Asjaõigus › Omandiasjad

1 (9)

2-05-18416 tunnustamiseks täielikult rahuldamata.

2 (9)

2-05-18416 reguleeri omandiõigust. Soojussõlm vastab Surveseadme ohutuse seaduse §-s 4 sätestatud surveseadmestiku faktilistele tunnustele ja soojussõlme näol on tegemist surveseadmestikuga. AÕS § 158 kohaselt teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev surveseadmestik ei ole kinnisasja oluline osa vaid vastab tehnovõrgu ja rajatiste tunnustele ja ei saa olla korteromanikele kuuluvate korteriomandite oluliseks osaks. Vaidlusalune soojasõlm on uus vallasasi, mida ei saa samastada Xxx xx elamus varem asunud soojussõlmega. Vaidlusalune soojussõlm on projekteeritud ja paigaldatud 1999.a. ja tegemist on uue vallasasjaga. Antud soojussõlme ei paigaldatud ja projekteeritud koos elamuga 1971 aastal, mida kinnitab Xxx xx elamu küttesüsteemi tüüpprojekt. Kõik vaidlusaluse soojussõlme paigaldamisel Xxx xx elamus varem asunud soojussõlme seadmed demonteeriti ning anti üle Xxx xx korteriühistu esindajale Jaak Roosnurmele. Hageja ja kostjate vahel on sõlmitud võrguühenduse leping, milles kostjad on tunnistanud hageja omandiõigust soojussõlmele ning tegemist ei ole tüüptingimusega lepingus, kuna pooled on selle küsimuse eraldi läbi rääkinud. Seda kinnistab ka poolte vahel sõlmitud piiritlusakt nr.590602. Hageja seiskoha kohaselt on temal soojussõlme omanikuna õigus määrata selle kasutamist. Antud juhul on hageja soov saada soojussõlme kasutamise eest õiglast tasu. Kuivõrd kostja kasutab alates 01.04.2004.a. soojussõlme selle eest tasu maksmata on ta tekitanud hagejale kahju 13200 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Enne 01.04.2004.a. maksis kostja hagejale soojasõlme kasutamise eest tasu. Hageja esitas alternatiivnõudena ka tema ja Xxx xx KÜ vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingu muutmiseks selliselt, et lisada sellesse Xxx xx KÜ kohustus maksta hagejale soojussõlme kasutamise (sh. hooldamise ja remondi) eest tasu 600 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Nõude põhjenduse kohaselt on lepingu sõlmimise aluseks olnud faktilised asjaolud muutunud ja sellega on kaasnenud poolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, millest tulenevalt tuleb poolte kohustuste esialgne vahekord taastada. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud võrguühenduse leping ja soojusenergia müügileping, mis on omavahel lahutamatult seotud. Pooled on soojusenergia müügiks vajaliku võrguühenduse lepinguga määratlenud muuhulgas soojusseadmete (s.h. soojussõlme) kuuluvuspiiri ja sellest tuleneva korrashoiu kohustuse. Seega tuleneb poolte kokkulepetest, et hageja võimaldab kostjale edastada soojusenergiat hagejale kuuluva soojussõlme kaudu, kumbki pool hoiab korras temale kuuluvad soojusseadmed ning et kostja tasub hagejale soojusenergia tariifide alusel, mis on kehtestatud kooskõlas energiaseadusega. Seejuures kuulus energiaseaduse alusel kooskõlastatud soojusenergia tariifi sisse ka tasu soojussõlme kasutamise eest. Antud olukord muutus , kui Energiaturu Inspektsioon soojussõlmede kasutamise tasu sisalduvat soojusenergia tariifi enam ei kooskõlastanud. Hagejal on aga jätkuvalt soojussõlme kasutusse andmise ja hooldamise kohustus ja seega tuleb kostjat kohustada soojasõlme kasutusse andmise ja hooldamise eest tasu maksma. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate seisukoht Kostjad hagi ei tunnista. Soojussõlm on ehitise oluline osa ning asi ja selle osad olla eri isikute omandis. Seega kuulub soojussõlme omandiõigus ehitise omandiõigust omavatele isikutele, antud juhul seega kaasomandina Pärnus Xxx xx asuva korterelamu korteriomanikele. Soojussõlm on tarbijapaigaldis KKütS § 2 lg.4 mõttes. Omandiõiguse tekkimise eelduseks on asjaõigusliku tehingu tegemine, võlaõiguslikust lepingust omandiõigus tekkida ei saa. Seega hageja viited poolte vahel sõlmitud lepingutele ei ole asjakohased. Elamus asuv soojussõlm vastab ehitise oluliseks

3 (9)

2-05-18416 osaks olemise sisulistele kriteeriumitele. Eesti kliimas ei ole elamu ilma küttesüsteemi osaks oleva soojussõlmeta kasutatav . Ehitist ei saa lugeda täielikuks, kui selles soojussõlm puudub. Soojussõlm ei ole peale selle eraldamist enam iseseisvalt kasutatav. Objekti iseseisev kasutamine peab olema võimalik ka seda peaasjaga e. ehitisega ühendamata. Soojussõlm on ehitise oluliseks osaks, kuna ehitis on sellest ehitatud. Samuti ei ole seda võimalik eraldada ilma ehitist oluliselt kahjustamata. Kuivõrd mõisted „asjad, millest ehitis on ehitatud“ ja „ehitisega püsivalt ühendatud asjas“ osaliselt kattuvad, siis saab soojussõlme pidada samaaegselt ka ehitise oluliseks osaks selle püsiva ühendatuse kaudu. Pärast soojussõlme eraldamist ei ole võimalik ehitist ilma küttesüsteemi ümberehitamiseta v. uue soojussõlme paigaldamiseta võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja viited Vabariigi Valitsuse korraldustele ei ole asjakohased, pole teada kas korralduses nimetatud soojussõlmed on ehitisega ühendatud v. mitte. Soojussõlm oli projekteeritud ja välja ehitatud koos Xxx xx elamuga juba 1971 aastal Soojussõlm oli ehitise küttesüsteemi osana ette nähtud ehitise projektis ja ehitis anti ekspluatatsiooni juba koos soojussõlmega. Kostjad teostasid soojussõlme renoveerimise enne hagejat 1997 aastal, tööd telliti AS-lt Kiwi. Kahjuhüvitise nõue tuleb jätta rahuldama, kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostjate õigusvastast käitumist, kostjate süüd ega sellega põhjuslikus seoses olevat kahju tekkimist 13200 krooni ulatuses. KÜ Xxx xx ei ole toime pannud hageja suhtes ühtegi õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg.1 p.5 tähenduses. Kostja ei saakski mingil viisil hageja omandiõigust rikkuda, kuna vaidlusalune soojussõlm kuulub korteriomanike kaasomandisse. Alternatiivnõue lepingu muutmiseks tuleb jätta samuti rahuldamata, kuivõrd poolte vahel puudub üldse kokkulepe soojussõlme kasutamise eest tasu maksmise kohta, millest tulenevalt puudub ka alus selles osas lepingu muutmiseks. Samuti on hageja esitanud tasu nõude kahju nõudena lepinguvälisel alusel. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja AS Fortum Termest, reg.kood 10066299 on AS Pärnu Soojus üldõigusjärglane. Vastavalt äriregistri andmebaasile on AS Pärnu Soojus , kui ühendatav ühing registrist kustutatud seoses ühinemisega AS-ga Fortum Termest (ühendav ühing). Kohtu seisukoht Esmalt lahendab kohus Pärnus Xxx xx asuva korterelamu soojussõlme omandiõiguse küsimuse ja seejärel võtab seisukoha esitatud kahjuhüvitise ja lepingu muutmise nõuete suhtes. Hageja on esitanud menetluses kaks põhilist väidet: Pärnus xxx xx xx asuvasse korterelamusse soojussõlme paigaldamine toimus tema õiguseellase OÜ Ülejõe Soojusvõrk tellimusel ja finantseerimisel ning soojussõlm on iseseisev vallasasi, mida on võimalik Xxx xx elamust eraldada ilma seda oluliselt kahjustamata. Kostjad ei ole vaidlustanud esimest väidet e. asjaolu, et Pärnus xxx xx xx asuvasse korterelamusse soojussõlme paigaldamine toimus OÜ Ülejõe Soojusvõrk tellimusel ja finantseerimisel. Seega tuleb TsMS § 231 lg.4 alusel nimetatud asjaolu lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Siiski ei tähenda asja paigaldamise tellimine ja finantseerimine alati automaatselt omandiõigust paigaldatud asjale, sest tehingute lahususe põhimõttest tulenevalt on asjaõiguslik käsutustehing ja võlaõiguslik kohustustehing omavahel lahutatud. Seega on võimalik asja omandiõiguse üleminek teisele isikule

4 (9)

2-05-18416 ka oludes kus asja paigaldamise on tellinud ja finantseerinud teine isik. Sellisel juhul omandiõiguse üleminek ei välista aga asja paigaldamist finantseerinud isiku võlaõiguslikku nõuet asja omandanud isiku vastu. Viidatud nõuet ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud, mistõttu kuulub omandiõigusega seonduvalt lahendamisele üksnes küsimus, kelle omandis on Pärnus xxx xx xx korterelamus asuv soojussõlm käesoleval ajal. Selleks on vaja tuvastada, kas konkreetne soojussõlm on konkreetse ehitise oluline osa või mitte. Kostjad ei ole vaidlustanud ka nimetatud soojussõlme maksumuse kohta hageja poolt esitatud väidet, millest tulenevalt tuleb ka see lugeda TsMS § 231 lg.4 alusel kostjate poolt omaksvõetuks. TsÜS § 50 lg.1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). KOS § 1 lg.1 järgi korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama seaduse § 3 lg.2 järgi korteromanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi. Korruselamumaa asukohaga Pärnu linn xxx xx xx on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonnas kinnistusraamatuse registriosa nr 1664005, 1664105, 1664205, 1664305, 1664405,1664505, 1664605, 1664705, 1664805, 1664905, 1665005, 1665105 all (tl.49- 61). Seega on Pärnus Xxx xx asuva asja näol tegemist kinnisasjaga TsÜS § 50 lg.1 mõttes. Hageja ei ole vaidlustanud, et Pärnus, Xxx xx korteriomandid kuuluvad kostjatele v.a. KÜ Xxx xx. TsÜS § 53 lg.1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kinnisasja suhtes täpsustab nimetatud sätte sisu TsÜS § 54 lg.1, mille kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kuivõrd Pärnus xxx xx xx asuvale maatükile sihtotstarbega korruselamumaa on püstitatud ehitis (korruselamu), tuleb seda ehitist kooskõlas TsÜS § 54 lg.1 lugeda nimetatud kinnistu oluliseks osaks. TsÜS § 55 lg.1 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Kohtu seisukoha kohaselt hõlmab TsÜS § 55 lg. 1 esitatud ehitise oluliste osade definitsioon kõiki elemente, mille kasutamisega (lisamisega) omandab hoone oma olemuslikud tunnused, s.o kõik, milleta hoonet ei saaks tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna. Seega sõltub Pärnus Xxx xx asuvasse ehitisse paigaldatud soojussõlme lugemine nimetatud ehitise oluliseks osaks sellest, kas soojussõlm on ehitisega püsivalt ühendatud selliselt, et seda ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Püsiva ühendamise all tuleb seejuures mõista asja paigaldamist eesmärgiga muuta paigaldatavad komponendid osaks ehitise funktsionaalsest tervikust selliselt, et need vastavalt oma olemusele teeniksid igapäevaselt ehitise eesmärgipärase kasutamise huve. Käesolevas asjas on riiklikult tunnustatud ekspert A.Birk teinud Pärnus Xxx xx asuvasse ehitisse paigaldatud soojussõlme selle ehitisega seotuse kohta ekspertiisi ning jõudnud järgmisele seisukohale: Nimetatud ehitises asuv soojussõlm on vajalik soojuse ülekandmiseks väliselt soojuskandjalt (kaugküttevõrk) ehitise sisemisele soojusvõrgule. Soojussõlm moodustab elamu kütte- ja soojaveevarustuse torustikuga funktsionaalse terviku. Soojussõlme eraldamisel muudetakse algselt projekteeritud elamu funktsionaalset terviklikkust ning elamu kasutamine muutub ilma alternatiivsete kütteseadmete paigaldamiseta meie kliimas võimatuks. Sellisel juhul tuleb elamu kütte- ja soojaveevarustus ümber projekteerida uutele kütteseadmetele, millega kaasnevad suured ja otstarbetud kulud uute liitumismaksete ja hoone uue sisemiste süsteemide ehituskuludena. Soojussõlm ei ole ehitatud ehitisega mööduvaks otstarbeks ning on vajalik seni kuni hoones on kasutusel sellesse projekteeritud ja ehitatud veekütte süsteem ja soojavee varustus (tl.389- 394).

5 (9)

2-05-18416 Hageja poolt esitatud asjatundja V.Pella arvamuse kohaselt jääks ehitis soojussõlme eemaldamise korral kütteta kuni maja sisemise küttesüsteemi ja kaugküttesüsteemi ühendamiseni. Soojussõlme eraldamisega kaoks ehitisest ka sooja vee kasutamise võimalus. Viimase taastamiseks tuleks ehitisse paigaldada sooja tarbevee soojusvaheti. Elamusse paigaldatud täisautomaatne soojussõlm on vajalik soojuse efektiivseks kasutamiseks ning seega ei ole ühendatud mööduvaks otstarbeks (tl.434- 448). Ka kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Villu Pella ütlustest nähtub, et soojussõlm võimaldab säästa majale soojust eriti neis süsteemides , kus kaugkütte võrgus veega valmistatakse maja jaoks soe tarbevesi. Kui soojussõlm eemaldada siis tuleb taastada projektijärgne olukord ja maja küttesüsteem säilib, maja köetakse edasi, kuid mitte enam soojussäästlikult. Samuti soojussõlme eemaldamisega kaoks soe vesi ja maja varustamiseks sooja veega tuleks paigaldada sooja tarbevee soojusvaheti, mis tuleks tellida koos vajalike seadmetega ja paigaldada. Nimetatust nähtub, et soojussõlme näol on tegemist ühenduslüliga kaugküttevõrgu ning elamusisese keskküttesüsteemi vahel, mille eesmärgiks on soojuse juhtimine kaugküttevõrgu kaudu elamusisesesse keskküttesüsteemi. Kaugküttesüsteemi normaalset sihtotstarbelist toimimist konkreetse ehitise soojussõlme eraldamine ei häiri, küll aga häirib see konkreetse ehitise normaalset sihtotstarbelist kasutamist. Sellest järeldub, et soojussõlm on mõeldud teenima elamu kasutamise, mitte aga kaugküttevõrgu toimimise huve. Ekspert A.Birki ja asjatundja V.Pella järelduste kohaselt kaotab ehitis soojussõlme eemaldamisega kütte ja sooja vee kasutamise võimaluse kuni alternatiivse lahenduse loomiseni. Viimane toob omakorda ehitise omanikele kaasa täiendavate kulutuste kandmise kohustuse. Kohus on seisukohal, et igasugust sekkumist ehitise kui funktsionaalse terviku toimimisse, mille tagajärjel häirub ehitise eesmärgipärane kasutamine ning millega kaasneb märkimisväärsete kulutuste tegemise vajadus ehitise endise funktsionaalsuse taastamiseks on ehitise tervikliku majandusliku väärtuse rikkumine ja seeläbi käsitletav ehitise olulise osa kahjustamisena. Seaduse mõttes tuleb silmas pidada mitte ainult väärtuselist vaid ka funktsionaalset kahjustumist ja seega ei ole määrav hageja poolt väidetu, et soojussõlme eraldamise kulud on võrreldes soojussõlme väärtusega väikesed. Samuti hageja ei ole nende kulude suurust ka millegagi tõendanud. Eeltoodust järeldab kohus, et Pärnus Xxx xx asuvasse ehitisse paigaldatud soojussõlm on ehitisega püsivalt ühendatud ja vajalik ehitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Soojussõlme eraldamise korral muutuks võimatuks ehitise sooja vee ja küttega varustamine ning seeläbi ka ehitise sihtotstarbeline kasutamine elamiseks meie kliimas. Ehitise sihtotstarbelise kasutamise võimatuks tegemine tuleb lugeda ehitise oluliseks kahjustamiseks. Kohus põhistab Pärnus Xxx xx asuvasse ehitisse paigaldatud soojussõlme ehitise oluliseks osaks olemist ka veel järgnevaga. KKütS § 2 p 4 kohaselt on tarbijapaigaldis kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse elamu soojussõlm on elamu teenindamiseks vajalikul maal ehitatud ja elamu sihtotstarbeliseks teenindamiseks omavahel funktsionaalselt seotud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega, vastates sellega KKütS § 2 p 4 sätestatud tarbijapaigaldise definitsioonile. Kuivõrd elamusisene keskküttesüsteem moodustab elamuga funktsionaalse terviku on see käsitatav elamu olulise osana TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt tuleb ka soojussõlme tarbijapaigaldisena, kui elamusisese keskküttesüsteemi seda osa, mille kaudu on keskküttesüsteem kaugküttesüsteemiga ühendatud lugeda elamu funktsionaalse terviku osaks ja seeläbi ehitise oluliseks osaks. KKütS § 2 p.5 tulenevalt on ehitise (elamu) ja võrgu (KKütS § 2 p.3) vaheliseks piiritluspunktiks liitumispunkt s.o võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht, mitte tarbijapaigaldise ja ehitise sisese keskküttesüsteemi ühenduskoht. Eeltoodust järeldub, et

6 (9)

2-05-18416 soojussõlme tuleb lugeda elamu kui funktsionaalse terviku, mitte aga kaugküttesüsteemi osaks. Seega tuleb nii ehitist, kui sellega funktsionaalseks tervikuks ühendatud ehitise sisest keskküttesüsteemi (sh. soojussõlme kui tarbijapaigaldist) lugeda TsÜS § 54 lg 1 alusel ehitise aluse kinnisasja oluliseks osaks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Pärnus Xxx xx kinnistul asuvasse ehitisse paigaldatud soojussõlm on nimetatud ehitise oluline osa. Soojussõlme lugemise tarbijapaigaldiseks ja seeläbi kinnisasja oluliseks osaks välistab ka selle lugemise tehnorajatiseks AÕS § 158 lg.1 mõttes. Seega ei kohaldu soojussõlme suhtes ka TsÜS § 54 lg.2 tulenev välistus. Nimetatu ei kohaldu ka seetõttu, et hagejal puudub Pärnus Xxx xx asuvale kinnistule soojussõlme ehitamiseks asjaõiguslik alus, samuti ei ole soojussõlm ehitatud nimetatud kinnistule mööduvaks otstarbeks. Viimane välistab soojussõlme suhtes ka TsÜS § 55 lg.2 kohaldamise. Hageja väitel soojussõlm vastab Surveseadme ohutuse seaduse § -4 sätestatud surveseadmestiku faktilistele tunnustele ja tegemist on surveseadmega ning kuna vaidlusalune soojussõlm vastab soojusenergia ülekandmiseks vajaliku surveseadmestikuna AÕS §-is sätestatud tehnovõrgu ja rajatise tunnustele ning seega ei saa ta olla Xxx xx korteriomanikele kuuluvate korteriomandite oluliseks osaks. Hageja nimetatud väide ei ole põhjendatud Surveseadme ohutuse seaduse kehtestamise eesmärk ei olnud omandisuhete reguleerimine vaid seaduse § 1 kohaselt inimese, vara ja keskkonna ohutuse tagamise eesmärgil ohutusnõuete kehtestamine. Seaduses surveseadme defineerimine ei saa olla aluseks omandisuhete tekkele v. muutumisele. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärnus Xxx xx kinnistu on KOS § 1 lg.1 tulenevalt selles majas asuvate korteriomandite omanike kaasomandis. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kuna tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, on see korteriomanike kaasomandis. Sellest tulenevalt ei saa ka Pärnus Xxx xx kinnistu asuvasse ehitisse paigaldatud soojussõlm kuuluda TsÜS § 53 lg 2 kohaselt kellelegi teisele kui selle ehitise korteriomanikele kaasomandina. Nimetatu välistab hageja omandiõiguse vaidlusaluse soojussõlme suhtes. Hageja poolt esitatud Vabariigi Valitsuse korraldused 393-k/23.03.1999.a. ja 276-k/23.04.2002.a. soojussõlmede vallasvarana üleandmise kohta ei puuduta käesolevat vaidlust ja Xxx xx asuvat soojussõlme ning ei oma asjas tähtsust (tl.76- 82). Hageja poolt on kohtule esitatud akt soojussõlmede väljanõudeõiguse loovutamise kohta 30.06.2002.a. ja kokkulepe 30.06.2002.a., milles OÜ Vattenfall, AS Pärnu Soojus ja OÜ Ülejõe Soojusvõrk kinnitavad , et OÜ Ülejõe Soojusvõrk annab AS –le Pärnu Soojus üle s.h. Xxx xx asuvasse elamusse paigaldatud soojussõlme omandi ja loovutab AS-le Pärnu Soojus nimetatud soojussõlme väljanõudeõiguse (tl.11,12,218). Nimetatud aktis märgitu ei tõenda hageja omandiõigust vaidlusalusele soojussõlmele, kuna vara ettevõtte bilansis olemine ei tõenda omandiõigust varale. Seda ei tõenda ka võrguühenduse kasutamise leping 118/01.07.2002.a. (tl.13- 20) , soojusenergia müügileping 01.07.2002.a. (tl.87 – 95) ja piiritlusakt (tl.96). Kuna vaidlusalune soojussõlm on eelpoolnimetatud põhjendustel ehitise oluline osa ja seega ka kinnisasjade (korteriomandite) oluline osa, ei saa soojussõlmele omandiõigust tekkida võlaõiguslikest lepingutest. Kostjate omandiõigust ei muuda ka hageja väide, et vaidlusalune soojussõlm paigaldati 1999 aastal ja elamu oli projekteeritud kütmiseks läbi kaugküttevõrgu. Soojussõlme võib asendada, kuid selle puudumine häirib eelpoolnimetatud põhjustel oluliselt elanike igapäevaelu.

7 (9)

2-05-18416

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus täielikult rahuldamata hageja nõude tunnustada enda omandiõigust Pärnus xxx xx xx asuvasse korterelamusse paigaldatud soojussõlme suhtes. Kuivõrd eeltooduga tuvastas kohus, et Pärnus xxx xx xx asuvasse korterelamusse paigaldatud soojussõlme omandiõigus ei kuulu mitte hagejale vaid xxx xx xx korteriomanikele, puudub kohtul vajadus hinnata hageja poolt esitatud nõudeid nimetatud soojussõlme kostjate poolt kasutamisega hagejale kahju tekitamist ja/või selle kasutamise eest tasu maksmist kohustava sätte lisamist pooltevahelisse soojusenergia müügilepingusse. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et omanikul on õigus määrata asja kasutamist. Selline õigus tuleneb omanikule AÕS §-st 68 lg.1. Seega on nimetatud soojussõlme kasutamise määramine kostjate, mitte hageja õiguspädevuses, millest tulenevalt on mitteomaniku poolt omanikult viimasele kuuluva asja kasutamise eest tasu nõudmine alusetu. Seda nii senimaksmata tasu õigusvastaselt tekitatud kahjuna käsitlemise, kui ka edasise kasutamise eest tasu maksmisele kohustamise vormis. Lähtudes eeltoodust ei oma antud asjas tähtsust ka hageja tunnistaja V.K. kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et tema on hageja tööline ja tööülesandeks on inimestega kokku leppida, kui on vaja mingeid töid teha. Ta leppis 09.09.2005.a. KÜ Xxx xx juhatuse liikmega kokku tööde tegemises soojussõlmes, kuid järgmine päev KÜ esindaja helistas, et ei soovi teenust. Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult rahuldamata ka hageja kahju hüvitamise ja lepingu muutmise nõuded. Menetluskulude jaotus Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01.01.2006.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Eeltoodu alusel tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. Hagejalt tuleb TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 61 lg. 1 kohaselt kostja kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast ja hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23. augusti 1999.a. määruse nr 42 kohaselt on hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Hageja on menetluses esitanud kolm nõuet – omandiõiguse tunnustamiseks varale väärtusega 25899.15 krooni, kahju hüvitamiseks summas 13200.00 krooni ja lepingu muutmiseks. Neist kaks esimest on käsitletavad hinnaga hagina ning 5% hagi hinnast on vastavalt 1294.95 ja 660.00 krooni. Nõude menetluskulude väljamõistmiseks on esitanud ainult üks kostja s.o. KÜ Xxx xx. Lepingu muutmise nõue on käsitletav hinnata hagina. Arvestades nõuete sisu, asjas esitatud taotlusi, tõendeid ja menetlusdokumente (3 kohtutoimikut 581 lehel) ning menetluse pikkust , spetsiifilisust ja keerukust peab kohus antud asjaoludel vajalikuks ja põhjendatud esindajatasuks kõikidelt nõuetelt kokku 35 000 krooni, mis kuulub hagejalt kostja KÜ Xxx xx kasuks väljamõistmisele.

Ivika Sillaots

8 (9)

2-05-18416 Kohtunik Kohtuotsuse jõustumine: Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2008.a. kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 12.11.2007 otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS Fortum Termest hagi xxx xx KÜ vastu lepingu muutmiseks ning jaotati kohtukulud. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 13.04.2009.a. kohtuotsusega järgmiselt:

RESOLUTSIOON

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.