Tsiviilasi nr 2-06-4551
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 09.novembril 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
DP’i (isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi VL(isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistu reaalosadeks jagamise või alternatiivselt avalikul enampakkumisel müümise teel. VL vastuhagi DP’i vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistu reaalosadeks jagamise teel.
Asja läbivaatamise kuupäev
10.10 ja 22.10.2007 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungitel osalenud menetlusosalised
hageja/vastukostja ja esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt kostja/vastuhageja ja esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman
Kohtuotsuse resolutsioon Teha asjas osaotsus nõude kohta lõpetada kinnistu asukohaga XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX) kaasomand ja selles osas rahuldada nii hagi kui vastuhagi. Reaalosadeks jagamise viisi osas rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Lõpetada kaasomand kinnisasjale asukohaga XXX selle reaalosadeks jagamise teel järgmiselt: 1) jätta VL ainuomandisse kinnistust reaalosa suurusega 1506 m2, milline käesoleva osaotsuse lisaks oleva P OÜ poolt koostatud XXX detailplaneeringu eskiisil asub punktide 1, 2, 5 ja 6 vahel; 2) jätta DPi ainuomandisse kinnistust reaalosa suurusega 753 m2, milline käesoleva otsuse lisaks oleva P OÜ poolt koostatud XXX detailplaneeringu eskiisil asub punktide 2, 3, 4 ja 5 vahel.
Määrata tähtajata juurdepääs DPi ainuomandisse määratud kinnistu osale Västriku tänavalt mööda VL ainuomandisse määratud kinnistu osa, milline osaotsuse lisaks oleval P OÜ poolt koostatud XXX detailplaneeringu eskiisil asub punktide 5, 7, 8 ja 9 vahel. Kohustada VL taluma DPi juurdepääsu õigust. Peatada menetlus hageja nõudes rahalise tasaarvestuse määramiseks kuni uute kinnistute loomise kohtuvälise menetluse lõppemiseni (loodavate kinnistute kinnistusraamatusse kandmiseni). Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja/vastukostja nõue ja põhjendused ning seisukoht vastuhagiavalduse osas Hagiavalduse kohaselt kuulub 2/6 hoonestatud kinnistust asukohaga XXXDP’ile (edaspidi hageja/vastukostja) ja 4/6 samast kinnistust VL’le (edaspidi kostja/vastuhageja). Kaasomanikud ei ole kinnistu reaalosadeks jagamise osas kokkuleppele saanud. Hageja/vastukostja lõplikuks seisukohaks on, et sisuliselt õigem ja mõlemat poolt rahuldav lahend saaks olla nimetatud kinnistu reaalosadeks jagamine sellisel, et jagamise tulemusel tekkiv kinnistu suurusega 1506 m2 koos sellel asuva ehitisega jääb kostja/vastuhageja ainuomandisse koos kohustusega kompenseerida hagejale/vastukostjale 1/3 ehitise väärtusest summas 295 000.00 krooni ning hageja/vastukostja ainuomandisse jääb kinnistu suurusega 753 m2, kuna hageja/vastukostjal on eesmärk rajada jagamise tulemusel tekkivale kinnistule oma kodu. Maakorralduslikult on võimalik tagada hageja/vastukostja juurdepääs oma kinnistule kostja/vastuhageja kinnisasjalt analoogselt praeguse kasutusega, mille kasutamise eest on hageja/vastukostja nõus maksma ka tasu. Nõutav kompensatsioon tuleneb hindamisaktist. Eeltoodu alusel palub hageja lõpetada kinnistusregistriosa nr XXX all olev kaasomand asukohaga XXX ja jaotada reaalosadeks vastavalt hagile lisatud skeemile järgmiselt: kostjale/vastuhagejale reaalosa (detailplaneeringu eskiisil 2-07DP) krunt nr 1, suurusega 1506 m2, punktid 1, 2, 5 ja 6, koos kohustusega kompenseerida hagejale/vastukostjale kuuluva 1/3 elamuosa summas 295 000.00 krooni ning hagejale/vastukostjale reaalosa (detailplaneeringu eskiisil 2-07DP) krunt nr 2, punktid 2, 3, 4 ja 5, suurusega 753 m2. Samuti palub hageja/vastukostja juurdepääsu tagamiseks oma kinnistule määrata kindlaks 6 m laiune juurdepääsutee ja kohustada kostjat/vastuhagejat taluma nimetatud juurdepääsuteed üle tema kinnistu. Kui kohus leiab, et kaasomandi lõpetamine kinnistu reaalosadeks jagamise teel ei ole võimalik, siis alternatiivina soovib hageja/vastukostja kinnistu müüki avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist kaasomanike vahel vastavalt osade suurusele. Menetluskulud palub hageja/vastukostja jätta kostja/vastuhageja kanda. Vastuhagile vaidleb hageja/vastukostja vastu, jäädes endapoolse jagamise viisi juurde. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja/vastukostja esitatud nõude ja põhjenduste juurde, kuna tema poolt pakutud reaalosadeks jagamise viis vastab tema elulistele vajadustele ning lisas, et vastuhagi on ebaratsionaalne muuhulgas majanduslikel põhjustel, kuna hagejal/vastukostjal puuduvad rahalised vahendid, et kostjale/vastuhagejale nõutavat kompensatsiooni maksta. II Kostja/vastuhageja seisukohad hagiavalduse osas ning nõue ja põhjendused Kostja/vastuhageja hagis väljatoodud kaasomandi reaalosadeks jagamise viisiga ei nõustu ja kuna kohus saab otsustada kaasomandis oleva asja jagamise üksnes viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis, esitas kostja/vastuhageja vastavasisulise vastuhagi. Kostja/vastuhageja lõplik seisukoht kinnistu jagamiseks on järgmine: kinnistu jagamise tulemusena tekkiv kinnistu ligikaudse suurusega 1506 m2 (plaanil kinnistu nr 2) jääb kostja/vastuhageja ainuomandisse ja kinnistu jagamisel tekkiv kinnistu ligikaudse suurusega 753 m2 (plaanil kinnistu nr 1) jääb
hageja/vastukostja ainuomandisse koos kohustusega kompenseerida kostjale/vastuhagejale 2/3 ehitise väärtusest 590 000.00 krooni ulatuses ning juurdepääsu tagamiseks määrata juurdepääsutee kostja/vastuhageja kinnistule ja kohustada hagejat/vastukostjat taluma kostja/vastuhageja juurdepääsu oma kinnisasjale üle hageja/vastukostja kinnisasja. Hageja alternatiivne nõue on ebaõiglane põhjusel, et kinnistul asuvas elamus elab kostja/vastuhageja pensioniealine ema, kes jaoks enampakkumise tulemusena toimuv müük tähendaks muuhulgas uue elukoha leidmise vajadust ning seetõttu oleks tegemist tõsise sekkumisega kostja kui kaasomaniku pereasjadesse. Menetluskulud palub kostja/vastuhageja jätta hageja/vastukostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja/vastuhageja hagi osas esitatud seisukoha ning nõude ja põhjenduste juurde. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate selgitused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad kinnistu jagamise nõude mõttes rahuldamisele, kuid reaalosadeks jagamise viisi osas kuulub rahuldamisele hagi ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
reaalosadeks. Jagamise viisina avaliku enampakkumise teel kinnistu müümine on hageja poolt esitatud vaid alternatiivse viisina. Veel kohtuistungil hageja selgitas, et tema tahe on suunatud eelkõige kinnistu reaalosadeks jagamisele.
projekt kohtuistungil 14.09.2007 ning milline jäi allkirjastamata vaid põhjusel, et kostja esindaja soovis enne allkirjastamist veelkordselt veenduda kostja tahtes, kuid ei saanud kostjaga ühendust (istungi protokoll t lk 244); järgmisel istungil 27.09.2007 kostja enam endapakutud viisi ei toetanud ja esitas vastuhagiavalduse muudatuse, milles aga viisi muutust millegagi ei põhjendanud (t lk 259-261, protokoll t lk 266); 3) kohtuistungil hageja kinnitas, et tõepoolest ei ela faktiliselt elamus alates augustist 2006, kuid soovib kinnistule, kus elas lapsepõlves ja perioodil 1994 kuni 2006, ehitada oma kodu; 4) kostja selgitas 10.10.2007 kohtuistungil, et võib emale korteri osta ja kolida majast välja poole aasta jooksul; 5) nii poolte selgituste kui kohtueelses menetluses koostatud väljakujunenud krundi kasutuskorda väljendava krundiplaani (t lk 90) kohaselt on tegelikkuses poolte vahel välja kujunenud krundi kasutuskord, mille kohaselt hageja kasutas(b) elamu poolt vaadates krundi nn tagumist osa (ehk osa, milline enamuses moodustabki uue kinnistu suurusega 753 m2), kostja kasuta(s)b kinnistu osa, milline külgneb elamuga (ehk osa, milline enamuses moodustabki uue kinnistu suurusega 1506 m2) ning ühiskasutuses (oli) on elamu sissepääsu ees olev osa; 6) jagamise tulemusena moodustatavad reaalosade suurused vastavad poolte mõttelistele osadele --- jagatava kinnistu suuruseks on 2259 m2, millest 2/6 moodustab 753 m2 ja 4/6 1506 m2. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja poolt välja pakutud jagamise viis, millega ka kostja teatud ajaperioodil nõus oli, arvestab mõlema poole huve ja on õiglane --- selle realiseerumisel jääb kostja eakale emale võimalus edasi elada elamus, mida ta kasutab aastakümneid ning on seega kaitstud kostja poolt menetluses esile toodud tema perekonna huvid, samas on hagejale tagatud võimalus lapsepõlvemaal oma kodu loomiseks. Olemasoleva elamu jäämisel ka peale jagamist selle kaasomaniku valdusesse, kes seda enne jagamist reaalselt kasutab, on tagatud selle perekonna elukorralduse võimalikult vähene segamine seoses jagamisega.
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.