Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunikuabi Aita Kastor
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.oktoobril 2007. a, Valga kohtumaja
Riigi õigusabi asja nr
ÕA – 2-07-43459
Riigi õigusabi asi
U. L. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus.
Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s:
Asjaolud Riigi õigusabi taotlus U. L. esitas 17.10.2007 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi igakuulise elatusraha väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt on ta vallaline ning ta töötab X Kutseõppekeskuses õpilaskodu juhatajana.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri., Ühispanga, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. U L eelmise aasta sissetulekuks oli Maksuameti tõendi alusel 40308 krooni ja lisaks 900 krooni Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust, seega kuu keskmine sissetulek on 4259 krooni. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistrist nähtub, et ta omab 1997.a. väljalaske V G ning on kinnistusraamatusse kantud omanikuna oma eluasemele, kuid ei osale üheski äriühingus. Kohus leiab, et U L ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist kuna ta uuel töökohal kuupalgaks on 5800 krooni, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena osalise hüvitamisega. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast.
Aita Kastor Kohtunikuabi 26.10.2007
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.