Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-07-25520
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.oktoober 2007a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-07-25520
Tsiviilasi
AS Eraküte hagi Oü Maja Kagus vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse 7430,50 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eraküte (registrikood 10419088; asukoht Jõgeva osakond Aia 50 Jõgeva 48304 Jõgeva 48305) Kostja: OÜ Maja Kagus (registrikood 11310666, asukoht Kagu 13 11212 Tallinn; juh.liige Rxxxx Vxxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
AS Eraküte hagi OÜ Maja Kagus vastu rahuldada. Mõista välja Maja Kagus OÜ-lt AS Eraküte kasuks 7430,50 (seitse tuhat nelisada kolmkümmend ) krooni 50 senti soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse katteks. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Kohtukulude jaotus: Kohtukulud jäävad kostja kanda. Mõista välja Maja Kagus OÜ-lt: AS Eraküte kasuks 550 (viissada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks. Riigilõiv tuleb tasuda AS Eraküte pangakontole a/a nr 10 1020 2185 7007 SEB Eesti Ühispank. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1,
1 (3)
Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes vastama kirjalikult 08.oktoobriks 2007a. Hagimaterjalid on 17.09.2007a Rxxxx Vxxxxxxx poolt vastu võetud (tl.22). Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas lg.2 kohaselt kostjale, et tal on võimalus ära kuulatud saada 16.oktoobril 2007a. Kostja ärakuulamise võimalust ei kasutanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 208 lg1 ja lg.3. Kostja on kasutanud korterit omanikuna. Hageja on osutanud kostjale soojusenergia müügi teenust, mille eest kostja on jätnud tasumata. Hagi esemeks on kostja võlgnevus temale osutatud soojusenergia müügi teenuse eest kostjale kuuluvates korterites, asukohaga xxxxxxxxx,xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud soojusenergia müügi teenuseid talle kuuluvas korteris, jättes äratarbitud teenuste eest tasumata. lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Käesoleval juhul on hageja müünud kostjale tarbimiseks soojusenergiat, kostja on soojusenergiat tarbinud, kuid ei ole selle eest tasunud. Seega on kostja jätnud täitmata lg 1 temale pandud kohustuse. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks ja nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Tartu Maakohus Jõgeva kohtumajas lahendab asja lg.1 p.6 alusel.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks 2 (3)
otsus tehti. Kohtukuluks on hageja poolt tasutud riigilõiv 550 krooni. Kuna menetluskulud on hagis ja selle lisades juba esitatud ja kostjal on olnud nendega võimalus tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg.1 ja § 177 lg.1 ja lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.1, lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162; § 173; § 174; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.