Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 03.09.2007 esitas AS EMT Viru Maakohtule hagi S B `e vastu võlgnevuse 7436.96 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled 25.04.2005 sõlminud liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Samuti on EMT Esindused AS sõlminud 25.04. 2005 kostjaga mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu. EMT Esindused AS loovutas 31.07.2005 nõude AS-ile EMT. Hageja esitas vastavalt lepingule kostjale tasumiseks arveid kokku summas 3 823.60 krooni. Enne hagi esitamist kostja arveid tasunud ei ole, mistõttu kostja põhivõlg hagi esitamisel on summas 3 718.98 krooni. Põhivõlgnevuse arvestamisel on hageja jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas tasumata arvetest ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast hagi esitamise kuupäevani 24.08.2007, s.o. kostja on olnud viivituses 809 päeva. Kostja viivisvõlg hageja ees on 4235.22 krooni. Aluseks on võetud kalendrikuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist - võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning ühtlasi ka Eesti Vabariigi kohtupraktikast (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend ts.asjas 3-2-1-6605) ja TsMS § 133 lg 2 teises lauses sätestatust, vähendab hageja viivisnõuet ja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 3 717.98 krooni. Hageja tugineb nõudes VÕS § 108 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 100 ning 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestatule, kuna võlgnik on rikkunud temaga sõlmitud lepingu tingimusi ning sellest tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist, kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja viivist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Hageja esitas kostjale tasumiseks arved aadressil xxxx. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt üldtingimuste p 3.2.5 alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja arved saanuks. Arvete mittesaamine ei vabastaks ka üldtingimuste p 5.11 kohaselt kostjat tasumise kohustusest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Pooled on kokku leppinud viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.9 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Hageja leiab, et kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus, mistõttu palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 3 718.98 krooni ning viivis summas 3 717.98 krooni, kokku sas 7436.96 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid –

pooltevaheline liitumisleping, võlanõue, arved, teenuste kasutamise üldtingimused, volikiri. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus kuna Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kostja elukoha aadressil väljastatud hagimaterjalid on edasiandmiseks kostjale vastu võetud 06.10.2007, mille kohta vastuvõtja (märkusega “vanaema”) on andnud oma allkirja. Materjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega, vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 20.10.2007. Vastavalt TsMS § 313 lg 2 võib menetlusdokumendi tähitult kätte toimetades anda üle isikuga koos elavale muule isikule kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Kohus on järginud TsMS § 394 lg 5 sätestatud hagile vastuse esitamise tähtaega, milleks peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu ning materjalide väljastamisel selgitati kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat nende tagajärgede eest. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludel põhjendatud. Hageja on tuginenud Võlaõigusseaduse sätetele ja on neid sätteid hagiavalduses piisavalt kirjeldanud. Kostja kohustus tuleneb liitumislepingust ning kostja on rahaliste kohustuste täitmisel kohustunud juhinduma ka EMT teenuste kasutamise üldtingimustest. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Kostjal on olnud piisavalt aega hagile vastuse koostamiseks, ka mõjuvatest põhjustest tähtaja mittejärgimiseks ei ole kohtule teatatud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja on esitanud oma kohtukuludena järgmised kulutused – hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja õigusabikulu summas 1491.85 krooni. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi rahuldamisel kuuluvad asjas esinenud menetluskulud tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige: Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 03. detsembril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.