Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-1235
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.11.2007.a, Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AK avaldus MM pankroti väljakuulutamise nõudes 31.10.2007.a.
Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär Kadri Lember, võlausaldaja AK võlausaldaja nõustaja UK võlausaldaja esindaja AK võlgnik MM võlgniku esindaja advokaat Janek Valdma ajutine pankrotihaldur Monica Pihlak
Jätta AK avaldus MM pankroti väljakuulutamise nõudes rahuldamata.
Määrata ajutise halduri Monica Pihlak töötasuks 21 700 krooni ja pankrotimenetluse kulude katteks 3973 krooni Ajutise halduri töötasu 21 700 krooni ja pankrotimenetluse kulu summas 3 973 krooni mõista välja AKlt (isikukood XXX, elukoht: XXX)ajutise halduri Monica Pihlak kasuks. Väljamõistetud kulutused summas 3973 krooni kanda Aavik&Partnerid advokaadibüroo arvele nr.XXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas, ajutise halduri tasu summas 21 750 krooni kanda Monica Pihlak arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul pankroti väljakuulutamisest.
Pankrotiavalduse kohaselt laenas võlgnik MM AKlt 23.05.2004.a. 63 000 krooni intressimääraga 5 % aastas laenu tagasimaksmise tähtajaga 22.05.2005.a. 23.11.2004.a. sõlmitud laenulepingu järgi laenas võlgnik võlausaldajalt 35 000 krooni intressiga 5 % laenu jäägilt tagasimaksmise tähtajaga 22.02.2005.a. Võlgnik oma kohustusi täitnud ei ole. 13.12.2005.a. saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgniku võlgnevus kahe laenulepingu järgi moodustab 165 823,00 krooni. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku MM pankrot.
Võlgnik võlgnevust ei tunnista. Võlg on tasutud. Võla tagastamise kohta pidasid pooled kirjalikku arvestust, kus allkirjastasid kõik tagastatud summad. Dokument, kus pooled allkirjaga kinnitasid sularahamakseid asub avaldaja käes .MMl oli Hansa Liisingust liisitud sõiduauto XXX . Kuna võlgnikul oli tasumata 3 kuud maksed, oli ta valiku ees, et ta kas ostab sõiduki välja enne maksegraafiku lõppemist või tagastab auto. Auto tagastamise liisingule oleks olnud kahjulik, kuna auto turuväärtus ületas oluliselt lepingujärgset võla jääki. UK, kes tegeles laenude andmisega, andus talle 23.05.2003.a. laenulepingu alusel laenu 63 000 krooni laenu tagastamise tähtajaga 23.05.2004.a.Laenulepingu pooleks vormistati abikaasa AK. Võlgnik on andnud võlausaldajale üle sõiduauto XXX väljanõude õiguse AS-lt Hansa Liising ning viimane on sõiduki omandi avaldajale üle andnud. Asjaolu, et võlausaldaja on sõiduki väljanõudeõiguse vastu võtnud ning sellest tulenevalt ka sõiduki omandi vastu võtnud võlausaldaja tunnistab. Selle asjaolu kohta on võlausaldaja ise esitanud ARK-i tõendi 09.10.2007, mille järgi on võlausaldaja sõiduki omandanud ja hiljem ka võõrandanud. Asjaolu, et sõiduki liisijaks ja kõigi maksete tasujaks oli võlgnik, võlausaldaja samuti vaidlustanud ei ole ning seda asjaolu tõendab võlgnik Hansa Liisingu arvega 23.05.2003 ning konto väljavõttega 23.05.2003. Arvestades väljanõude omandamise alusel saadud sõiduki turuväärtust, on sõiduki väljanõude loovutamise hinnaks 170 000 krooni. Võlgnik on esitanud tasaarvestusavalduse, tasaarvestades võlausaldaja poolt tsiviilasjas 2-061235 esitatud võlanõude täies ulatuses, sõiduki väljanõude õiguse loovutamisest tuleneva rahalise hüvitise nõudega.
Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Ei ole andmeid, et võlgnikul oleks teisi võlgnevusi. .Alates 2006.a. on võlgnik saanud töötasu keskmiselt 8000 krooni kuus. Võlgnikul puudub pankrotiolukord.
Pankrotiseaduse § 1 lg.2 sätete kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankseaduse § 10 lg.1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Kohtuistungil on kohus tuvastanud , et võlausaldaja nõue ei ole selge. Võlgnik vaidleb nõudele vastu, esitades tasaarvestava nõude, mistõttu võlausaldaja nõue ei ole selge ja vaidlused nõuete üle tuleb lahendada poolte vahel läbirääkimiste teel või hagimenetluses. Ajutine pankrotihaldur ei ole teisi võlgnevusi võlgnikul tuvastanud. Võlgnik saab töötasu 8000,- krooni kuus, mistõttu kohus asub seisukohale, et isegi võlausaldaja nõude olemasolu korral puudub kostjal pankrotisituatsioon. Võlgniku majanduslik olukord võimaldaks võlgnevust tasuda töötasu arvel või pangast laenu võttes.
Füüsilise isiku MM pankroti väljakuulutamiseks puudub seaduslik alus. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 sätete kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, määrab ajutise halduri tasuks 21 750 krooni ja pankrotimenetluse kulude katteks 3973 krooni. PankrS § 150 lg,.3 sätete kohaselt kui kohus jätab võlausaldja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetlsue kulud võlausaldaja. Kuna kohus jätttis pankrotiavalduse rahuldamata, tuleb pankrotimenetlse kulud välja mõista võlausaldajalt AKlt. Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.