Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

seoses kaebuse esitamisega täitemenetluse peatamist. Eelnimetatud asjaolust teavitas hageja kohut ka hagiavalduse punktis 6, muu hulgas ka teavitades kohut sellest, et kaebuse arutelu toimus kohtutäituri juures XXX, kuid kuni hagi esitamiseni ei olnud vastavat otsust veel hagejale laekunud. Tulenevalt TMS §-st 217 võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile esitatud kaebuses kaebuse kohta tehtav vastav otsus tulla kuni 35 päeva möödudes kaevatava otsuse või toimingu teadasaamisest ja TMS §-st 221 lg 3 järgi saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada vaid täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagi esitamise päeva seisuga ei olnud hagejale vastavat kohtutäituri otsust veel laekunud. Kohtutäituri otsuse kättesaamisel või selle jõustumisel võis olla möödunud juba TMS §-s 221 lg 3 sätestatud 30 – päevane tähtaeg ja hageja minetanud võimaluse oma õiguste kaitseks TMS § 221 alusel. Seega ei olnud hagejal muud võimalust oma rikutud õiguste kaitseks, kui esitada hagi kohtusse. Hageja käitus heauskselt ja kirjeldas tekkinud olukorda ka hagiavalduses. Peale hagiavalduse esitamist sai hageja 15.09.2006.a kuupäevaga dateeritud kohtutäituri otsuse nr XXX, millega hageja kaebus rahuldati ja täitemenetlus lõpetati. Vastava otsuse edastas hageja kohtule XXX ja jäi ootama, kas kostja esitab kohtutäituri otsusele ka kaebuse. Tänaseks on AS Eesti Post vastavast kinnitusest selgunud, et kohtutäituri otsus on kostja esindaja poolt kätte saadud XXX ja telefoni teel teostatud kontrollimisel kohtust saadud kinnitust, et sellele kohtutäituri otsusele pole kostja poolt kaebust esitatud, seega on täitemenetlus lõpetatud ja hageja õiguste rikkumine lõpetatud ning hagi läbivaatamiseks puudub alus. Hageja palub kohtul jätta XXX esitatud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel ja tagastada TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel hagejale täielikult tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000,00 krooni riigilõivu tasumise maksekorraldusel näidatud hageja arveldusarvele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja on kohtule esitanud Harjumaa tööpiirkonna kohtutäituri Marek Laanemets`a XXX otsuse, millega kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse täiteasjas nr XX. Kohtutäitur Marek Laanemets on kohtule teatanud, et nimetatud otsust ei ole vaidlustatud. Kuna kohtutäituri 15.09.2006.a otsusega on täitemenetlus täiteasjas nr XXX lõpetatud, ei ole hageja õigused hagi alusena toodud asjaolude alusel rikutud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. Hageja AS tasus (arvelduskontolt nr XXX Hansapangas) hagiavalduselt JL`i vastu 20.09.2006.a riigilõivu 1 000,00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX, maksekorraldus nr 567. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Seega tuleb hagejale käesoleva määruse jõustumisel tagastada menetluses tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.