Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.november 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2
Tsiviilasja number
2-07-34544
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A V e vastu 110 648 krooni ja 69 senti nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006, esindajad esindaja volikirja alusel jurist Terje Tuuga, isikukood xxxx. Kostja: A V , isikukood xxxx, elukoht xxxx Eelistungi toimumise aeg Resolutsioon: Resolutsioon:
eelmenetluses 06.11.2007.a. Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A V ’e vastu tervikuna tagaseljaotsusega.
Välja mõista A V ’elt (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757) 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks katteks 110 648 (ükssada (ükssada kümme tuhat kuussada kuussada nelikümmend nelikümmend kaheksa) krooni. Välja mõista A V ’elt (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757) 10183757) kasuks alates 07.09.2007.a. viivis 64.23% tagastamata krediidisummalt krediidisummalt aastas. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 4 260 (neli (neli tuhat kaks kakssada akssada kuuskümmend kuuskümmend) uuskümmend) krooni ja mõista see summa välja A V ’elt (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Grupi Pank AS (reg.kood 10183757) 10183757) kasuks kasuks ja menetluskulude katteks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 ). Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7) lg 7). 7)
I. Asjaolud ja hageja nõue. Poolte vahel on 02.02.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0700105/45sp, mille põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale 80 000 krooni krediiti. Summast peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 800 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 64,23% krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 8 305 krooni ja 75 senti. Leping lopes 02.04.2007.a. Kostja rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed maksed tasumata. 05.04.2007.a. saatis hageja kostjale nõudekirja võlgnevuse 88 405 krooni ja 75 senti tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Lepingus on sätestatud intressimääraks 64.23%. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 07.09.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 64.23% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista 110 648 krooni ja 69 senti, millest tasumata krediidisumma 80 000 krooni, intress 8305 krooni ja 75 senti, viivis 22 242 krooni ja 94 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 100 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, maksegraafik, hinnakiri, meeldetuletus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 11.09.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali kostja elukoha järgi ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus 02.10.2007.a. saatis hagimaterjali kostjale uuesti kordniku kaasabil. Kostja on 12.10.2007.a. hagimaterjali vastu võtnud. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostja kohtule vastanud ei ole. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6
sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 07.09.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 64.23% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 4 260 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 25. veebruaril 2008.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.