Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-17-9206 apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Hageja nõue ja põhjendused Vastavalt esitatud hagile /t.l. 1/ Sevenoil Est OÜ (edaspidi Hageja) ning T K (edaspidi Kostja) vahel on 02.06.2016 sõlmitud võlatunnistus ning võlgnevuse tasumise kokkulepe (lisa 1). Võlatunnistuse ning võlgnevuse tasumise kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) punkti 4 kohaselt oli Kostja kohustatud tasuma kogunõudest (46 448,05 eurot) 3 000,00 eurot, millest 2 578,05 eurot arvestatakse intresside ning 421,95 eurot põhinõue katteks, Hagejale täies ulatuses osade kaupa (250,00 eurot) igakuiselt alates 20.06.2016 kuni 20.05.2017. Kokkuleppe kohaselt on Kostja tasunud vaid osamaksed alates 20.06.2016 kuni 20.03.2017 ehk kokku 2 500,00 eurot, mille Hageja arvestas tuginedes Kokkuleppe punktile 4 intresside katteks. Hageja on korduvalt pöördunud Kostja poole palvega täita temapoolne kohustus. Kostjale on edastatud ja mille(de)le ei ole reageeritud: 1) e-posti teel aadressile XXXXXXXX10.05.2017 meeldetuletus (lisa 2); 2) Omniva.ee kirjakeskuse kaudu aadressile XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX 16.05.2017 pankrotihoiatused (lisa 3), mis on edastatud, kuid ei ole kättetoimetatud. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg hageja ees 25 970,39 eurot. Hagejal on vastavalt seadusele õigus nõuda Kostjalt intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista intress summas 17 977,66 (20 477,66 – 2 500,00) eurot. Hageja teatab, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Hageja teatab, et on nõus tagaseljaotsuse tegemisega juhul, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult Menetluskulud palub hageja jätta Kostja kanda.

2-17-9206 VÕS § 88 lõike 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 94 lõike 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõike 3 kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikest 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõude suuruseks hagiavalduse esitamisel on 43 948,05 eurot, millest põhinõue moodustab 25 970,39 ja intressinõue 17 977,66 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtult:

välja mõista Kostjalt Hageja kasuks põhivõlg 25 970,39 eurot; välja mõista Kostjalt Hageja kasuks intress 17 977,66 eurot; välja mõista Kostjalt Hageja kasuks riigilõiv 1 000,00 eurot; jätta menetluskulud Kostja kanda.

Kostja seisukoht ja põhjendused Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 29/ tunnistas hagi põhinõude osas e. 25 970, 39 eurot. Kostja on selgitanud tekkinud olukorda ja põhjuseid, miks ei ole suudetud saavutada kokkulepet. Samas ei ole ta esitanud põhjendatud vastuväiteid hagejapoolsele intressinõudele. Hageja väitel puuduvad tal igasugused vahendid võla maksmiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võttis õigeks hageja nõude põhivõlgnevuse osas ja ei esitanud sisulist vastuväidet intressi arvestusele, võttes selle sisuliselt õigeks. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

2-17-9206 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt s.h.riigilõiv summas 1000 eurot. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi hagis märgitud õiguslikul alusel. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissi võimalust näeb kohus eelkõige intressi summa vähendamises ja menetluskulude kokkuleppelises jaotuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.