Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

11.07.2007.a. esitas AS Saaremaa Piimatööstus maakohtule avalduse A. S. Saaremaa Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse, töövaidlusasi nr 9.10-02/1139 läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

1(3)

2-07-26227

AS Saaremaa Piimatööstus palus tunnistada tema poolt A. S.le 4.05.2007 välja antud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 39-k töötajale distsiplinaarkaristuse määramise osas – töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 alusel, õigsust. 04.09.2007.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning väljastas hagejale avalduse ärakirjad ühes kohustusega esitada kirjalikult enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis (TsMS §-id 338-340, 363) vähemalt 14 päeva jooksul kõnealuse määruse neile kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas määruses, et kui hageja ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu /t.l. 29-30/. Hageja A. S. määratud ajaks oma töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtule ei esitanud /t.l. 31/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et A.S. hagi tuleb jätta läbivaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise alused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 ja 2. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Asja materjalidest nähtuvalt on Saaremaa Töövaidluskomisjoni 21.06.2007 otsusega osaliselt rahuldatud A. S. avaldus AS Saaremaa Piimatööstus vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahaliste hüvituste nõudes. Komisjoni otsusega: tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 alusel ebaseaduslikuks; avaldaja tööleping loeti lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel – omal soovil 4.06.2007.a.; A.S. kasuks mõisteti välja hüvitus tema kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 36 513 krooni. Komisjon jättis rahuldamata keskmise palga nõude lõpparve kinnipidamise eest. ITLS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. AS Saaremaa Piimatööstus on pöördunud eelnimetatud töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ja taotleb, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Järelikult on käesolevas asjas hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud A.S. ning kostjaks AS Saaremaa Piimatööstus. ITLS § 24 lg 5 ja 6 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja

2(3)

2-07-26227 lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. 4.09.2007.a. määrusega kohustas maakohus hagejat A.S.u kirjalikult esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis vähemalt 14 päeva jooksul kõnealuse määruse temale kättetoimetamisest alates /t.l. 29-30/. Kohus selgitas hagejale, et kui ta ei esita ITLS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Määratud ajaks A.S. avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtule ei esitanud. 4.09.2007a. määrus koos muude menetlusdokumentidega on A.S.le kättetoimetatud isiklikult 08.09.2007.a.. 14 päevane tähtaeg lõppes seega tema jaoks 24.septembril 2007.a., mil olnuks viimane päev kohtule hagiavalduse esitamiseks. Seega asub kohus eeltoodule tuginedes seisukohale, et A.S. hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 ja ITLS § 24 lg 7 alusel ning seoses sellega ei jõustu Saaremaa Töövaidluskomisjoni vaidlusalune otsus vaidlustatud ulatuses. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

R.Undrest kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.