Kohtuotsus
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-03-172 (2/27-3016/03)
Otsuse teatavakstegemise
aeg ja koht Harju Maakohtu
Epp Haabsaar
Kentmanni kohtumaja kohtunik Kohtuasi
Esindajad
GU(isikukood XXX, XXX) hagi TM(isikukood XXX, XXX) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja määratud esindaja adv Indrek Sirk
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil
Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja kostja TM hageja GU kasuks 4710 (neli tuhat seitsesada kümme ) krooni, samuti riigilõiv 250 krooni. Menetluse käik ja poolte seisukohad: Hagiavalduse ning menetluse käigus esitatud seletuste kohaselt kasutas hageja kostjale kuulunud korterit asukohaga XXX kui selle üürniku J K elukaaslane. 05.08.2002. a arestis kostja vaidlusaluses korteris asuvad, kuid väidetavalt hagejale
kuulunud asjad ning raha. 15.12.2002. a tõi kostja osa asjadest hagejale tagasi, kuid osa asju ning raha jäid endiselt kostja kätte. Seoses eeltooduga palus hageja hagiavalduses loetletud asjad ja raha talle välja anda või 46 850 kroonine hüvitus välja mõista. 08.10.2007. a toimunud kohtuistungil jäi hageja 20 130 kroonise kahju hüvitamise nõude juurde. Kostja vaidles hagile vastu, märkides, et ta ei ole hagiavalduses loetletud asju hagejalt hoiule võtnud. Menetluse käigus võttis kostja omaks, et tema kätte jäid vaidlusaluses korteris asunud pesumasin, kaks tooli, väike laud ning voodiraam. Samas oli kostja seisukohal, et loetletud esemed kuuluvad üürnik JK, mitte hagejale. Ülejäänud asjade ja raha osas võttis kostja seisukoha, et need on tagastatud või pole neid korterisse jäetudki. Asjade väärtuse võttis kostja osaliselt omaks. Samuti võttis kostja omaks, et hagiavalduses loetletud asju ei ole ta hagejale üle andnud (toim lk 100). Lisaks eeltoodule oli kostja seisukohal, et hageja on talle võlgu, mitte vastupidi. Seega palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude nõuet kostja ei esitanud. 09.09.2003. a määrusega oli menetlus seoses kriminaalasjaga nr 02731000135 peatatud. Menetlus on uuendatud 08.11.2006. a protokollilise määrusega (toim lk 44). Kohtuotsuse põhjendused : Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RS) § 12 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingule, alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Väidetav valduse rikkumine toimus 05.08.2002. a. Seega lähtub kohus asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest. Samuti tulenevalt hagi asjaoludest 01.07.2002. a kuni 01.01.2003. a kehtinud asjaõigusseaduse redaktsioonist. AÕS § 80 lg 1 ja 2 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 83 lg 1 järgi peab kostja nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. Käesolevas asjas on viidatud vaidlusaluseks õiguseks üürileandja pandiõigus. VÕS § 305 lg 1 järgi on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. VÕS § 307 lg 1 järgi, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada
ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada AÕS § 41 mõistes omaabi. Analüüsitava kaitsenormistiku eesmärk on seega üürileandja õiguste kaitse. Oluline on märkida, et nimetatud pandiõiguse teostamist ei välista ainuüksi see, et asi kuulub kolmandale isikule. Pandiõiguse teostamine on välistatud üksnes juhul, kui üürileandja teadis või pidi teadma kolmanda isiku õigusest vaidlusalustele asjadele. Samuti siis, kui asi oli kolmandalt isikult varastatud, kadunud või muul viisil kolmanda isiku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Mööbel ning kodutehnika on kohtu hinnangul vallasasjad, mis kuuluvad VÕS § 305 lg 1 tähenduses ruumi üürimisel selle sisustusse ning selle kasutamise juurde, olles seega pandi tavaliseks esemeks. Samuti ei ole mõistlikult eeldatav, et korteris asunud asjad, peale üürnik J K riiete, kuulusid nimelt hagejale, mitte üürnikule. Nii hageja kui ka üürnik J K kasutasid üürilepingu eset kui elukaaslased ühise elukohana. Eeltoodust järelduvalt jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et korteris asunud mööbel ja kodutehnika võisid olla pandi esemeks, sest nende hagejale kuulumine ei ole VÕS § 305 lg 3 mõttes eeldatav. Samas tuleb arvestada, et VÕS 305 lg 4 järgi kohaldatakse üürileandja pandiõigusele asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. AÕS § 287 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandipidaja (kostja) kohustatud panditud asja säilitama ja korras hoidma ning asja hävimise ohust viivitamata pantijale teatama. Nimetatud sätte lg 1 p 3 järgi on pandipidaja kohustatud tema süül panditud asjale tekkinud kahju pantijale hüvitama. Asja tuleb hoida heaperemehelikult ning teha sellele vajalikke kulutusi. Kuna käesoleval ajal ei ole vaidlusaluseid asju säilinud, tähendab see pandiõiguse lõppemist ning sellest tulenevat kahju hüvitamist. Süü puudumise tõendamise koormus lasub kostjal kui pandipidajal, mida antud juhul aga toimunud ei ole. Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et VÕS 305 lg 2 järgi ei ulatu pandiõigus asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 49 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata järgmistele asjadele: 1) isiklikke asju ning maja- ja köögitarbeid, riietusesemeid, pesu, voodeid ega muid hädapäraseid majapidamises kasutatavaid asju, mida on võimalik jätta võlgniku olmevajaduste rahuldamiseks tema kasutusse, arvestades ka võlgnevuse suurust; 2) võlgnikule ja tema perele ning majaabilistele üheks kuuks vajalikke toiduaineid ega eluhoone kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminevat kütet või, kui selleks ajaks ei ole selliseid varusid ja nende muretsemine ei ole muul teel tagatud, siis varu soetamiseks vajalikku rahasummat; 3) põllumajandusega tegeleva isiku seadmeid, kariloomi, väetisi ega põllumajandussaadusi, kui need on võlgnikule vajalikud tema enda ja tema pere hädavajalikuks ülalpidamiseks või põllumajanduse jätkamiseks kuni järgmise selle kultuuri või sama laadi kultuuri saagini;
4) füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid; 5) raamatuid või muid esemeid, mida võlgnik või tema pere liige kasutab õppetöös või kultustoimingutes; 6) raamatupidamisdokumente, perekonnaürikuid, abielusõrmuseid, ordeneid ega aumärke; 7) kunstjäsemeid, prille ega muid kehapuude tõttu vajalikke abivahendeid, mida võlgnik või tema pere liige kasutab; 8) võlgniku perekonnas toimuvateks matusteks vajalikke esemeid; 9) kinnisasja päraldisi; 10) piiratud tsiviilkäibega riigivara; 11) riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikogu ning sellesse kuuluvat museaali; 12) muid esemeid, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega. ( 07.02.2001 jõustunud redaktsioon). Võrreldes hagis loetletud asjade nimekirja TMS § 49 sätestatuga, on järeldatav, et kostja kui üürileandja pandiõigus ei saa laieneda riietele, köögirätikutele, voodipesule ja hädapäraselt kasutatavatele asjadele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on analoogilise vaidluse lahendamisel märkinud, et kostja poolt tagastamata vara on käsitatav hageja kaotsiläinud varana, andes alust kahju hüvitamise nõudeks (kohtuasi nr 3-2-1-02). Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 1043, mille järgi teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekkimise eest vastavalt seadusele. Järgnevalt kohus analüüsib, kas vaidlusaluste asjade omanik oli hageja. Samuti, milliste asjade osas ning, mis ajani pandiõigust üldse teostati, sest osa asju on hagejale juba enne kohtusse pöördumist tagastatud (toim lk 95, hageja allkirja pesu ja riiete vastuvõtmisest, esemete loetelu dokument ei sisalda). Kohus peab mõistlikuks märkida, et hageja on vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele oma tõendamiskohustust puudulikult täitnud. AÕS § 81 kohaselt lasub omandi kaitse hagi esitamisel asjaolude tõendamise kohustus omanikul, seega hagejal. 06.08.2002. a koostatud asjade nimekirja (toim 91) järgi jäid kostja valdusse voodiraam, laud, televiisor, videoaparatuur, peegel, tumba, MB küttekeha, kohvikeetja, pesumasin, 2 tooli, raadio, raamatud, pesu, käterätikud ja üürnik JK, samuti hageja ning hageja lapse riided. Kosmeetikat, margapuud, tööriistu, aiakrilli ja
telefoni juba mainitud nimekirjas ei märgita. Samuti on nimekirjas otsene kinnitus, et raha, kulda ja väärtuslikke esemeid korterisse ei jäänud. Analüüsitaval dokumendil on hageja elukaaslase üürnik JK allkiri. Tõendi hindamisel kohus arvestab, et süüteoasi on seoses allkirja väidetava väljapressimisega (omaabi piiride ületamisega) kostja suhtes lõpetatud. Kohus tegi hagejale ettepaneku JK tunnistajana välja kutsuda, kuid hageja ei soostunud. Põhjendus, nagu oleks JK sedavõrd asotsiaalne, et teda ei saa kohtusse kutsuda, on kohtu hinnangul otsitud. Kohus mainib, et üürivaidluses nimetatud isik osales. Hageja kirjavahetusest Tallinna Prokuratuuri ning Ida Politseiosakonnaga (toim lk 7 kuni 8 ja lk 11) järeldub, et hageja enda andmetel jäid kostja valdusse hagejale kuuluv audio- ja kodutehnika ning autojuhi load. Kohtu jaoks on määrava tähtsusega, et mööblit kui hagejale kuuluvaid asju, kirjavahetuses ei märgita. Hageja väide, nagu oleks ta kogu aeg talle kuuluvaid asju kostjalt välja nõudnud, on eksitav. Tallinna Prokuratuuri 01.10.2002. a kirja kohaselt jäi hageja enda andmetel kostja TM valdusse nii hagejale kui ka JKle kuuluvaid asju (toim lk 7). Seega on järeldatav, et vaidlusalust pandiõigust teostati nii hagejale kui ka üürnik JKle kuulunud asjade suhtes. Hageja juhiloa duplikaadist (toim lk 96) järeldub samas usaldusväärselt, et juhiluba jäi kostja valdusse ning see tuli välja vahetada. Tallinna Prokuratuurile kirjutatud avalduse järgi võttis kostja korteri valduse jõuga üle. Avalduse kohaselt läks hageja koeraga jalutama, kuid naastes teda enam korterisse ei lastud. Asjaolu, et hagis loetletud asju ei ole hagejale faktiliselt tagasi antud, võttis kostja omaks (toim lk 100). Eeltoodut hagiavalduses loetletud asjade nimekirjaga koostoimes arvestades on tuvastatav, et kostja teostas pandiõigust hagejale kuuluva triikraua, pesumasina (kirjavahetuses märgitud kodutehnika), videomaki juhtmete, videomaki puldi, televiisori puldi (kirjavahetuses näidatud audiotehnika, või selle juurde kuuluvad seadmed) suhtes. Samuti on järeldatav, et korterisse jäid hageja ning tema lapse riided, s.o. sukkpüksid, nahkpüksid, kampsun, meeste (hageja poja) kingad, hagis märgitud saunalinad ja voodipesu. Mööbli osas jäi hageja omand (nõudeõigus) piisavalt tõendamata. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodut ka asjaolu, et eelmenetluses kompromissina pakkus kostja loetletud asju (põhiliselt mööblit) hagejale tagasi, kuid viimane isegi ei mäleta, kas ta pärast kostja poolt eelistungil tehtud kompromissi pakkumist, kostjaga ühendust võttis või mitte (08.10.2007. a toimunud kohtuistungi prot lk 1). Vaatamata kohtu ettepanekule ei ole hageja asjade väärtust (asjade väärtust, millega ta soovib vaidlusaluseid asju asendada) tõendanud. Seega lähtub kohus kahju hüvitamisel väärtusest, mille osas on väärtus kostja poolt omaks võetud. Asjaolu osas, et hageja kasutas kostjale kuulunud korteriomandit asukohaga XXX, kui selle üürniku JK elukaaslane, pooltel vaidlus puudub. Poolte andmetel on üürivõlgnevus JKlt välja mõistetud, kuid kätte saamata (tsiviilasi nr 2/3/33-6108/02). Seega on üürilepingust tulenevas võlasuhtes võlgnikuks JK, mitte kostja ning tasaarvestuse vastuväiteks puudub alus. Tõendid, mida eraldi ei ole analüüsitud,
kuuluvad hageja menetlusabi taotluse juurde. Hagejale oli määratud esindaja v-adv Indrek Sirk (toim lk 76) riigi arvelt. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 4710 kroonine hüvitus (triikraud 200 krooni, pesumasin Vjatka 600 krooni, köögirätikud 150 krooni, saunalinad 800 krooni, voodipesu kokku 1400 krooni, sukkpüksid kokku 130 krooni, nahkpüksid 300 krooni, kampsun 150 krooni, hageja poja kingad 50 krooni, videomaki juhtmed 200 krooni, videomaki pult 100 krooni, televiisori pult 100 krooni ning juhiloa dublikaadi kulud 530 krooni). Kohtukulude määramisel lähtub kohus TsMSRS § 3 järgi kuni 01. 2006. a kehtinud seadustikust, mille TsMS 60 lg 1 järgi, kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Seega jääb riigilõiv suurusega 250 krooni nimetatud proportsiooni alusel kostja kanda. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.