Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

2-06-15144 Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-06-15144, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

19.06.2006.a saabus Harju Maakohtusse xxx OÜ hagi Osaühingu xxx vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. 16.08.2006.a määrusega võttis kohus käesoleva asja menetlusse. 01.10.2007.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt xxx OÜ avaldus hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt loobub hageja hagist ja palub asjas menetlus lõpetada. 16.10.2007.a saabus kohtusse elektrooniliselt kostja esindaja poolt kostja seisukoht hageja hagist loobumise avalduse suhtes. Kostja esindaja märkis, et kostja ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. Kostja taotles menetluskulude väljamõistmist hagejalt kokku summas 14 160 krooni (koos käibemaksuga), mis moodustuvad õigusabikuludest. Kostja esindaja kinnitas, et kõnesolev dokument on edastatud ka hageja esindajale ning dokument koos lisadega on saadetud posti teel Harju Maakohtule ja hageja esindajale. Sama seisukoht koos õiendiga õigusabikulude kandmise kohta saabus kohtusse 18.10.2007.a postiasutuse vahendusel. Õiendist nähtuvalt kinnitas Advokaadibüroo Consensus, et kostjale on vastavalt õigusteenuse lepingule nr 23-06/HL 10.11.2006.a väljastatud: - 30.11.2006.a arve nr 185, summas 7965 krooni (summa koos käibemaksuga); - 31.01.2007.a arve nr 13, summas 2655 krooni (summa koos käibemaksuga); - 30.04.2007.a arve nr 63, summas 3540 krooni (summa koos käibemaksuga). Nimetatud arved on kostja poolt Advokaadibüroole Consensus tasutud. 18.10.2007.a kohtusse saabunud hageja seisukohas teatas hageja esindaja, et hageja loobus hagist, kuna pärast tunnistajate ülekuulamist ei pidanud oma hagi enam perspektiivikaks. Hageja leidis, et kostja kohtukulude nõue on mõneti üle paisutatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust, on hageja arvates mõistlikuks kostja kohtukulu suuruseks 7500 krooni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, kui hageja hagist loobub, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei

2-06-15144 tinginud hageja hagist loobumist mitte kostja poolt nõude täitmine vaid asjaolu, et hageja ei pea enam oma hagi perspektiivikaks. Seega kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asja taotleb kostja hagejalt menetluskuluna õigusabikulu 14 160 krooni (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 15 000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 15 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni. Sama määruse § 2 kohaselt võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Kohus, tutvunud kostja taotlusega hagejalt menetluskulude 14 160 krooni väljamõistmiseks, leiab, et kantud õigusabikulu määr ei ole põhjendatud ning ei esine aluseid kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära rakendamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 5000 krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu TsMS § 150 lg 2 p-le 2, mille kohaselt on hagejal õigus esitada kohtule avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.