesti Majanduslugu vaheline leping oli lõppenud. Ühtlasi jäi hageja kirjadest ebaselgeks, millist tegevust ta täpselt keelata soovis. Vaidlusalune raamat ei kajastanud hageja kontakti E. Meiusiga ning hageja kokkuleppeid viimasega. Pooled ei leppinud kokku, et kostjal oleks olnud keelatud hageja antud intervjuu igasugune kasutamine. Fail, mille kostja koostas hagejaga peetud intervjuu ajal, on usaldusväärne tõend, mis tõendab kostjale intervjuu käigus avaldatud hageja lauseid.
12.Kostja ei ole raamatus avaldatud viie lausega rikkunud hageja isiklikke õigusi võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 mõttes. Kostja ei ole hageja ees- ja perekonnanime kasutanud õigusvastaselt. Ainuüksi nendest asjaoludest, et vaidlusalune raamat on müügil ning selle kohta on meedias avaldatud artikleid, ei piisa raamatuga saadud tulu
väljamõistmiseks. Hageja ei ole ka vaidlusaluse teose autor või kaasautor, kes saaks esitada nõudeid autoriõiguste rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases suuruses, kogu teosega saadud tulu või nõude rahuldamata jätmise korral tuvastada teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus, kohustada kostjat avaldama oma kuludega ajalehe Postimees paberlehes ja laupäevalehe AK raamatututvustuste leheküljel teisel laupäeval pärast kohtuotsuse jõustumist ilma täiendavate kommentaaride või joonisteta valgel taustal, musta värvi tekstiga, teksti suurusega mitte alla 20 pt, lehepinna suurusel mitte alla 142x191 mm (ehk 1/4 lk) ning ajalehe Postimees online-leheküljel (www.postimees.ee) vähemalt kahel järjestikusel päeval kahe nädala jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist selliselt, et teate pind on vähemalt 650x250 px, teksti suurus mitte alla 18 pt, valgel taustal musta värvi tekstiga ja nähtaval kohal ilma täiendavate selgituste või joonisteta teate: „PR teatab, et on oma raamatus „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid” omistanud TT’ile tema tahte vastaselt ja tema teadmata tegelikkusele mittevastavaid tsitaate“. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
14.Kaebuse kohaselt hindas kohus valesti tõendeid, jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, jättis ebaõigesti rahuldamata hageja taotlused ja muutmata hagi nõude. Kohus jättis kõrvale hageja isikuõiguste rikkumise nii VÕS, PS kui ka IKS tähenduses.
15.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1046 lg-t 1, kui jõudis järeldusele, et kostja ei ole raamatus avaldatud viie lausega rikkunud hageja isiklikke õigusi. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja tugines lisaks ka kõigile raamatu lehekülgedel 85-86, 126, 127-130 ja 131 esitatud hagejale omistatud otsekõnedele, mis rikuvad tema au. Neid lauseid ei ole hageja kunagi sellisel viisil öelnud. Hageja au ja eraelu riivavad tema eraeluliste seikade avaldamine Enelin Meiusist, reisist Pariisi (lk 85-86), esimesest intervjuust Enelin Meiusiga ja sõpruse algusest (lk 126), mälestustest õhtusöökidest Enelin Meiusi juures ja seostest Sde, UO ja SR-ga (lk 127-131). Viis lauset, millel ekslikult rajaneb maakohtu otsus, loovad hagejast ebakohaseid väärtushinnanguid avalikkuse ees. Hageja põhjendas ka, miks on rikutud tema õigust sõnavabadusele. Maakohus jättis need asjaolud kaalumata.
16.Hageja ei avalikustanud oma isikuandmeid ise ega andnud selleks nõusolekut (IKS § 12 lg 8). Selline isikuandmete avalikustamine ei ole ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes järeldas maakohus, et hageja justkui andis sügisel 2009 toimunud intervjuu raames nõusoleku kasutada oma ees- ja perekonnanime. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja pidi eraldi keelama oma nime kasutamise. Nõusoleku tõendamiskohustus on kostjal.
17.Kohus ei eristanud au teotamist ebakohase väärtushinnanguga ja au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamist. Hageja au on teotatud ja mainet kahjustatud tegelikkusele mittevastavate asjaolude õigusvastase avaldamisega ja see puudutab raamatuga talle omistatud kõiki otsekõnesid. Kostja ei tõendanud hageja nõusolekut nende avaldamiseks. Hageja au on teotatud ebaõigete faktiväidete au teotava (väärtushinnangute) iseloomu tõttu, kuna hagejale omistatud viis lauset näitavad kõik omal moel ja kujul hagejat halvustavas valguses kolmandate isikute ees ja on põhjustanud hagejale ebameeldivusi.
18.Kohus jättis hindamata igaühe õiguse mitte olla raamatus avalikult esitatud tegelikkusele mittevastavas otsekõnes. Raamatus hagejale omistatud otsekõned ei vasta tegelikkusele ja nende avaldamiseks puudus seaduslik alus.
19.Hageja keelas enda ja kostja vahelise vestluse avaldamise juba 15.09.2010. Kostja ei tõendanud VÕS § 1046 lg-s 2 ega § 1047 lg-s 1 või lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ainus tõend otsekõnede tegelikkusele vastavuse kohta on Word dokument, mis aga ei tõenda selle koostajat ega isikut, kelle lauseid dokumendis on käsitletud.
20.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja pidi tõendama asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus võtta seisukoha mittevaralise kahju suuruse kohta. Kuna kostja avaldas vestluse vaatamata keelule, rikkus ta hageja õigusi tahtlikult. Hagejal ei ole võimalik tõendada sellega tekitatud mittevaralise kahju suurust. Kohus jättis ise rahuldamata hageja taotluse nõuda välja andmed raamatu tiraaži, müügi ja tasude kohta. Maakohtu otsus on seetõttu ka vastuoluline. Tegelikult on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja on need asjaolud tõendanud.
21.Arusaamatu on maakohtu käsitlus olukorras, kus ta tuvastas hageja nime õigustamatu kasutamise kostja poolt, kuid luges selle vähetähtsaks. Rikkumine on intensiivne ka põhjusel, et erinevalt uudistest ja ajalehtedest on raamat püsivam andmekandja.
22.Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal ei ole õigust välja nõuda raamatuga saadud kogu tulu ja selline õigus oleks üksnes teose autoriõiguste rikkumise korral. Kohus sisustas ebaõigesti VÕS § 1037 ja § 1039. Kannatanu saab pressideliktide puhul nõuda lisaks saadu harilikule väärtusele ka rikkumisest saadud tulu väljaandmist. Kostja käitus pahauskselt, sest rikkus hageja isikuõigusi teadvalt.
23.Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1 ja luges tõendatuks üllatavad asjaolud. Maakohus ei hinnanud pooltevahelist 15.09.2010 kirjavahetust tervikuna ja jõudis ilmselgelt ebaõigele järeldusele, et kirjadest jääb ebaselgeks, millist tegevust hageja täpselt keelata soovis. Kostja sellele kirjale saadetud vastuse kohaselt sai ta aru ja mõistis, et hageja keelas kasutada ja avalikustada toimunud intervjuud ja seda, et hageja sai Eneliniga kontakti. IKS § 11 lg 4 kohaselt on andmesubjektil teatud tingimustel õigus nõuda varem avalikustatud isikuandmete täiendava töötlemise lõpetamist, sh uuesti avalikustamisest loobumist. Asjaolu, et hageja andis oma isikuandmete töötlemiseks nõusoleku, peab tõendama kostja, kuna nõusoleku puudumist eeldatakse. Asjas puudub selline tõend.
24.Maakohus leidis ebaõigesti, et asjaolu, et hageja andis intervjuu käigus raamatus avaldatud lauseid, tõendab AS Tänapäev poolt esitatud Wordi dokument. Maakohus jättis selle faili hindamisel arvestamata hageja vastuväidetega. Ei ole tõendatud, et pooltevaheline vestlus leidis aset faili väidetava koostamise ajal 02.09.2009 või et selle koostas kostja ja et see sisaldab hagejaga toimunud vestlust. Asjaolu, et fail on AS Tänapäev valduses, tõendab pigem, et see on käsikirja osa, mitte intervjuu. Dokument on kirjavigade tõttu ka sisuliselt ebausutav.
25.Kohus sisustas ekslikult TsMS § 376 lg 4 punkti 3, kui ei nõustunud hagi muutmisega vastavalt 23.04.2015 ja 04.05.2015 menetlusdokumentidele ja jättis ebaõigesti selles sisalduvate taotlustega arvestamata. Pärast ühe kostja väljumist kohtuasjast seoses kompromissiga peab olema võimalik nõuet ümber kvalifitseerida, muutmata hagi. Kui TsMS 376 lg 4 p 3 ei olnud kohaldatav, jättis kohus ekslikult rakendamata TsMS § 376 lg 2, kuna hagi muutmise (täiendamise) taotlus esitati mõjuval põhjusel ja hagis esitatud faktiväited ja tõendid võimaldasid hagi lahendada kiiremini ja säästlikumalt.
26.Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja taotlused tuvastada kostja kogu tulu suurus, rikkudes sellega TsMS § 236 lg-s 2 sätestatut. Hageja taotles hagiavalduses ja 01.04.2015 menetlusdokumendis kostjalt teabe kogumist raamatuga teenitud kogutulu suuruse kohta. Kohus jättis taotlused rahuldamata ja sundis hagejat ise määrama võimaliku tulu suuruse.
VÕS § 1039 kohaselt on rikkuja kohustatud teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. See pöörab sisuliselt ümber tõendamise koormuse. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
28.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.06.2015 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus hageja kanda.
29.Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
30.Riigikohus rahuldas 29.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16 kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja teosega „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" saadud kogutulu 1750 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt teoses „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hageja loobumise nõudest keelata teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
32.Selleks, et teha kindlaks, millised nõuded on jätkuvalt apellatsiooniastme menetluses, annab ringkonnakohus esmalt hinnangu apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt ei oleks maakohus tohtinud pidada hagi muutmiseks 23.04.2015 esitatud hagi eseme muudatust. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. 23.04.2015 menetlusdokumendist nähtuvalt oli hageja taotluse eesmärk asendada raamatu turustamise keelamise nõue ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega. Nõude asendamise taotlus ei olnud tingitud asjaolude muutumisest TsMS § 376 lg 4 p 3 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kompromissi sõlmimine AS-ga Tänapäev ei ole käsitletav asjaolude muutumisena ja hageja oleks saanud vastava nõude kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esitada olenemata sellest, et kostjaga AS Tänapäev sõlmiti kompromiss. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks olevate asjaolude kogum on erinev ebakohase väärtushinnangu avaldamisega seonduva kahju hüvitamise nõude aluseks olevatest asjaoludest. Seega eeldab ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude esitamine hagi aluse muutmist ja hageja poolt vastavate faktiväidete esiletoomist. Maakohus ei oleks pidanud nõustuma hagi muutmisega TsMS § 376 lg 2 järgi, nagu hageja kaebuses väidab. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks senises menetluses esitatud faktiväited ja
tõendid ei oleks võimaldanud muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Puudub alus asuda seisukohale, et hagi muutmisega nõustumisest keeldumise korral raamatu turustamise keelamise nõudest loobumise vastuvõtmine võis hageja õigusi rikkuda. Õige on maakohtu järeldus, et eeltoodud nõuded ei ole omavahel seotud. Riigikohus leidis käesoleva asja kohta 29.03.2017 tehtud otsuses, et maakohus keeldus põhjendatult hagi muutmiseks nõusolekut andmast ja hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet menetlemast (otsuse p 12).
33.Ringkonnakohtu menetluses on seega hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ja teosega saadud kogutulu 1750 euro väljamõistmiseks või selle nõude rahuldamata jätmise korral alternatiivselt teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasuse tuvastamiseks
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, rahuldab eelmärgitud hagi ja jaotab teisiti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
35.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: 2009. a kevadel tellis OÜ Tammerraamat, mille üks omanikest ja juhatuse liige on hageja, kostjalt E. Meiusi elulooraamatu käsikirja; 2009. a sügisel andis hageja kostjale intervjuu, kus ta kirjeldas oma isiklikke kokkupuuteid ja mälestusi E. Meiusist; 24.08.2010 ütles OÜ Tammerraamat käsikirja koostamise kokkuleppe üles, sest kostja ei järginud kokkulepitud tähtaegu; 15.09.2010 kirjutas hageja kostjale, et ei luba kostjale antud intervjuud ja informatsiooni, mis puudutab E. Meiusit, mingilgi moel kasutada ja avaldada, kuna vastav intervjuu ja informatsioon olid antud vaid eesmärgil, et see avaldataks raamatus, mille annab välja OÜ Tammerraamat; 2014. a novembri lõpus tuli müügile kostja koostatud ja AS Tänapäev kirjastatud raamat „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid", raamatus on avaldatud hagejale otsekõnena omistatud lauseid.
36.Hageja on esitanud oma nõude primaarselt deliktiõiguse normidele viidates (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1050). Hageja hinnangul on kostja rikkunud tema isiklikke õigusi VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Kokkuvõtlikult on hageja väitel kostja rikkunud tema õigusi järgmiste tegudega, st hageja nõuete aluseks on peamiselt järgmised asjaolud:
kostja on hageja loata avalikustanud raamatus tema nime ja
kostja on omistanud hagejale ebaõiged tsitaadid või
kostja on hageja loata avalikustanud hageja tsitaate.
37.Hageja arvates on kostja rikkunud tema õigusi VÕS § 1046 lg 1 mõttes järgmiselt:
teotanud hageja au;
rikkunud eraelu puutumatust;
esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid;
avaldanud ebaõigeid andmeid;
õigustamatult kasutanud hageja nime.
38.Maakohus leidis VÕS § 1045 lg 1 p-le 4, § 1046 ja § 1045 lg 2 p-le 2 tuginedes, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada. Sealjuures analüüsis maakohus IKS-st tulenevate nõuete täidetust (maakohtu otsuse p-d 110 jj). Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamisel on maakohus jätnud tähelepanuta, et kostja tegevuse õigusvastasust saab esiletoodud asjaoludel hinnata alternatiivsetel õiguslikel alustel. Kohus ei ole rahalise nõude lahendamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega, vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse kohaldamine on kohtu enda otsustada (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause)
39.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
40.Hageja ja maakohus on õigesti leidnud, et hageja võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguse normide alusel (VÕS §-d 1043, 1045 ja 1050). Kostja tegevuse õigusvastasuse määratlemiseks võib aga olla mitmeid aluseid.
41.Esiteks võib kostja tegevus olla õigusvastane isiklike õiguste rikkumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 4 ning §-de 1046 ja 1050 alusel. Samas väidab hageja, et ta ei ole raamatus trükitud lauseid üldse öelnud. VÕS kohaselt on võimalik isiku au teotada ja mainet kahjustada nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). See tähendab, et kostja avaldatu võib olla õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 või § 1047 lg 2 alusel sõltuvalt sellest, kas kostja avaldatu saab kvalifitseerida väärtushinnangu või tegelikkusele mittevastava asjaoluna. Eelviidatud sätete alusel õigusvastasuse tuvastamisel on erinevad eeldused ja tõendamiskoormis.
42.Samuti võib vaidlusaluste tsitaatide või hageja nime avalikustamine olla vastuolus ka IKS sätetega, millele hageja ja maakohus on ka viidanud. IKS sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda, saavad olla kaitsenormideks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Seega võib IKS nõuetega vastuolus olev isikuandmete avalikustamine olla ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning § 1050 järgi kvalifitseeritav delikt, kui väidetavalt rikutud IKS sätte (vähemalt üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3).
43.Riigikohus leidis 29.03.2017 otsuses, et kuivõrd IKS-s on sätestatud erinormid isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks, siis võib olla otstarbekam IKS nõuetega väidetavas vastuolus oleva käitumise korral alustada kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimisest VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes.
44.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks saavad olla kõik eelnimetatud alustel tuvastatud rikkumised. Isiklike õiguste rikkumisel tuleneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustus VÕS § 134 lg-test 2, 5 ja 6. Kuivõrd IKS eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele (IKS § 1 lg 1), siis eelduslikult tuleb ka juhul, kui isikuandmete avalikustamisel on rikutud IKS nõudeid, hüvitada isikule andmete avaldamisega põhjustatud mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks piisab ka sellest, et õigusvastane oleks mõne hageja viidatud lause või nime avalikustamine.
45.Maakohus leidis õigesti, et hageja andis kostjale vabatahtlikult intervjuu E. Meiusi elust rääkiva raamatu loomise eesmärgil ning ka nõusoleku kasutada oma ees- ja perekonnanime. Maakohtu vastav järeldus ei ole arusaamatu, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Asja materjalist järeldub, et hageja ei ole kunagi eitanud intervjuu andmist kostjale eesmärgil kasutada seda E. Meiusist kirjutatavas raamatus, mille pidi andma välja OÜ Tammerraamat, mille juhatuse liige on hageja. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oli õigus kasutada intervjuud viisil, kus hageja nime ei mainita. Seega intervjuu andmise ajal oli kostjal õigus kasutada ja avaldada seoses intervjuuga ka hageja nime. Sellise kokkuleppe olemasolule viitab ka hageja ja ET poolt 15.09.2010 kostjale saadetud e-kiri, kus hageja on teavitanud kostjat, et tema poolt antud informatsiooni ja intervjuud võis kostja kasutada vaid OÜ Tammerraamat poolt väljaantavas raamatus.
46.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu poolt 15.09.2010 e-kirjale (I kd lk 17) antud hinnanguga. Selles kirjas teavitas hageja kostjat, et ta ei luba tema poolt antud intervjuud ja informatsiooni, mis puudutab Enelin Meiusit, mingilgi moel kasutada ja avaldada, kuna see oli antud vaid eesmärgil, et avaldamine toimub OÜ Tammerraamat poolt väljaantavas raamatus. Poolte järgnevast kirjavahetusest (I kd, lk 174) saab järeldada, et kostja sai aru, et hageja keelab kostjal kasutada hageja poolt antud intervjuud ja ka oma nime.
47.Maakohus ei ole nõuetekohaselt hinnanud, kas hageja nime või tsitaatide avaldamine raamatus oli õigusvastane IKS § 10 lg 1 ja § 11 lg 3 ning VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi. Ringkonnakohus annab vastava hinnangu ise.
48.VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda.
49.Maakohus leidis, et ainsad hageja isikuandmed, mida kostja raamatus kasutas, on hageja ees- ja perekonnanimi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõlgendanud IKS § 4 lg-t 1 liiga kitsalt.
50.IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Riigikohus leidis 29.03.2017 otsuses, et isikuandmeteks IKS tähenduses võivad olla ka eraelulised seigad isiku vaba aja sisustamise või suhete kohta kolmandate isikutega.
51.Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud IKS § 10 lg 1 järgi üksnes andmesubjekti nõusolekul. IKS § 12 lg 8 järgi eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal. Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta (IKS § 12 lg 7 esimene lause).
52.Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et hageja keelas 15.09.2010 saadetud e-kirjas kostjal igasuguste hageja isikuandmete edaspidise avaldamise ja töötlemise ning kostja sai sellest ka aru. Kostja rikkus IKS nõudeid sellega, et avaldas raamatus „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid) vaatamata hageja keelule hageja nime ja intervjuud kasutades hageja eraelulised seigad vaba aja sisustamise ja suhete kohta kolmandate isikutega (reis Pariisi, seltskondlikud koosviibimised, nendel osalenud isikud ning seal toimunu). Seega on tõendatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi rikkumine. IKS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine oli antud juhul õigusvastane, sest hageja oli isikuandmete avaldamise ja töötlemise keelanud. VÕS § 1045 lg 3 alusel ei ole kostja tegevuse õigusvastasus
välistatud, sest kostja poolt rikutud IKS sätte eesmärk oli kaitsta hagejat isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest. IKS nõuded isikuandmete avalikustamiseks kehtivad olenemata sellest, millisel põhjusel ei soovi isik oma andmete avalikustamist.
53.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul ei ole kostjal alust tugineda IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erandile. IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Maakohus tuvastas, et praegusel juhul ei avalikustatud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil, vaid iseseisva eluloolise väljaandega, millel ei olnud uudisväärtust, samuti ei tuvastanud maakohus teisi IKS § 11 lg 2 kohaldamiseks vajalikke eeldusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega.
54.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja kostjal tuleb kahju VÕS § 1043 alusel hagejale hüvitada. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050).
55.Kostja on avalikustanud hageja nõusolekuta tema nime ja eraelulisi asjaolusid, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellega avalikustatud hageja kohta tundlikke eraelulisi fakte. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik mittevaralise kahju hüvitis, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on 1000 eurot.
56.Kuna ringkonnakohus tuvastas IKS nõuete rikkumise, puudub vajadus hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (Riigikohtu 29.03.2017 otsuse p 17.4). Seetõttu puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel ka vajadus hinnata, kas kostja on esitanud raamatus ebaõigeid faktiväiteid, teotanud hageja au ja rikkunud tema eraelu puutumatust või mitte, samuti anda hinnangut tõendina esitatud faili usaldusväärsusele ja vastata apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele.
57.Hageja nõuab ka isiklike õiguste rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Isikliku õiguse rikkumisest saadud tulu väljaandmist saab kannatanu nõuda alusetu rikastumise sätete, täpsemalt VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 alusel. Isikliku õiguse rikkumist, sealhulgas eraelu puutumatuse rikkumist võib pidada muuks õiguseks VÕS §-de 1037 ja 1039 mõttes. Sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada, et tema isikuõigusi rikkunud isik sai rikkumisest tulu, st tõendamisesemesse kuulub nii kannatanu õiguste rikkumine, rikkuja tulu saamine kui ka põhjuslik seos nende vahel. VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 annavad aluse nõuda siiski vaid rikkumise teel saadud tulu väljaandmist. Kui koguteoses on rikutud isiku õigusi vaid üksikute lausetega, ei ole seega üldjuhul alust nõuda kogu teosega saadud tulu, välja arvatud juhul, kui kannatanu tõendab, et teost on müüdud just nende lausete tõttu. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud seda, et kostja oleks saanud raamatu müümisest tulu. Kostja on kinnitanud tulu mittesaamist. MTÜ Fond Eesti Majanduslugu poolt raamatu müügist saadud tulu ei ole käesolevas asjas asjassepuutuv, sest MTÜ tulu ei saa omistada kostjale. Seetõttu tuleb hageja nõue teosega saadud kogutulu väljamõistmiseks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus selles osas muutmata.
58.Alternatiivselt palus hageja juhul, kui saadud tulu väljaandmise nõuet ei rahuldata, tuvastada teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus. Tegemist on tuvastusnõudega ja selle esitamisel peab hageja põhjendama õigustatud huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Seda hageja maakohtus ei teinud ja ei täpsustanud ka ringkonnakohtu uues menetluses, milles seisneb tema õiguslik huvi selle vastu, et otsekõnena temale omistatud väidete õigusvastasus tuvastataks eraldi haginõude alusel. 20.04.2017 menetlusdokumendis ringkonnakohtule esitatud põhjendus, et tuvastushagiga on võimalik natukenegi minimeerida kostja poolt pahatahtlike väljamõeldistega hagejale põhjustatud tagajärgi, ei
võimalda teha järeldust hageja õigustatud huvi kohta. Hageja ei põhjendanud, mil viisil ja milliseid hagejale põhjustatud tagajärgi tuvastushagi rahuldamine minimeeriks. Samuti ei täpsustanud hageja seda, millest tulenevalt ta üldse peab õigusvastaseks otsekõnes esitatud väiteid. Hageja ei ole kohtumenetlustes välja toonud, mida ja millises sõnastuses ta intervjuu käigus kostjale avaldas. Eeltoodud asjaoludel jääb hageja tuvastusnõue rahuldamata ja maakohtu otsus selles osas muutmata.
59.Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Ele Liiv