Asjaõigus › Omandiasjad

Servituudileping sõlmitakse eraldi peale detailplaneeringu valmimist.

1.6 Kinnistu 2 kommunikatsioonide väljaehitamine peab toimuma ehitustööde käigus, mille kestus ei tohi ületada 12 kuud alates uute kinnistute kohta kande tegemisest kinnistusraamatus. 1.7 Kaasomandi lõpetamise, kinnistu reaalosadeks jagamise, uute kinnistute moodustamise ja detailplaneeringu menetlemisega seonduvad kulud kannavad pooled võrdsetes osades. 1.8 Kuni kaasomandi lõpetamiseni kompromissis toodud alustel säilitavad pooled kinnisasja, s.h ehitiste, senise kasutuskorra. 1.9 Pooled nõustuvad kinnistule 2 maksimaalselt 2 korteriga elamu ehitamisega. Kinnistule 2 planeeritav elamu ei tohi asuda kinnistute 1 ja 2 ühisest piirist lähemal kui 10 m. Kinnistute võõrandamise soovist kohustuvad pooled teineteist eelnevalt teavitama. 1.9.1 Kinnistule 2 jääva garaaži sissepääs muudetakse selliselt, et see ei jääks kinnistu 1 piiriga külgnevasse seina. 1.9.2 Olemasoleva garaaži rekonstrueerimisel võib hoone kõrgus suureneda ainult katusekonstruktsiooni võrra, kuid mitte rohkem kui 1.5 m. 1.10 Pooled on nõus tuletõrjekujaga olemasoleva garaaži ja elamu vahel 5 m (nõutav 8 m). Juhul, kui päästeamet nõuab täiendavate meetmete rakendamist (tulemüür, tuletõkkevõõbad jne), on pooled nende lahendustega nõus. 1.11 Pooled nõustuvad, et menetluse lõpetamisel ja kompromissi kinnitamisel kohtu poolt on jõutud pooli siduva lõpplahendini käesolevas tsiviilasjas menetletud nõuetes nii põhihagi kui ka vastuhagi osas ning pärast kompromissi jõustumist ei oma pooled teineteise suhtes mistahes nõudeid, mis seonduvad tsiviilasja nr 2-06-4551 eseme ja alusega. 1.12 Pooled kohustuvad jätma tsiviilasjas nr 2-06-4551 kantud menetluskulud enda kanda ega esita teineteisele nõudeid õigusabikulude ning mistahes hagi nõudeesemega seonduvate kulude sissenõudmise hüvitamiseks.

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada VLarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is riigilõiv 23 250 (kakskümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

lahutamatuks osaks olevale Xxxkinnistu detailplaneeringu eskiisplaanile (edaspidi lisa 1). Xxxkinnistu jagamisel tekkiv eraldiseisev kinnistu eeldatava suurusega 803 m2 koos sellel asuva elamuga (Kinnistu 1 Xxxlisal 1) jääb hageja ainuomandisse. Kinnistule 1 asuvale elamule planeeritakse eskiisil näidatud laiendus. Kostja kohustub elamu vabastama, andma üle tema valduses oleva ehitise dokumentatsiooni, juurdepääsu tagavad võtmed ning vormistama ümber tema nimel elamu teenindamiseks sõlmitud kokkulepped hiljemalt 2 kuu jooksul uute kinnistute kohta kande tegemisest kinnistusraamatus. Xxxkinnistu jagamisel tekkiv teine eraldiseisev kinnistu eeldatava suurusega 1456 m2 (Kinnistu 2 XXXlisal 1) jääb kostja ainuomandisse. Pooled on kokku leppinud, et kinnistu 2 juurdepääs ja kommunikatsioonidega varustamine (vesi, elekter, kanalisatsioon) hakkab toimuma läbi kinnistu 1, mille tagamiseks koormatakse kinnistu 1 tasuta tee- ja liiniservituudiga kinnistu 2 igakordse omaniku kasuks vastavalt lisale 1. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse. Servituudi eeldatav suurus on 100 m2. Servituudi suurus võib detailplaneeringu koostamise käigus täpsustuda, vastavalt sellele võivad täpsustuda ka moodustuvate kinnistute suurused. Servituudileping sõlmitakse peale detailplaneeringu valmimist eraldi. Kinnistu 2 kommunikatsioonide väljaehitamine peab toimuma ehitustööde käigus, mille kestus ei tohi ületada 12 kuud alates uute kinnistute kohta kande tegemisest kinnistusraamatus. Kaasomandi lõpetamise, kinnistu reaalosadeks jagamise, uute kinnistute moodustamise ja detailplaneeringu menetlemisega seonduvad kulud kannavad pooled võrdsetes osades. Kuni kaasomandi lõpetamiseni kompromissis toodud alustel säilitavad pooled kinnisasja, s.h ehitiste, senise kasutuskorra. Pooled nõustuvad kinnistule 2 maksimaalselt 2 korteriga elamu ehitamisega. Kinnistule 2 planeeritav elamu ei tohi asuda ligemal kinnistute 1 ja 2 ühisest piirist kui 10 m. Kinnistute võõrandamise soovist kohustuvad pooled teineteist eelnevalt teavitama. Kinnistule 2 jääva garaaži sissepääs muudetakse selliselt, et see ei jääks kinnistu 1 piiriga külgnevasse seina. Olemasoleva garaaži rekonstrueerimisel võib hoone kõrgus suureneda ainult katusekonstruktsiooni võrra, kuid mitte rohkem kui 1.5 m. Pooled on nõus tuletõrjekujaga olemasoleva garaaži ja elamu vahel 5 m (nõutav 8 m). Juhul, kui päästeamet nõuab täiendavate meetmete rakendamist (tulemüür, tuletõkkevõõbad jne), on pooled nende lahendustega nõus. Pooled kinnitavad, et menetluse lõpetamisel ja kompromissi kinnitamisel kohtu poolt on jõutud pooli siduva lõpplahendini käesolevas tsiviilasjas menetletud nõuetes nii põhihagi kui ka vastuhagi osas. Pooled ei oma pärast kompromissi jõustumist teineteise suhtes mistahes nõudeid, mis seonduvad tsiviilasja nr 2-06-4551 eseme ja alusega. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja nad ei esita teineteisele nõudeid õigusabikulude ning mistahes hagi nõudeesemega seonduvate kulude sissenõudmise hüvitamiseks. Kompromisslepingus kinnitavad pooled, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti paluvad pooled edasikaebe tähtaega lühendada kahele päevale. Hageja taotleb poole makstud riigilõivu tagastamist arvele nr XXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis summas 19 750 krooni. Kostja taotleb poole makstud riigilõivu tagastamist arvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is summas 23 250 krooni.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et poolte kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooltevaheline kompromissleping on hageja ja kostja poolt allkirjastatud. Kompromissi

kinnitamise tagajärjed on neile kompromisslepingus märgitu kohaselt teada. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 15 000 krooni 02.03.2006 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011, viitenumber 2900076420 ja 24 500 krooni riigilõivu 04.04.2006 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072123. Hageja taotlusel kuulub riigilõiv 19 750 krooni tagastamisele hageja arvele nr XXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Vastuhagi esitamisel tasus kostja 27.06.2006 riigilõivu 37 750 krooni ja 16.01.2007 riigilõivu 8 750 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123. Kostja taotlusel kuulub riigilõiv 23 250 krooni tagastamisele kostja arvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Riigilõivu tagastab Kohtute Raamatupidamiskeskus. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel kohus lühendab määruskaebuse esitamise tähtaega kahele päevale.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.