Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

E.S. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 22.01.2007 määruse ning teha uue määruse, millega rahuldada taotlus notar A.K. i menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. Määruskaebuse kohaselt tulenevalt TsMS §-st 216 lg 3 teatab kohus avaldusest teisele poolele ning annab tähtaja seisukoha võtmiseks. Kolmandale isikule ei ole avaldus kätte toimetatud ega kolmanda isiku arvamust küsitud. Kuna vastuhagi seisukohad panevad kahtluse alla notariaaltoimingu teostamise kooskõla seadusega, võib tõusetuda kahju hüvitamise nõue notari vastu. Eeldatavalt on kolmas isik huvitatud esitama oma vastuväited, et vältida võimalikku kahjunõude esitamist. E.S. ei oleks notari poole sundosa saamiseks pöördunud, kui notar ei oleks talle sellekohast teadet saatnud. Samuti ei oleks E.S. pöördunud kohtu poole, kui ta ei oleks omanud arusaama, et notar pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisega talle kui sundosa saajale on kinnitanud tema pärimisõigust. TsMS § 216 lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates kahju hüvitamise nõude, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kui kohus jätab E.S. hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi, võib E.S. eeltoodut silmas pidades esitada kahju hüvitamise nõude notar A.K. i vastu. K.S. poolt esitatud vastuhagi vaidlustab sisuliselt notari pärimismenetlust, mille käigus tunnistas notar E.S. sundosa saama õigustatud isikuks. Notaril on võimalus ja õigustus esitada motiivid, millele tuginedes ta võttis vastu otsuse E.S. kui sundosa saama õigustatud isiku suhtes. Tulenevalt eeltoodust on notari kaasamine möödapääsmatu.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

K.S. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt sätestavad TsMS § 216 lg-d 2 ja 4, et kohus kaasab kolmanda isiku määrusega üksnes siis, kui avaldus sisaldab kolmanda isiku menetlusse kaasamise põhjust ja põhistust. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetest ei ole kohus seotud poolte arvamusega selle kohta, kas esitatud taotlused on põhjendatud või mitte. Leides, et esitatud kujul ei saa avaldust rahuldada, ei pidanud kohus toimetama seda kätte kolmandale isikule ega teatama avaldusest teisele poolele. Asjaolu, et notar ei kontrollinud piisavalt E.S. esindaja väiteid sundosa saamise aluse (sugulus ja töövõimetuse fakt) olemasolu kohta ja väljastas pärimistunnistuse isikule, kelle sundosa saamise õigus kohtus vastuhagiga vaidlustati, ei ole iseenesest aluseks E.S. võimalikule nõudele notari vastu hüvitada E.S. menetluskulud, kui Tartu Maakohus vastuhagi rahuldab. Seega ei ole notari kaasamine kolmanda isikuna põhjendatud. E.S. avaldusest pärimistunnistuse väljastamiseks ja ka tema hagiavaldusest nähtub, et eelkõige oli pärimistunnistus kui dokumentaalne tõend E.S. le vajalik selleks, et pöörduda

kohtusse hagiga K.S. vastu, nõudes sundosa kindlaksmääramisel arvestada ka kinnisasi XXXXX U. S pärandvara hulka. Pärimistunnistus üksnes tõendab pärimisõigust ning sellega luuakse avalikult usaldatava dokumendi näol eeldus pärimisõiguse (ja seeläbi ka pärijate omandiõiguse) olemasolu kohta, mis on kohtus ümberlükatav, kui see ei vasta tegelikkusele. Seega ei mõjuta pärimistunnistuse olemasolu või puudumine iseenesest pärimisõigust ega selle ulatust. Kui kohus tuvastab pärimisõiguse puudumise või pärimisõiguse olemasolu teistsuguses ulatuses, kui see on väljendatud pärimistunnistuses, asendab kohtuotsus pärimistunnistust. Vaidlus väidetavalt notari poolt notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise üle kuulub läbivaatamisele halduskohtus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 2 järgi võib kaebaja taotleda avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist. Notar on notariaadiseaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult. Seega peab notari ametikohustuse täitmise või mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise küsimuse ning võimaliku kahjunõude lahendama halduskohus.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. TsMS § 216 lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kaasab kohus kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse. Nimetatud sätetest tuleneb, et pool võib taotleda kolmanda isiku menetlusse kaasamist muuhulgas juhul, kui kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib ta kolmanda isiku vastu esitada kahju hüvitamise nõude. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et määruskaebuse esitaja taotles notari kaasamist menetlusse seetõttu, et vastuhagis toodud seisukohad seavad kahtluse alla notariaaltoimingu – määruskaebuse esitajale seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine – õiguspärasuse, millest tulenevalt võib asja kostja kahjuks lahendamisel tõusetuda küsimus kohtumenetlusega tekkinud kahjude hüvitamisest notari poolt. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei otsustata seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse õiguspärasuse üle ega anta hinnangut notari tegevuse seaduslikkusele E.S. le pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisel, vaid vastuhagist lähtuvalt hindab kohus seda, kas määruskaebuse esitajal on õigus pärida sundosa, siis ei saa määruskaebuse esitajal hagi tema kahjuks lahendamisest iseenesest tekkida õigust nõuda notarilt kohtumenetluse kulude hüvitamist. Kui kohus tuvastab pärimisõiguse puudumise, siis asendab kohtuotsus väljaantud pärimistunnistust ning isikul on menetluskulude kandmise risk, kui ta vaidleb hagile põhjendamatult vastu seetõttu, et arvab endal ekslikult olevat õiguse pärida. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti asunud seisukohale, et notar A.K. i tsiviilmenetlusse kaasamiseks puudub alus, määruskaebuse esitaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja viide asjaolule, et maakohus rikkus kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamisel TsMS § 216 lg 3 sätestatud nõudeid toimetada kaasamisavaldus kätte kolmandale isikule ja teatada avaldusest teisele poolele ning anda neile

tähtaeg seisukoha võtmiseks, kuid ringkonnakohus leiab, et see rikkumine ei viinud maakohut kolmanda isiku kaasamisavalduse ebaõigele lahendamisele. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetest ei ole kohus seotud poolte arvamusega esitatud taotluse põhjendatuse kohta, vaid on kohustatud tundma õigust ise ning tegema seadusele vastava otsustuse. Käesoleval juhul on maakohus teinud notari menetlusse kaasamata jättes TsMS §-ga 216 kooskõlas oleva otsustuse ning vastuhageja ja kolmandalt isiku seisukoha väljaselgitamata jätmine ei saa olla vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.

Egon Konsand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.