2-07-4335/14 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

I. Asjaolud ja hageja nõue. Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitas hagejana 02.02.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi kostjate D L `ja M H `vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse ja kahju solidaarses nõudes summas 53 031.53 krooni. Avaldusest nähtub, et 27.04.2006 on sõlmitud hageja ja kostja D L ` (põhivõlgnik) vahel tarbijakrediidileping nr.0601318/95kt, mille alusel kostja sai oma kasutusse krediidisumma 30 000 krooni. Kostja kohustus maksma intressi 28,99 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest 17 439.81. Krediidi kulukuse määraks kujunes 62,5% aastas ning brutosummaks 47 739.81 krooni. Lepingule kohaldatakse hageja Krediidilepingute üldtingimusi S. Kostja M H `iga sõlmis hageja 27.04.2006 tarbijakrediidilepingust nr.0601318/95kt tulenevate rahaliste nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 77 440 krooni ning käenduse tähtajaks - 01.05.2010. Arvestades, et kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, oli hageja sunnitud saatma neile 06.06.2006 ja 06.07.2006 tasulised meeldetuletuskirjad. Kostjad lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. 13.07.2006 hoiatas hageja kostjaid lepingu ülesütlemisest kirjalikult. Hoiatustes paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, ühtlasi selgitati lepingu ülesütlemise tagajärgi ning anti täiendav tähtaeg veel 2 nädala jooksul võlgnevuse tasumiseks. Vaatamata hoiatustele, ei ole kostjad tasunud kolme järjestikust osamakset, mistõttu 08.08.2006 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles, nõudes kostjatelt 41 348.86 krooni tasumist, sellest 30 000 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 3 974.59 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6000 krooni leppetrahv, 74.27 krooni viivis ning 1 300 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostjad mitte ühtegi summat tasunud, mistõttu hageja esitas Lepingu üldtingimuste p 10.2 ning TsMS § 97 lg 1 alusel oma õiguste kaitseks hagi kohtusse. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt anti põhivõlgniku kasutusse krediidisumma 30 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osa-

liselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Vastav säte sisaldub ka üldtingimuste p 5.1.1. Hageja hoiatas 13.07.2006 kostjaid ülaltoodud alustest lepingu ülesütlemisteatises, pakkudes VÕS § 416 lg 2 tulenevalt kostjatele võimalust võla tasumiseks. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjalt Üldtingimuste p.-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3 ja 9.3, käenduslepingu ning VÕS §-ide 100, 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 4 ja 158 lg 1, 142, 145 lg 1 ja 2 alusel solidaarselt kostjatelt lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ning kahju hüvitist. Tagastamata krediidisumma 30 000 krooni kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata intress summas 3 974.59 krooni. VÕS § 415 lg 1 tulenevalt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul on lepingujärgseks viivise määraks 28.99% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 08.08.2006 oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 74.27 krooni. Täiendavat viivist arvestab hageja alates 09.08.2006 kuni 01.02.2007 (177 päeva eest) summas 4217.45 krooni. Kokku moodustab viivisnõue summas 4 291.72 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 6.3 järgi on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Üldtingimuste p-le 6.3 ja 5.3 ning käenduslepingu ja VÕS § 158 lg 1, 142 lg 1 ja 145 lg 1 ja 2 alusel taotleb hageja kostjatelt solidaarselt leppetrahvi 6 000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kuluks on lepingu üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning käenduslepingu sätete alusel kostjatele väljastatud kirjade kulud – kokku 1 300 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, on esitatud nõue kahju hüvitamiseks leppetrahvi ületavas osas - 7 465.22 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisjärgsele järgnenud perioodi intressist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse rikkumise korral nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Kahju hüvitamises on kokku lepitud lepingu põhitingimustes. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud. Intressi ehk planeeritud tulu summas 17 439.81 krooni saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks on kokkulepitud intressist maha arvatud lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks

muutunud tasumata intress (3 974.59 krooni), leppetrahv (6000 krooni). Lähtudes eelnevast arvestusest, nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt summas 7465.22 krooni. Lepingu kehtivuse ajal ega lepingu ülesütlemise järgselt ei ole kostjad ühtegi makset tasunud. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h. ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on piiratud summas 77 440 krooni ja esitatud nõue piirmäära ei ületa. TsMS § 165 lg 3 sätestab, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja palub hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista 53 031.53 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 30 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3974.59 krooni, viivis 4 291.72 krooni, leppetrahv 6 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu – 1300 krooni ning kahjuhüvitis 7 465.22 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, võla sissenõudmisega seotud tasulised kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemisavaldus. II Kohtumenetluse käik Hagiavaldus võeti kohtumenetlusse 06.02.2007 ning väljastati kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja M H sai hagimaterjalid kätte 07.02.2007. Kohtu määratud tähtaja jooksul ta vastust ei esitanud. Kostja D L hagis märgitud aadressil hagimaterjale kätte ei saanud. D L oli kuulutatud kriminaalmenetluses tagaotsitavaks ning 11.05.2006 oli tema suhtes välja antud Viru Maakohtu poolt vahistamismäärus. TsMS § 317 tulenevalt rahuldas kohus antud tsiviilasjas hageja taotluse kostja D L ` suhtes hagimaterjalid kättetoimetamiseks hagi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastav teadanne avaldati 12.06.2007. 06.07.2007 on kostja D L kinni peetud ja samast ajast viibib ta vahi all Tartu Vanglas. Hagimaterjalid on kostjale kätte antud 18.09.2007. 20.09.2007 teatas kostja D L 20.09.2007 kohtule kirjalikult, et ta tunnistab hagi, soovib kohtukulude pooleks jagamist ning asja läbivaatamist kohtuistungil. 24.09.2007 määras kohus hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. 12.10.2007 esitatud kirjalikus vastuses kostja M H teatas, et tema ei ole hageja kirjalikke teateid õigeaegselt kätte saanud ja seega ei vastuta põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude eest. Samuti palus ta välja selgitada, kas kaaskostjale on lepingu ülesütlemise teade kätte toimetatud, kuna Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule tehtud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. 07.11.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud asjaolude ning nõude juurde ja palus hagi rahuldada.

Hageja on nii võlgnevuse teatised kui vastavad hoiatused ja ülesütlemisteatised kostjatele väljastanud nendega sõlmitud lepingutes märgitud elukoha aadressidel. Tagasisidet ei saadud, elukoha muutustest ei ole kostjad hagejale teatatud. Kostjad ise ei ole hageja poole pöördunud, ühtegi tagasimakset krediidisumma väljastamise järel ei ole laekunud. Hageja volitatud esindaja seletusel on hageja valmis kohtuotsuse täitmise käigus võimaluse korral sõlmima kostjatega kokkuleppeid kohtuotsuse alusel väljamõistetava summa tasumiseks. Kostjad tunnistavad hagi. Kostja D L kinnitas, et ei ole ühtegi makset hagejale tasunud. Ta on olnud politsei poolt tagaotsitav alates 2006.aasta kevadest, oma asukohta ta hagejale ei teatanud. Hagis märgitud võla tasumiseks tal vara puudub. Tagasimaksmise võimalus tekib peale vahi alt vabanemist. Kostja M H tunnistas kohtuistungil, et 2006.aasta suvel ta seoses tööga kodus ei elanud, töötas ka välismaal. Hagejale oma aadressi muutumisest ta ei teatanud ja seega ei saanud ka kätte hageja väljastatud hoiatuskirju. Kaaskostja poolt lepinguliste kohustuste täitmise vastu huvi ei tundnud. Ta lootis, et D L laenusaajana täidab oma kohustused hageja ees ise. Kostja D L kinnitas ka kohtus, et on valmis solidaarselt nõutud summa hüvitamiseks kohtuotsuse täitmise käigus hagejaga kokkulepet sõlmima, kuna summa hüvitamine saab toimuda üksnes maksegraafiku alusel. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kostjate kohustused tulenevad kostjate sõlmitud tarbijakrediiidilepingu ja käenduslepingu mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud võlgnevusest. Vastavad lepingud ning ka võlgnevuse ja kahjude arvestus on hageja poolt esitatud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. TsÜS § 69 lg 2 tulenevalt loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostjad hageja nõude asjaolusid ega nõude suurust kohtuistungil 07.11.2007 ei vaidlusta ja võtavad hagi õigeks; samuti võtavad õigeks asjaolu, et nad lepingujärgsel aadressil ei viibinud ning oma tegelikust asukohast hagejat ei teavitanud (TsÜS § 69 lg 2,4).