Muud › Muud hagiasjad

jaanuar 2000 – jaanuar 2004 esitatud arvet, ega ole esitanud enne kohtumenetlust kirjalikku teadet arvete tasumisest keeldumise kohta, esitas hageja 28.07.2004 Tallinna Linnakohtule hagi 68 451,50 krooni sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel olnud ka varem õigusliku sisu poolest käesoleva vaidlusega sarnane vaidlus, mis lõpetati poolte kokkuleppel (tsiviilasi nr. 2/3/227-5716/98), mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale haldusteenuse võlgnevus 31.12.1999 seisuga täies ulatuses. Sellise kokkuleppe sõlmimine tõendab hageja arvates, et kostja on tunnistanud temale samadel alustel esitatud arvete õigsust ning enda kohustust need arved tasuda. Käesolevaks ajaks on kostja kokkuleppe täitnud. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma võla lisaks jooksvalt esitatavatele arvetele. Kostja täitis kokkulepet võla tasumise osas ning sellega täitis hageja ees kõik 01.01.2000 sissenõutavaks muutunud kohustused. Peale kokkuleppe sõlmimist sissenõutavaks muutunud kohustustest ei ole kostja täitnud ainsatki, isegi mitte osaliselt. Hageja leidis, et kostja selline käitumine on olnud pahatahtlik ning vastuolus poolte kokkuleppe ja hea usu põhimõttega. Ajavahemikul 01.01.2000 – 30.06.2001 tekkinud kohustuse osas on hageja esitanud järgneva õigusliku põhjenduse. Eluruumide erastamise seaduse (alates 27.03.1999 kuni 30.06.2001 kehtinud redaktsioon) § 15.1 lg 1 sätestas, et elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Kuna hageja ja kostja ei ole sõlminud kirjalikku lepingut, mis reguleeriks poolte õigusi ja kohustusi halduskulude eest tasumisel ning sellist lepingut ei ole sõlmitud ka sama eluruumi eelmise omanikuga, lähtus hageja kostja halduskulude eest tasumise kohustuse kindlaksmääramisel samadest tingimustest, milliste kohaselt maksid halduskulude eest teised elamu korteriomanikud. Kostjale osutatud teenuste maksumuse kindlaksmääramisel on hageja lähtunud Mustamäe Halduskogu 08.12.1998 otsusest nr 6 ja 08.02.2000 otsusest nr 3. Kostjale vahendatud soojusenergia tarbimise arvestamisel on hageja lähtunud Tallinna Linnavalitsuse 11.12.1998 määrusega nr. 78 kinnitatud korrast. Kuna kostja eluruumis puudusid kõnealusel perioodil veearvestid, lähtus hageja kostja vee tarbimise arvestamisel Tallinna Linnavalitsuse 16.10.1998 määrusest nr. 65. Nimetatud määruse kohaselt veearvestita korteri vee tarbimise kindlaksmääramisel aluseks elamu üldarvesti näit, teistes eluruumides mõõdetud vee kogus, arvestiteta eluruumide suurus ning konkreetse (arvestamise objektiks oleva) eluruumi suurus. Ajavahemikul 30.06.2001 – 01.02.2004 kostjale tekkinud kohustuse osas on hageja poolt esitatud alljärgnev õiguslik põhjendus. Alates 01.07.2001 kehtiva korteriomandiseaduse § 13 lg-st 1 tuleneb korteriomaniku kohustus tasuda kaasomandieseme majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva korteriomandi osa suurusega. Sama seaduse § 22 näeb ette, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Aluseks võttes eelnimetatut esitas hageja kostjale arved korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud majanduskavast lähtuvalt. Kostjale osutatud teenuste maksumuse kindlaksmääramisel on hageja lähtunud Mustamäe Halduskogu 08.02.2000 otsusest nr 3 ning korteriomanike poolt 22.10.2001 ja 06.11.2002 toimunud üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavadest. Kostja soojusenergia- ja veekulu arvestus toimus ajavahemikul 30.06.2001 - 01.02.2004 samade õigusaktidega sätestatud korra kohaselt, nagu eelneval perioodil. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ning sama seaduse § 174 kohaselt on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmise nõue tuleneb VÕS § 108 lg-st 1.

hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Kohtuotsusest nähtub, et ka edaspidi tuleb erastatud korterite omanikel tasuda määruste nr 254 12.08.1993 ja nr 172 11.06.1996 alusel. Kohus leiab, et kostja ei ole ühtegi vaidlusalusel perioodil esitatud arvet vaidlustanud. Kostja on esindaja kaudu vaidlustanud kõik hageja poolt esitatud arved, alates märtsist 1998 kuni jaanuar 2004. Asjaolu, et kostja vaidlustas arved ,on hageja kohtu poole pöördumise põhjus. Vastus apellatsioonkaebusele

U.Loonurm

I.Nõmm

Ü.Jänes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.