Bondora AS-i hagi G.B (G.B) vastu põhivõla 5235 euro 76 sendi, intressi, lepingu haldustasu ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 403 eurot 64 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: G.B (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
30. jaanuar 2025; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Bondora AS-i kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Bondora AS (hageja) esitas 17. juulil 2024 Tartu Maakohtule G.B (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 8706 eurot 73 senti (põhinõue 5235 eurot 76 senti, intress 560 eurot 93 senti, lepingu haldustasu 105 eurot 43 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 2804 eurot 61 senti), samuti viivise põhinõudelt alates 18. juulist 2024 kuni selle tasumiseni määras 32,41% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.mail 2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2818225, mille alusel andis hageja kostjale laenu 5316 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 316 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Hageja tasus kostjale 5000 eurot. Kostja ei tasunud septembri, oktoobri ja novembri 2022 osamakseid. Hageja saatis kostjale 28. oktoobril 2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määras täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu
29.novembril 2022 üles.
2.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi jätta rahuldamata.
4.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 31. mail 2022 sõlmitud lepingust nr BL2818225 (dtl 9 – 18; maksegraafik dtl 30 – 32; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 37 – 39). Lepingu alusel sai kostja 5316 euro suuruse laenu.
5.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
6.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,77% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (mais 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda
7.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija 2
krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
8.Hageja on hagi p-s 1.4 selgitanud, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 3000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Kostja konto väljavõtte tulemusena selgus, et kostja igakuine sissetulek on 1468 eurot 17 senti ja igakuised kohustused 61 eurot 74 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 440 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 728 eurot 77 senti. Kohtule esitatud konto väljavõttest (hagi lisa 7, digitoimikus ei kuva) ei nähtu kostja stabiilset sissetulekut. Jaanuaris ja veebruaris 2022 ei ole kostjal üldse sissetulekut, vaid nähtub kohustus hageja ees (jaanuaris tasutud 26 eurot 30 senti ja veebruaris 60 eurot). Kuivõrd leping on sõlmitud mais 2022, on tegemist kostja eelneva kohustusega hageja ees. Märtsis 2022 on kostja saanud töötasu kokku 557 eurot (407 + 150). Aprillis 2022 on kostja saanud töötasu 1790 eurot, ning tasunud hagejale kokku 51 eurot (21 + 30). Lisaks on aprillis 2022 kostja saanud hagejalt 500 eurot ning Placet Group OÜ-lt 285 eurot. See viitab samuti muudele kohustustele hageja ja teise võlausaldaja ees. Mais 2022 on kostja saanud töötasu 2056 eurot 44 senti ning tasunud 3
hagejale 63 eurot. Kuigi hageja on märkinud, et kostja ei mänginud hasartmänge, nähtub kostja kontolt, et kostja on kandnud raha online-mängudesse. Eelnevat arvestades on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
10.Kohus selgitas 30. jaanuari 2025 kohtuistungil, et hagejal tuleb esitada nõude ümberarvutused. Hageja on 30. jaanuari 2025 menetlusdokumendis toonud välja nõude ümberarvutused. Ümberarvutuste puhul on hageja arvestanud kõik kostja tehtud laekumised üksnes põhiosa katteks. Selle tulemusena on hageja põhinõue kostja vastu 4582 eurot 13 senti (5000 – 417,87). Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 30. novembrist 2022) kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja on 19. märtsi 2025 menetlusdokumendis märkinud, et kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis toimus viimane osaline tasumine 3. mai 2023 osamakse katteks (tasutud osaliselt). Lisaks jättis kostja tasumata 5. juuni 2023 ja 3. juuli 2023 osamaksed. Seega on kostja olnud viivituses kolme osamaksega. Kui lähtuda nn ümberarvestatud maksegraafikust, siis tuleks eeldada, et hageja on vahepealsel perioodil andnud kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. See tähendab, et hageja oleks lepingu üles öelnud 4. juulil 2023 ja nõuab kostjalt viivist alates 5. juulist 2023.
11.Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Hageja saatis kostjale 28. oktoobril 2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määras täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 41 – 42). Kuivõrd kostja tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu 29. novembril 2022 üles (dtl 43).
12.Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks. Hageja on esitanud ka vastava arvestuse (dtl 68). See tähendab, et lepingu ülesütlemise ajal (novembris 2022) ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme osamaksetega. Kostja võlgnevus tekkis alles mais 2023. Seega ei olnud leping kehtivalt 4
üles öeldud.
13.Kohus on seisukohal, et hageja ei saa lepingut üles öelda ka 19. märtsi 2025 menetlusdokumendis kirjeldatud viisil (eeldades, et hageja on vahepealsel perioodil andnud kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning et hageja oleks lepingu üles öelnud 4. juulil 2023). Kohus on eelnevalt märkinud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Samuti peab ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praegusel juhul ei ole lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud.
14.Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995). Kohus leiab, et hageja nõue ei ole selge. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus määras 30. jaanuari 2025 kohtuistungil hagejale tähtaja ümberarvutuste esitamiseks. Hageja esitas 30. jaanuari 2025 menetlusdokumendis ebaselge ümberarvutuse ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitatud lisa (dtl 68) ei ole piisav teave uuesti määratud tagasimaksete kohta. Esialgse maksegraafiku järgi (dtl 30 – 32) pidi kostja tasuma võlgnevust kuni 3. juunini 2027. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei saa hageja nõuda kogu võlgnevuse tasumist (nagu hageja taotleb 30. jaanuari 2025 menetlusdokumendis). Kohtule esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, millised maksed on kohtuotsuste tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselge. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.
15.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole tal menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad kulud puuduvad.