Tsiviilasi nr.2-06-38087
(tagaseljaotsus)
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-38087
Tsiviilasi
N. M. hagi Ü T. vastu üürisuhtest tuleneva võlgnevuse 4061,31 krooni nõudes Hageja : N. M. ( is.kood xxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised
Menetlusvorm
2007.a.; Valga Kohtumaja
Kostja : Ü T. (is.kood xxxxxxxxxxx ) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
.
Juhindudes TsÜS §5, § 138 ning VÕS §76, §271, §292, §293, §101 lg. 1 p. 1, 3, TsMS §142 lg. 1, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus
otsustas: Rahuldada N. M. hagi Ü T. krooni nõudes täies ulatuses.
vastu üürisuhtest tuleneva võlgnevuse 4061,31
Välja mõista Ü T. üürisuhtest tulenev võlgnevus summas neli tuhat kuuskümmend üks ( 4061 ) krooni 31 senti
kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 26.10.2007.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et hageja abikaasa L M nimele on vormistatud korteriomand x,Valga linnas. Kuna tegemist on abikaasade ühisvaraga, omab hageja korteriomandi osas omanikuga võrdseid õigusi. Kostja Ü T. kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat korterit aadressil Valga linnas, perioodil 2002.a. kuni 20.01.2006.a. Üürilepingud kostjaga oli sõlmitud tähtajaga kuni 30.01.2006.a. Üürilepingute kohaselt kohustus üürnik tasuma eluruumi kasutamisega seonduvad maksed ning tagama korteri heakorra. 20.01.2006.a. lahkus kostja korterist, asudes elama teise paikkonda. Kostja rikkus lepingujärgset kohustust ja jättis tasumata korteriomandiga kaasnevad maksed perioodil jaanuar 2003 .a. kuni jaanuar 2006.a. kogumahus 4061,31 krooni. Kuna kostja jättis tasumata korteriomandiga kaasnevad maksed, siis palub hageja kostjalt välja mõista üürisuhtest tulenev võlgnevus summas 4061,31 krooni. Menetluse käik 13.12.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada / tl.13-15 /.Kostjale on kohtudokumendid edastatud 26.09.2007.a. /tl.42/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg 1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.
“Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamne ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et N. M. ja Ü T. vahel oli sõlmitud tähtajalised üürilepingud, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi Valgas / tl. 5-6 /. Seega eksisteeris poolte vahel lepingul põhinev kohustis. VÕS § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma korteriomandiga seotud maksed. Seega on poolte vahel sõlmitud üürilepingutega lepitud kokku üürniku kohustus tasuda korteriomandiga seotud maksed. Asja materjalidega /tl.7 / on tõendatud, et kostja jättis tasumata korteriomandiga seotud maksed. perioodil jaanuar 2003-jaanuar 2006.a. summas 4061,31 krooni, milline summa tuleb temalt hageja kasuks ka välja mõista. VÕS § 101 lg. 1 p.1,3 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üürisuhtest tulenev võlgnevus summas 4061,31 krooni Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Aare Kaldma kohtunik 26.10.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.