Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09. novembril 2007 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-05-1228
Kohtuasi
MZ hagi HL vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MZ(isikukood: XXXX, elukoht: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Kostja: HL(isikukood: XXX elukoht: XXX).
Hagiavalduse asjaolud Hageja esitas kostja vastu hagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 alusel kaasomandi lõpetamiseks. Harju Maakohtu Kinnistusameti kinnistusosakonna registriossa nr XXX ja nr. XXX kantud korteriomandite XXX ja XXX kaasomanikud on hageja 7/8 mõttelises osas ja kostja 1/8 mõttelises osas. Hageja palus jätta nimetatud korteriomandid tema ainuomandisse, ilma kohustuseta maksta kostjale välja rahaline hüvitis kaasomandi osa eest. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt teostas hageja XXX elamu ehitus- ja renoveerimistöid, mille käigus ehitati katusekorrusele uued korterid nr. XXX ja XXX. Korteriomanike kokkulepetega tasaarvestati uute korteriomandite ostuhind hageja teostatud ehitus- ja renoveerimistöödega ning vormistati uued korterid hageja omandisse. Kostja nõusolekuid lepingute sõlmimiseks loeti antuks jõustunud kohtuotsustega. Seoses remonttööde teostamisega suurenes kostja korteriomandi XXX väärtus ning jättes hagejale kulutused kompenseerimata on ta alusetult rikastunud. Hageja teostas elamus XXX ehitustöid kokku 1 146 870,35 krooni eest, mis on väiksem 353 129,65 krooni võrra lepingus märgitud korterite ostusummast ning millise summa 44 141,21 krooni on hageja
kostjale temale kuuluva osa ulatuses arvelduskontole kandnud. Seega leidis hageja, et ta on kostjale ehitustööde teostamisega ja ülekantud rahasummaga hüvitanud korteriomandite väärtusest tema mõttelise osa 1/8 suuruses. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud riigilõivu 11 060,00 krooni, kohtutäituri tasu 295,00 krooni ja ekspertiisitasu 3 200,00 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud keeldudes kaasomandi lõpetamisest. Kostja ei vaidlustanud korteriomandite turuväärtust ega hageja väiteid elamute renoveerimisele tehtud kulutustele. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu Kinnistusameti kinnistusosakonna registriosa väljavõtetega on tõendatud, et registriossa nr XXX ja nr. XXX kantud korteriomandite XXX ja XXX kaasomanikud on hageja 7/8 mõttelises osas ja kostja 1/8 mõttelises osas. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus vastavalt asjaoludele, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohuste maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostja kaasomandi lõpetamisega kokkuleppel nõustunud ei ole. Kohus jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Kohus leiab, et õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Seega ei ole hageja ettepanek tasaarvestada kostja omandiosa kaotamine tema mitu aastat tagasi tehtud kulutustega elamu renoveerimistöödele ja kostjale väljamakstud rahasummaga kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ja PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõttega, mida kaasomandi lõpetamine valitud viisil intensiivselt riivab ega taga õiglast hüvitist omandiõiguse kaotamise eest selle kaotamise ajal. Kohus leiab, et rahalise hüvitise määramiseks tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel lähtudes seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Korteriomandite väärtuse kindlakstegemiseks määras kohus ekspertiisi. Eksperthinnangu nr. 239-07, tehtud 06.09-13.09.2007, järgi on korteriomandi XXX Tallinnas turuväärtuseks 2 140 000,00 krooni ja XXX Tallinnas turuväärtuseks 2 380 000,00 krooni. Järelikult on kostjale kuuluvate 1/8 mõtteliste osade turuväärtus vastavalt 2 140 000,00 x 1/8 ehk 267 500,00 krooni ja 2 380 000,00 x 1/8 ehk 297 500,00 krooni, kokku 565 000,00 krooni. Kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Seega tuleb hagejale panna rahaline kohustus kostjale hüvitada tema osa omandist, kuna hageja tehtud ehitus- ja renoveerimistööd ning kostjale väljamakstud rahaline hüvitis ei ole vastavuses kostja mõtteliste osade turuväärtusega. Hageja elamu renoveerimisele tehtud kulutused 1/8 osas (1 146 870,35 x 1/8 ) on 143 358.78 krooni ning kostjale väljamakstud summa 44 141.21 krooni, järelikult tuleb hagejale panna kohustus kostjale välja maksta rahaline hüvitis summas (565 000,00 - 143 358.78 – 44 141,21) 377 500,00 krooni. Hagiavalduses esile toodud asjaolusid - korteriomanike kokkuleppeid ning hageja kulutusi ja sularaha tasumist kostjale on hageja tõendanud kirjalike tõenditega, milleks on maksekorraldus 11.04.2005, 44 141,21 krooni ülekandmise kohta kostjale, Saarvahtra pst. 4 korteriomanike kokkulepe 2.juunist 1999, notari tõestatud kokkulepe nr. 1467 09.03.2005 uute korteriomandite tekkimiseks, korteriomandite mõtteliste osade suuruste muutmise leping, korteriomandite müügileping ja asjaõiguslepingud, AS-i T 17.03.2005 õiendiga elamu pealeehituse maksumuse kohta, Eesti Energia liitumislepingu nr. 39533 ning pakkumuse ja arvetega, OÜ A arvega nr. 18 16.03.2001, SLO arve – saatelehega nr. 722590, Balti Ehitustööriist arvega nr. 975098, T -E OÜ arvega nr. 22001090, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arvega nr. 355, AS-i TV kassa
sissetuleku orderiga, notar TS notaritasu arvega ja maksekorraldustega arvete tasumiste kohta. Kostja nõusolekuid asendavad kohtuotsused 7.detsembrist 2001 nr.2/4/28-2849/01 ja 25.oktoobrist 2004 nr. 2/33-4106/04. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 54 lg 1 kohaselt tasub tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud - riigilõiv 11 060,00 krooni, kohtutäituri tasu 295,00 krooni ja ekspertiisitasu 3 200,00 krooni, kokku 14 555,00 krooni. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.