Margo Klaar (eesistuja), Imbi Sidok-Toomsalu ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-94
Tsiviilasi
TT hagi PR vastu teose turustamise keelamise, teosega saadud tulu väljaandmise või andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja andmete ümberlükkamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja Siim Tammer Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): PR (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 09.06.2015 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Keelduda kohustamast kostjat teatama raamatuga „XXX“ saadud tulu suurus.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.01.2015 esitas TT (hageja) maakohtule PR (kostja) vastu hagi (täpsustatud 07.01.2015 ja 08.01.2015, täiendatud 01.04.2015). Hageja palus: - keelata teose „XXX“ turustamine, sh eemaldada vastava teose neile kuuluvad eksemplarid viivitamata kogu turustusvõrgust, - mõista välja 1750 eurot teosega „XXX“ saadud kogu tuluna või, kui kohus jätab nõude rahuldamata, tuvastada teoses „XXX“ kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasuse, - mõista välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases suuruses.
2.23.04.2015 hagiavalduse muudatuse kohaselt palus hageja: - mõista välja kostjalt hageja kasuks 1750 eurot teosega „XXX“ saadud kogutuluna või, kui kohus jätab nõude rahuldamata, tuvastada teoses „XXX“ kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasuse, - mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases suuruses, - kohustada kostjat avaldama oma kuludega ajalehe Postimees paberlehes ja laupäevalehe AK raamatututvustuste leheküljel teisel laupäeval pärast kohtuotsuse jõustumist ilma täiendavate kommentaaride või joonisteta valgel taustal, musta värvi tekstiga, teksti suurusega mitte alla 20 pt lehepinna suurusel mitte alla 142x191 mm (ehk 1/4 lk) ning ajalehe Postimees online-leheküljel (www.postimees.ee) vähemalt kahel järjestikusel päeval kahe nädala jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist selliselt, et teate pind on vähemalt 650x250 px, teksti suurus mitte alla 18 pt, valgel taustal musta värvi tekstiga ja nähtaval kohal ilma täiendavate selgituste või joonisteta teate: „PR teatab, et on oma raamatus „XXX” omistanud TT’ile tema tahte vastaselt ja tema teadmata tegelikkusele mittevastavaid tsitaate.“
3.AS T kirjastas ja kostja koostas raamatu pealkirjaga „XXX” (ISBN 978-9949-27-6226). Raamat avalikustati nimetatud isikute poolt 2014. aasta novembri lõpus ja sisaldas ilma hageja nõusoleku ja teadmiseta ja tegelikkusele mitte vastavaid hageja väidetavaid otsetsitaate ja lauseid hageja kohta. Avalikkuse ees loovad hagejast ebakohaseid väärtushinnanguid: 1) “TT: „Tegelikult oli see üks pikk ja jõle reis.”” (raamatu lk 85); 2) TT: „Ma pole kunagi läinud selle peale, et pugeda talle kui rikkale daamile külje alla. Nende aastate jooksul nägin neid pugejaid kümnete viisi.”” (raamatu lk 126); 3) „TT: „Ülevas meelolus oli SR, kes pärast paari pitsi konjakit võttis alati tuurid üles.”” (raamatu lk 130); 4) “TT: „Kui S õepoeg JP tema avarasse korterisse kolis ning talle väiksema, kuid külmema korteri vastu andis /.../”” (raamatu lk 130). Hageja ei andnud nõusolekut kostjaga peetud vestluse avaldamiseks ning ilma õigusliku aluseta on hagejat tsiteeritud, kusjuures veel tegelikkusele mittevastavas
2(11)
ulatuses, isikuõigusi rikkudes, mh hageja au ning väärikust solvaval viisil. Kostja ei olnud intervjuu ajal ajakirjanik ning ta ei teavitanud, et ta oleks olnud ajakirjanik või teinud intervjuud ajakirjanduse žanrile. Kostja ei ole kinni pidanud lubadusest mitte avaldada hagejaga peetud vestlust. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.2009. aasta sügisel tehtud intervjuu ajal oli hageja teadlik, et tema vastuseid kasutatakse EM raamatus. Hageja andis intervjuu vabatahtlikult ja eelnevat või järgnevat kokkulepet selle kohta, et tema vastuseid tohib kasutada üksnes OÜ T väljaannetes, ei ole kunagi olnud suuliselt ega kirjalikult. Intervjuu ajal fikseeris kostja hageja vastused otse arvutis eraldi failis. Kõik vaidlusalused laused avaldas hageja just raamatus märgitud kujul. Ajakirjanikule antud vastused ei kujuta endast autoriõigusega kaitstavat teost. Kostja tegutses ajakirjanikuna. Avalikustamiseks oli olemas ülekaalukas avalik huvi. Hageja on ise ajakirjanik ning EM on avalikkusele hästi tuntud isik. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 09.06.2015 otsusega võttis vastu hageja loobumise nõudest keelata kostjal teose „XXX“ turustamine, sh kohustada kostjat eemaldama vastava teose kostjale kuuluvad eksemplarid viivitamata kogu turustusvõrgust. Maakohus keeldus andmast nõusolekut hagi eseme ja aluse muutmiseks hageja 23.04.2015 ja 04.05.2015 menetlusdokumentides kajastatud viisil. Vaidlustatud otsusega jäeti rahuldamata hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja teosega „XXX“ saadud kogutulu 1750 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt teoses „XXX“ kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Menetluskulud jäid hageja kanda.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - OÜ T tegi 2009. aastal kostjale ettepaneku kirjutada raamat EM-st; - kostja alustas tööd raamatu käsikirjaga 2009. aasta sügisel; - OÜ T tasus MTÜ-le E raamatu käsikirja koostamise eest ettemaksuna 30 000 krooni ning täiendavalt 15 000 krooni; - hageja andis 2009. aasta sügisel kostjale intervjuu, kus ta kirjeldas oma isiklikke kokkupuuteid ja mälestusi EM-st; - kostja pidi raamatu käsikirja valmis kirjutama 2010. aasta märtsiks, kuid nimetatud ajaks käsikiri valmis ei olnud; - EM ei vastanud kostja poolt saadetud küsimustele seoses raamatu käsikirjaga; - OÜ T taganes käsikirja koostamise lepingust 24.08.2010 ning MTÜ E tagastas käsikirja eest tasutud ettemaksu; - AS T avaldas 2014. aasta novembris kostja kirjutatud raamatu „XXX“; - kostja koostatud raamat sisaldas neid hagejale omistatud ütlusi, milliseid on hageja kohtule esitatud hagiavalduses vaidlustanud.
8.Hagi aluse ja eseme muutmisega selliselt, nagu see on toodud hageja 01.04.2015 ja 23.04.2015 menetlusdokumentides, ei saa nõustuda (TsMS § 376). Hageja oleks saanud juba algse hagiavalduse esitamisel tulla järeldusele, et kostja raamatut ei turustanud. Kuivõrd hageja on antud nõudest kostja vastu loobunud ning kostja ei ole nõudest loobumisele vastuväiteid esitanud, tuleb vastu võtta hageja loobumine antud nõudest. Hageja menetlusdokumentidest nähtub, et ta on korraga muutnud nii hagi
3(11)
alust kui ka eset. Hagejal puudusid takistused juba esialgses hagiavalduses ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamiseks. Sellise nõude võimalik olemasolu ei saanud hagejale selguda pärast AS-ga T kompromissi sõlmimist. Raamatu turustamise keelamine ning ebaõigete andmete ümberlükkamine on olemuselt erinevad nõuded, mis ei ole omavahel seotud. Nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Sellise uue nõude menetlemisel ei oleks võimalik asja kiiremini ja säästlikumalt lahendada, sest hageja uue nõude aluseks olevad asjaolud on jäänud selgelt välja toomata. Kohus andis hagejale aega lõplike taotluste ja tõendite esitamiseks kuni 01.04.2015 ning hageja formuleeris oma uue nõude lõplikult alles pärast selle tähtaja möödumist.
9.Lausest „Tegelikult oli see üks pikk ja jõle reis“ ei nähtu mis tahes andmeid hageja või tema eraelu kohta, seega ei ole antud lauses avaldatud hageja kohta isikuandmeid. Lauses ei ole ka hageja suhtes avaldatud ühtegi väärtushinnangut või riivatud tema eraelu.
10.Ka lausetes „Ma pole kunagi läinud selle peale, et pugeda talle kui rikkale daamile külje alla. Nende aastate jooksul nägin neid pugejaid kümnete viisi“ ei ole avaldatud faktilisi andmeid hageja kohta või mis tahes andmeid, mis võimaldaksid hagejat või tema eraelulisi asjaolusid tuvastada. Hageja hinnang enda suhtes ei ole halvustav või ebakohane. Hageja antud hinnang kolmandate isikute suhtes ei puuduta hagejat.
11.Lauses „Ülevas meelolus oli SR, kes pärast paari pitsi konjakit võttis alati tuurid üles“ ei ole avaldatud hageja isikuandmeid ega andmeid tema eraelu kohta. Tegemist on hageja hinnanguga ja faktiväidetega kolmanda isiku suhtes, mis hagejale ei viita ega saa seetõttu teda kuidagi alavääristada.
12.Lausest „Kui S õepoeg JP tema avarasse korterisse kolis ning talle väiksema, kuid külmema korteri vastu andis /.../” ei saa järeldada ühegi halvustava või mis tahes kujul hagejat puudutava väärtushinnangu olemasolu. Hageja enda kohta nimetatud lauses faktiväiteid või eraelulisi asjaolusid avaldatud ei ole.
13.Mida hageja kostjale vaidlustatud lausete asemel tegelikult ütles või kuidas ta laused tegelikult sõnastas, ei ole hageja välja toonud. Vaatamata kohtu selgitustele, ei põhistanud hageja vaidlustatud viie lause osas täiendavalt, milles seisneb tema isiklike õiguste rikkumine.
14.Hageja ja ET OÜ T juhatuse liikmetena saatsid 15.09.2010 e-kirja (toimiku I kd tl 17), milles sisaldus lause: „Käesolevaga teavitab TT, et ei luba, et tema poolt PR-le antud intervjuu ja informatsioon, mis puudutab EM, oleks mingilgi moel kasutatud ja avaldatud, kuna vastav intervjuu ja informatsioon olid antud vaid eesmärgil, et see avaldatakse raamatus, mille annab välja OÜ T“. Hageja märkis 15.09.2010 (toimiku I kd tl 174), et peab silmas informatsiooni, mille ta edastas kostjale pärast E-ga kontakti saamist. Hageja kirjutas: „Ma ei soovi, et kusagilt tuleks välja, et olen temaga kontakti saanud ja mida ta on mulle lubanud-rääkinud. See on ju meie vahel jutuks olnud“. Kostja vastas sellele e-kirjaga ning teatas: „Selge“ (toimiku I kd tl 174). Nõudeid intervjuu kasutamise tingimuste kohta asus hageja seadma pärast intervjuu andmist ja pärast seda, kui OÜ T ja MTÜ E vahel sõlmitud leping oli lõppenud, ühtlasi jäi hageja 15.09.2010 e-kirjadest ebaselgeks, millist tegevust hageja täpselt keelata soovis. Hageja kontakti EM-ga ning hageja kokkuleppeid viimasega raamat ei kajastanud.
4(11)
Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kostjal oleks olnud keelatud hageja poolt viimasele antud intervjuu igasugune kasutamine.
15.Fail (toimiku I kd tl 51-54, tl 134-137), mille kostja on koostanud hagejaga peetud intervjuu ajal, on usaldusväärne tõend, mis tõendab, et kostjale antud intervjuu käigus avaldas hageja laused, mis hiljem raamatus avaldati ning mida ta hagiavalduses vaidlustas. Ainuüksi hageja väitest, et lauses kasutati sõna „pugeda“, mis talle hiljem ei meeldinud, ei anna alust pidada avaldatud lauset ebakohaseks väärtushinnanguks. Sõltumata nimetatud sõna tähendusest ei ole tegemist ebasündsa sõnaga.
16.Kostja ei ole raamatus avaldatud viie lausega rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1046 lg 1 mõistes. Kostja ei ole hageja ees- ja perekonnanime kasutanud õigusvastaselt VÕS § 1046 lg 1 mõistes. Kuivõrd puudub hageja isiklike õiguste rikkumine ja tema au teotamine, on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine välistatud. Ainuüksi nendest asjaoludest, et vaidlusalune raamat on müügil ning selle kohta on meedias avaldatud artikleid (toimiku I kd tl 86-91), ei piisa raamatuga saadud tulu väljamõistmiseks. Hageja ei ole ka vaidlusaluse teose autor või kaasautor, kes saaks esitada nõudeid autoriõiguste rikkumise tõttu.
17.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja menetluskulude rahalist väljamõistmist hagejalt ei soovinud, ei saa käesolevas asjas määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täielikult tühistada ja teha uue otsuse, millega: - mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases suuruses, - mõista kostjalt hageja kasuks välja kogu teosega „XXX“ saadud tulu või nõude rahuldamata jätmise korral tuvastada teoses „XXX“ kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasuse, - kohustada kostjat avaldama oma kuludega ajalehe Postimees paberlehes ja laupäevalehe AK raamatututvustuste leheküljel teisel laupäeval pärast kohtuotsuse jõustumist ilma täiendavate kommentaaride või joonisteta valgel taustal, musta värvi tekstiga, teksti suurusega mitte alla 20 pt, lehepinna suurusel mitte alla 142x191 mm (ehk 1/4 lk) ning ajalehe Postimees online-leheküljel (www.postimees.ee) vähemalt kahel järjestikusel päeval kahe nädala jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist selliselt, et teate pind on vähemalt 650x250 px, teksti suurus mitte alla 18 pt, valgel taustal musta värvi tekstiga ja nähtaval kohal ilma täiendavate selgituste või joonisteta teate: „PR teatab, et on oma raamatus „XXX” omistanud TT’ile tema tahte vastaselt ja tema teadmata tegelikkusele mittevastavaid tsitaate“, - kohustada kostjat teatama teosega „XXX“ saadud kogu tulu suuruse.
19.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1046 lg 1, jõudes järeldusele, et kostja ei ole raamatus avaldatud viie lausega rikkunud hageja isiklikke õigusi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on tuginenud ka kõigile raamatu lehekülgedel 85-86, 126, 127-130 ja 131 esitatud hagejale omistatud otsekõnedele. Hagiavalduse punktis 2.2.1 ja 01.04.2015 menetlusdokumendi punktis 1.2.1 on hageja esile toonud, et hageja au ja eraelu riivavad eraelulised seigad EM-st, hageja reisist Pariisi (lk 85-86), esimesest intervjuust EM-ga ja sõpruse algusest (lk 126) ning mälestustest õhtusöökidest EM juures ja seostest S, UO ja SR-ga (lk 127-131). Viis lauset, millel
5(11)
ekslikult rajaneb maakohtu otsus, loovad hagejast ebakohaseid väärtushinnanguid avalikkuse ees. 01.04.2015 menetlusdokumendi punktis 2.4 põhjendas hageja, miks on rikutud hageja õigust sõnavabadusele. Maakohus ei ole neid asjaolusid kaalunud.
20.Hageja ei ole oma isikuandmeid ise avalikustanud ega andnud selleks nõusolekut (IKS § 12 lg 8). Selline isikuandmete avalikustamine ei ole ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud. Pooled vestlesid 2009. aasta sügisel seoses asjaoluga, et kostja koostas raamatut hageja juhitavale kirjastusele. Tegemist oli perekonnatuttavaga ja lepingulises suhtes oleva töövõtjaga. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on maakohus teinud järelduse, et hageja justkui andis intervjuu raames nõusoleku kasutada oma ees- ja perekonnanime. Maakohus on jätnud hindamata igaühe õiguse mitte olla raamatus avalikult esitatud tegelikkusele mittevastavas otsekõnes.
21.Hageja keelas enda ja kostja vahelise vestluse avaldamise juba 15.09.2010. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1046 lg-s 2 ega § 1047 lg-s 1 või lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ainus tõend otsekõnede tegelikkusele vastavuse kohta on Word dokument, mis aga ei tõenda selle koostajat ega isikut, kelle lauseid dokumendis on käsitletud.
22.Kuna kostja avaldas vestluse keelule vaatamata, on kostja rikkunud hageja õigusi tahtlikult. Hagejal ei ole võimalik tõendada mittevaralise kahju suurust. Maakohtu otsus on vastuoluline. Jääb arusaamatuks maakohtu käsitlus olukorras, kus maakohus on tuvastanud hageja nime õigustamatu kasutamise kostja poolt, kuid on lugenud selle vähetähtsaks. Maakohus ei rahuldanud hageja korduvaid taotlusi teabe saamiseks raamatu tiraaži, müügi ja tasude kohta. Rikkumine on intensiivne ka põhjusel, et erinevalt uudistest ja ajalehtedest on raamat püsivam andmekandja.
23.Riigikohus on märkinud (3-2-1-18-13, p 30), et kannatanu saab pressideliktide puhul nõuda lisaks saadu harilikule väärtusele ka rikkumisest saadud tulu väljaandmist. Maakohtu seisukoht, et nõudeõigus oleks üksnes teose autoriõiguse rikkumise korral, on vastuolus materiaalõigusega (VÕS § 1037 ja § 1039). Kostja käitus pahauskselt, sest rikkus hageja isikuõigusi teadvalt.
24.Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja lugenud tõendatuks üllatavad asjaolud. Maakohus ei ole hinnanud pooltevahelist 15.09.2010 kirjavahetust tervikuna ja on jõudnud ilmselgelt ebaõigele järeldusele. Hageja märkis 15.09.2010 e-kirjas, et ei luba, et kostjale antud intervjuu ja informatsioon oleks mingilgi moel kasutatud ja avaldatud. Intervjuu kohta kostja selgitust ei küsinud. Riigikohus on märkinud (3-3-13-12, p 12), et IKS § 11 lg 4 kohaselt on andmesubjektil teatud tingimustel õigus nõuda varem avalikustatud isikuandmete täiendava töötlemise lõpetamist, sh uuesti avalikustamisest loobumist. Asjaolu, et hageja kui andmesubjekt on andnud oma isikuandmete töötlemiseks nõusoleku, tõendamise koormis on kostjal. Asjas puudub selline tõend. Suvaline Word dokument seda ei tõenda. Maakohus on selle faili hindamisel jätnud analüüsimata hageja 25.02.2015 menetlusdokumendi punktides 3.53.8 esitatu. Fail ei tõenda hageja avaldatut. Ei ole tõendatud, et pooltevaheline vestlus leidis aset faili väidetava koostamise ajal 02.09.2009. Asjaolu, et fail on AS T valduses, tekitab küsitavusi dokumendi ehtsuses.
25.Maakohus on ekslikult sisustanud TsMS § 376 lg 4 p 3. Puudus vajadus esitada kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise teate avaldamise nõuet enne AS-ga T kompromissi sõlmimist. Maakohus on ekslikult jätnud rakendamata TsMS § 376 lg 2.
6(11)
Maakohus oleks pidanud nõustuma hagi muutmisega vastavalt 23.04.2015 taotlusele. Hageja esitas põhjused hagi muutmise mõjuva põhjuse kohta.
26.Maakohus on rikkunud TsMS § 236 lg 2. Hageja taotles hagiavalduses ja 01.04.2015 menetlusdokumendis kostjalt teabe kogumist raamatuga teenitud kogutulu suuruse kohta. VÕS § 1039 pöörab sisuliselt ümber tõendamise koormuse.
27.Maakohus on hinnanud valesti tõendeid, sh AS T esitatud Word faili ja hageja 15.09.2010 teadet, ja jaotanud ekslikult tõendamiskoormuse. Maakohtu otsusest jääb mulje, justkui peaks hageja tõendama raamatus avaldatud otsekõne tegelikkusele mittevastavust. Hageja ei ole temale omistatud otsekõnesid öelnud. Maakohus ei ole mõistnud, et otsekõne kasutamine peegeldab otsekõne ütlejat ühiskonnale. Vastustaja seisukoht
28.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta, jättes resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda, väljaarvatud osas, milles maakohus tõlgendas poolte 15.09.2010 e-kirjavahetust. Kolleegiumi arvates on maakohus otsust tehes õigesti kohaldanud materiaalõigust.
30.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited VÕS § 1046 lg 1 rikkumise kohta maakohtu poolt on põhjendamatud. VÕS § 1046 lg-s 1 on sätestatud isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumise õigusvastasus. Apellandi väitega, et kostja on teotanud hageja au ebakohase väärtushinnanguga, ei saa nõustuda. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja poolt esiletoodud asjaoludel ei ole kostja avaldanud hageja kohta väärtushinnanguid.
31.Hageja on tuginenud lisaks raamatus esitatud ja tema poolt rõhutatud viiele tsitaadile, millistes hageja arvates on avaldatud ebakohased väärtushinnangud, ka hageja nime õigustamatule kasutamisele ja hageja eraelu puutumatuse rikkumisele raamatu lehekülgedel 85-86, 126, 127-130 ja 131 esitatud teksti avaldamisega ja hagejale omistamisega. Kaebuse väide, mille kohaselt maakohus ei ole kogu hagejale omistatud raamatus esitatud teksti käsitlenud, on ekslik. Maakohtu otsusest on arusaadav, et maakohtu põhjendused on esitatud kogu hagi alusena esiletoodu kohta. Viit tekstiosa, mida hageja on eriliselt rõhutanud, on maakohus analüüsinud põhjalikumalt. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi toob hageja hagiavalduses esile hagi aluseks olevad asjaolud ja TsMS § 436 lg 1 kohaselt võib kohus tugineda ainult neile asjaoludele, mida on menetluses arutatud. Hageja on hagiavalduses ja selle täiendustes küll viidanud raamatu lehekülgedele, milles on toodud hageja tekst, kuid esile on hageja toonud siiski ainult viis tekstikatkendit, mida ta on otseselt seostanud oma isiklike õiguste rikkumisega. 01.04.2015 menetlusdokumendis on hageja tsiteerinud pikemaid tekstilõike, kuid rõhutanud seostatuna hageja suhtes ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega endiselt tekstilõike, mida on tsiteeritud ka varasemates
7(11)
menetlusdokumentides (II kd, tl 3-4) Seega on maakohus lahendanud hageja nõuet viisil, nagu hageja on selle esitanud. IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on ja IKS § 5 sätestab, et isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete avalikustamine ja kasutamine sõltumata viisist ja kasutatavatest vahenditest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et ainsad hageja isikuandmed, mida kostja raamatus kasutas, on hageja ees- ja perekonnanimi. Hageja on oma nime kasutamise väidetava õigusvastasuse seostanud ennekõike raamatus „XXX“ avaldatud ja tema poolt hagiavalduses tsiteeritud viie tekstilõiguga.
33.Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et hageja on kohtumenetluses nõustunud, et ta andis kostjale vabatahtlikult intervjuu EM elust rääkiva raamatu loomiseks, ning selle intervjuu andmise raames andis hageja nõusoleku kasutada oma ees- ja perekonnanime. Apellatsioonkaebuses on hageja leidnud, et maakohtu vastav järeldus on jäänud arusaamatuks. Kolleegium nõustub maakohtu vastava järeldusega. Hageja ei ole kunagi eitanud intervjuu andmist kostjale eesmärgil kasutada seda EM-st kirjutatavas raamatus, mille pidi andma algselt välja OÜ T, mille juhatuse liige on hageja. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oli õigus kasutada intervjuud viisil, kus hageja nime ei mainita. Seega intervjuu andmise ajal oli kostjal õigus kasutada ja avaldada seoses intervjuuga hageja nime. Sellise kokkuleppe olemasolule viitab ka hageja ja ET poolt 15.09.2010 kostjale saadetud e-kiri, kus hageja on teavitanud kostjat, et tema poolt antud informatsiooni ja intervjuud võis kostja kasutada OÜ T poolt väljaantavas raamatus.
34.Apellant on õigesti viidanud sellele, et IKS § 11 lg-te 3 ja 4 järgi on andmesubjektil õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist. Nõude lahendamisel oli oluline tuvastada, kas hageja on seda teinud 15.09.2010 e-kirjaga, nagu väitis hageja, ja juhul, kui hageja on seda teinud, siis kas keeld välistab isikuandmete edasise töötlemise (avaldamise). Juhul, kui keeld välistab hageja isikuandmete edaspidise töötlemise, siis tuleb tuvastada, kas kostja poolt hageja nime kasutamine (avaldamine) oli VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane. Maakohus leidis, et hageja 15.09.2010 e-kirjast keeldu ei tulene. Kolleegium maakohtu sellekohase järeldusega ei nõustu. Poolte kirjavahetusest (I kd, lk 174) saab järeldada, et kostja on aru saanud, et hageja soovib, et kostja ei kasutaks tema poolt antud intervjuud ja eeldatavalt ka intervjuu andnud isiku nime. Eeltoodule viitab hageja 15.09.2010 kell 11.44 saadetud e-kiri kostjale, milles hageja teavitas kostjat, et ta ei luba tema poolt antud intervjuud ja informatsiooni, mis puudutab EMt, mingilgi moel kasutada ja avaldada, kuna see oli antud vaid eesmärgil, et avaldamine toimub OÜ T poolt väljaantavas raamatus. Kostja vastas hagejale 15.09.2010 kell 12.53 järgmiselt: „Igaks juhuks küsin üle, millist informatsiooni sa silmas pead (kui sinu poolt antud intervjuu välja arvata)?“. Kostja vastusest hagejale nähtub, et kostja sai aru hageja keelust seonduvalt intervjuuga. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
35.Samas ei anna eelmises lõigus toodu alust järelduseks, et kostja poolt raamatus „XXX“ hageja isikuandmete (ees- ja perelonnanime) kasutamine on õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kolleegium leiab, et tulenevalt 15.09.2010 e-kirja sisust oli intervjuu, millega seoses avaldati raamatus
8(11)
„XXX“ hageja nimi, kasutamise keelamise eesmärgiks mitte hageja isiklike õiguste kaitsmine, vaid ennekõike OÜ T ärihuvide kaitsmine. Hageja oli intervjuu andmisel nõus selle kasutamisega loodavas raamatus eeldatavalt koos intervjuu andnud isiku nimega ja alles pärast seda, kui selgus, et OÜ T EM elulugu välja ei anna, keelas hageja intervjuu kasutamise kostja poolt loodavas teoses. Hageja poolt esiletoodud asjaolude järgi ei ole tema isiklikke õigusi kahjustav mitte niivõrd see, et kostja kirjutatud raamatus on avaldatud tema nimi, vaid see, et kasutati tema poolt antud intervjuud, milles sisaldusid andmed EM kohta. Hageja ei ole esile toonud, millised tagajärjed tekkisid talle seoses tema nime avaldamisega kostja poolt kirjutatud raamatus. Hageja nime avalikustamine eeltoodud asjaoludel ei kahjusta kolleegiumi arvates ülemääraselt hageja isiklikke õigusi. Seega hageja ees- ja perekonnanime avaldamine eelkirjeldatud viisil ei ole VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane ja hageja nõuded kahju hüvitamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ei kuulu rahuldamisele.
36.Maakohtu hinnang pooltevahelisele kirjavahetusele ei ole käsitatav üllatusliku seisukohana, nagu väitis apellant. Pooled on korduvalt oma menetlusdokumentides analüüsinud poolte kirjavahetusega seonduvaid asjaolusid ja e-kirjas väljendatut. See, et maakohtu poolt tuvastatuga hageja ei nõustunud, ei anna alust järelduseks, et kohtulahend oli üllatav.
37.Maakohus on õigesti märkinud, et seda, mida hageja kostjale vaidlustatud lausete asemel väidetavalt tegelikult ütles või kuidas hageja laused sõnastas, ei ole hageja esile toonud. Maakohus ei ole sellele järeldusele jõudmisel rikkunud menetlusõiguse norme. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millises menetlusdokumendis oleks hageja maakohtu menetluses välja toonud, mida hageja intervjuu käigus kostjale väidetavalt tegelikult avaldas.
38.Apellatsioonkaebuse väited, millega hageja soovib ümber lükata maakohtu otsuse põhjendusi hageja poolt intervjuu käigus kostjale avaldatu ja seda tõendava faili (I kd tl 51-54, tl 134-137) kohta, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Maakohus on hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 kohaselt ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses jälgitav. Maakohus on tuvastanud, et kostjale antud intervjuu käigus hageja avaldas laused, mis hiljem raamatus avaldati ja mida hageja hagiavalduses vaidlustas. Maakohus on märkinud, et kohtule esitatud failist nähtub, millal see on koostatud, ja et sellesse ei ole tehtud muudatusi pärast koostamist 02.09.2009 ning on lugenud faili väljatrüki ja faili andmed usaldusväärseks tõendiks. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, et maakohus oleks hinnanud ebaõigesti faili sisu, ega põhjendatud, miks sisust ei saaks teha järeldust, et hageja avaldas kostjale vaidlustatud lauseid, mis on raamatu lehekülgedel 85-86, 126, 127-130 ja 131 esitatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks maakohus hageja poolt intervjuu käigus kostjale avaldatu sisu ebaõigesti tuvastanud.
39.Apellatsioonkaebuse väited kahju ja hageja õiguste rikkumisega saadud tulu suuruse kohta ei ole aluseks, et maakohtu otsust tühistada, sest nõuded jäävad rahuldamata põhjustel, kus kahju suuruse tuvastamine ei ole oluline.
40.Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei oleks maakohus tohtinud pidada hagi muutmiseks 23.04.2015 esitatud hagi eseme muudatust, on ekslik. 23.04.2015 menetlusdokumendist nähtuvalt oli hageja taotluse eesmärk asendada raamatu
9(11)
turustamise keelamise nõue ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega. Nõude asendamise taotlus ei olnud tingitud asjaolude muutumisest TsMS § 376 lg 4 p 3 tähenduses. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kompromissi sõlmimine AS-ga T ei ole käsitatav asjaolude muutumisena ja hageja oleks saanud vastava nõude kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esitada olenemata sellest, et kostjaga AS T sõlmiti kompromiss. Kolleegium märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks olevate asjaolude kogum on erinev ebakohase väärtushinnangu avaldamisega seonduva kahju hüvitamise nõude aluseks olevatest asjaoludest. Seega eeldab ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude esitamine hagi aluse muutmist ja hageja poolt vastavate faktiväidete esiletoomist. Maakohus ei oleks pidanud, nagu apellant kaebuses väidab, nõustuma hagi muutmisega TsMS § 376 lg 2 järgi. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid ei oleks võimaldanud muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Puudub alus asuda seisukohale, et hagi muutmisega nõustumisest keeldumise korral raamatu turustamise keelamise nõudest loobumise vastuvõtmine võis hageja õigusi rikkuda. Õige on maakohtu järeldus, et eeltoodud nõuded ei ole omavahel seotud.
41.Apellatsioonkaebuse väide hageja sõnavabaduse rikkumise kohta on ekslik. Hagi asjaoludel ei ole kostja takistanud hagejal vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni (põhiseaduse § 45). Hagi asjaoludel on maakohus õigesti kontrollinud, kas kostja on rikkunud hageja õigust au, nime ja eraelu puutumatusele: VÕS § 1046 lg-s 1 ja § 1047 lg-s 2 on sätestatud au (põhiseaduse § 17) teotamise õigusvastasus ning VÕS § 1046 lg-s 1 isiku nime (põhiseaduse § 19) õigustamatu kasutamise ja eraelu puutumatuse (põhiseaduse § 26) rikkumise õigusvastasus.
42.Apellatsioonkaebuses esitatud taotlus kohustada kostjat teatama raamatuga „XXX“ saadud tulu suurus tuleb TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel jätta rahuldamata. Tõendi kogumisest tuleb keelduda, sest tõendil ei ole asjas tähtsust.
43.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.03.2017 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-94 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 9. juuni 2015 otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata TT hagi PR vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja teosega „XXX" saadud kogutulu 1750 euro väljamõistmise nõudes või alternatiivselt
10(11)
nõudes tuvastada teoses „XXX" kasutatud TT otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-94 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus võttis vastu TT loobumise nõudest keelata teose „XXX" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Tagastada ST-le TT eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.