Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2007, Tallinn
Tsiviilasi
Olga Olliku hagi OÜ Nessel Kinnisvara vastu 55 641, 36 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Nessel Kinnisvara apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. september 2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised
Hageja Olga Ollik, IK xxxxxxxxxxx, elukoht x Kostja OÜ Nessel Kinnisvara reg.kood xxxxxxxx, asukoht Asula 1-213 Tallinn, esindaja advokaat Natalia Lausmaa
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 18.05.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kohtukulud kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Olga Ollik esitas 21.12.2006 Harju Maakohtule hagi OÜ Nessel Kinnisvara vastu 55 641, 36 krooni saamiseks.
2.Hageja ostjana, N. D müüjana ja kostja esindajana allkirjastasid 22.12.2003 ostu-müügi eelprotokolli, mille esemeks oli korteriomandi soetamine aadressil x. Kostja pakkus hagejale abi korteri ostmisel ja laenu saamisel. Hageja tasus kostjale 20 000 krooni teenustasu müügitehingu sooritamiseks, mille kohta väljastas kostja orderi. Hageja tasus kostjale ka korteri hindamisakti koostamise eest 1100 krooni.
3.x korteriomandi müüja keeldus müügist 05.01.2004 ja maksis kostjale selle eest 5000 krooni trahvi vastavalt protokollile, kuid kostja hagejat sellest ei teavitanud ega edastanud raha. Hageja üüris korteri ning tasus selle eest 25 155 krooni. Kui kostja oleks oma kohustused täitnud, ei oleks hageja pidanud korterit üürima nii pikaks ajaks. Uue korteri sai hageja osta alles 23.09.2004 ning pidi selle ajani üüri tasuma.
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostjal tekkisid kulutused seoses allkirjastatud lepinguga ja kostja ei ole alusetult rikastunud hageja arvelt. Kostja aitas pidada hagejal läbirääkimisi pankadega laenu saamiseks, tellis oma kulul korteri hindamisakti. Korteri müüja ei ole kostjale andnud 5000 krooni. Hageja väited selle kohta on tõendamata. Kostja tasus ise hindamisakti eest ja hageja korteri üürimise eest kostja ei vastuta. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja OÜ-lt Nessel Kinnisvara 20 000 tuhat krooni Olga Olliku kasuks.
6.Kohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg-le 2 ja leidis, et kuna kinnisasjas ostu-müügi eelleping oli sõlmitud lihtkirjalikus vormis, on see vormivea tõttu tühine ja seetõttu kuulub tühise tehingu järgi saadud tagastamisele. Sellel motiivil mõistis kohus kostjalt välja kogu saadud vahendustasu 20 000 krooni. Kostja väited selle kohta, et ta uskus, et tehing on kehtiv ja tegi sellega seoses kulutusi, mis tuleks talle hüvitada, ei ole tõendatud.
7.Leppetrahv lepiti kokku samas tühises ostu-müügi eelprotokollis ning seetõttu ei ole ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta kehtiv ning hagejal puudub alus nõuda N. Dlt leppetrahvi tasumist ning seetõttu ka väidetavalt kostjale makstud leppetrahvi summa üle andmist hagejale. Samas ei ole hageja tõendanud asjaolu, et N. D on kostjale üle andnud 5000 krooni, kuna soovis korteriomandi müügitehingust loobuda. Tulenevalt sellest jättis kohus leppetrahvi 5000 krooni tagastamise nõude rahuldamata.
8.Vaidlus 25 155 krooni üle tuleb lahendada vastavalt õigusvastaselt kahju tekitamise sätete alusel, kuna hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oleksid olnud korteri üüri puudutavas osas lepingulised suhted. Kostjal kui tehingu vahendajal puudus igasugune võimalus mõjutada müügitehingu toimimist, seega ei ole kostja tegevuse ja hageja poolt korteri üüri tasumise vahel põhjuslikku seost. Tõendatud on, et korteriomandi hindamiseks telliti hindamisakt, kuid hageja ei ole tõendanud, kelle lasus kohustus selle eest tasuda ja kes seda tegelikkuses tegi. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et on tasunud korteri hindamisakti eest. Kostja möönis kohtuistungil, et tellis hindamisakti, kuid tasus selle eest ise. Seetõttu jättis kohus hagi ka selles osas rahuldamata.
9.Kohus leidis, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldatud osalt jätta kostja kanda.
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
2(4)
10.OÜ Nessel Kinnisvara palub otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Hagi ei esitatud VÕS § 33 lg-le 2 tuginedes. Hageja tugines lepingulisele suhtele 22.12.2003 sõlmitud lepingu alusel ja väitis, et kostja vastutus tuleneb lepingu rikkumisest. Hageja tugines VÕS § 76 lg 1 ja 2 sätetele. Kostja rajas oma kirjalikud vastuväited esitatud nõudele ning viitas hagejapoolsele lepingu rikkumisele, mistõttu ta leidis, et tal on õigus lepingu järgi saadud vahendustasu mitte tagastada.
12.Kohus asus kohtulikul arutamisel seisukohale, et pooltevaheline tehing on kogu ulatuses vormivea tõttu tühine, mistõttu lepingu järgi saadu kuulub tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel, kuid ei andnud pooltele aega oma arvamuste kujundamiseks ja tõendite esitamiseks sellest seisukohast lähtudes.
13.Kuivõrd poolte läbirääkimised kokkuleppe sõlmimiseks ei kandnud vilja, valmistas kostja ette kohtule esitamiseks tõendid, millega tõendada oma vastuväiteid. Kostja soovis esitada OÜ-ga Gersedes 23.01.2004 sõlmitud lepingu koopia. Teiseks oli kostja ette valmistanud tõendi, millega soovis tõendada tema poolt tühise tehingu täitmiseks tehtud kulutusi ja vaidlusaluse lepingu osaks olnud maaklerilepingu järgse maakleritasu suurust. Kohus jättis ettevalmistatud tõendid vastu võtmata ja väitis kohtuotsuse motiveerivas osas, et kostjal puudusid kulutuste kohta tõendid ning ka soov oma vastuväiteid sellest seisukohast põhistada, mis ei vasta tegelikele asjaoludele.
14.Kostja leiab, et tal on VÕS § 1033 lg 2 alusel õigus tasaarvestada hagejalt saadu tagastamisel tema poolt tehtud kulutused.
15.Poolte vahel sõlmitud leping sisaldas endas õiguslikult kahte kokkulepet: eellepingut ostumüügilepingu sõlmimiseks ja maaklerilepingut müügilepingu vahendamiseks ostja ja müüja vahel. TsÜS § 85 kohaselt lepingu ühe osa tühisus ei too kaasa teise osa tühisust, mistõttu asjaolu, et kinnisasja ostu-müügi eelleping võis olla vormivea tõttu tühine, ei pruugi veel kaasa tuua maaklerilepingu tühisust. Vaidlusalune 20 000 krooni anti hageja poolt kostjale üle maaklerilepingu täitmiseks ning seda lepingut täitis kostja heas usus, osutades hagejale teenust nii 22.12.2003 sõlmitud lepingu kui ka 23.01.2004 sõlmitud lepingu alusel, mille tõttu ta tegutses hageja kui ostja vahendajana ka suhetes ALG Liisinguga.
16.Samuti on VÕS § 664 lg 1 kohaselt maakleril õigus maakleritasule alates lepingu sõlmimisest. Sama sätte lg 2 kohaselt säilib maakleril õigus vahendustasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Pooled leppisid kokku, et kui vahendaja oma lepingulised kohustused täidab, ostu-müügileping jääb aga sõlmimata ostja süül, ei ole tal õigust makstud vahendustasu tagasi nõuda. Kostja soovis kohtule tõendada, et ta oli oma kohustused maaklerilepingu järgi täitnud, kuid kohustus jäi täitmata käsundiandja süül. Vastustaja seisukoht
17.Olga Ollik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
19.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui ei arutanud uut õiguslikku positsiooni menetlusosalistega ja ei andnud pooltele võimalust sellest tulenevalt oma väiteid ja tõendeid esitada. Antud rikkumine on aga kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse uute väidete esitamiseks ja võttis vastu kostja poolt esitatud täiendavad tõendid.
3(4)
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vaidlusalune ostu-müügi eelprotokoll on sisult kinnisasja omandamisele suunatud eelleping, mis on tühine vorminõuete rikkumise tõttu ja tühise tehingu alusel saadud 20 000 krooni tuleb TsÜS § 84 lg 1 alusel tagastada.
21.Kohus on seotud üksnes hagi aluseks olevate faktiliste asjaoludega ja hagi esemega. Seadust kohaldab kohus ise. Seetõttu on alusetu kostja väide, et kohtul ei olnud õigust tugineda eellepingu tühisusele vorminõude rikkumise tõttu, kuna hageja ise sellele ei tuginenud, vaid nõudis raha tagasi põhjusel, et kostja oma lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine olenemata sellest, kas pooled sellele tuginevad või mitte. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu järgi saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
22.Kohtukolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et eelprotokoll sisaldas ka iseseisvat maaklerilepingut müügilepingu vahendamiseks, mis ei ole vormivea tõttu tühine ning vaidlusalune 20 000 krooni anti üle just selle maaklerilepingu täitmiseks. Lepingu tekst sellisteks järeldusteks alust ei anna. Lepingust tuleneb, et 20 000 krooni oli müügihinna osa, mis tuli tasuda ette eelprotokolli sõlmimise päeval. Sellest järeldub, et kostja tegutses müüja esindajana, kuna tasu esindaja teenuste eest pidi ta saama müüjale tasumisele kuuluvast summast. Lepingust ei nähtu eraldi maaklerilepingut hageja ja kostja vahel. Samuti ei ole hageja võtnud endale kohustust tasuda kostjale lisaks korteri hinnale veel maakleritasu.
23.Pooled olid sanktsioonina kokku leppinud, et juhul kui protokoll tühistatakse ostja süül, ei tagastata ostjale ettemaksuna tasutud 20 000 krooni. Kui kostja keeldus ettemaksu tagastamisest sellele kokkuleppele viidates, pidi ta tõendama, et protokoll tühistati ostja süül. Seda kostja teinud ei ole. Kostja ei ole esile toonud, kes, millal ja millistel asjaoludel protokolli tühistas. Mingeid tõendeid eelprotokolli täitmise kohta peale 20 000 krooni tasumist esitatud ei ole. Asjaolu, et hageja sõlmis eelläbirääkimiste protokolli OÜ-ga Gersedes veel teise korteri ostmiseks, ei tõenda, et hagejat saaks pidada vastutavaks vaidlusaluse eelprotokolli mittetäitmise eest. Hageja väidetel sooviski ta vahepeal osta kahte korterit.
24.Kostja esitas ka alternatiivse vastuväite, et ta ei pea saadud raha tagastama seetõttu, et on teinud tühise tehingu täitmiseks 20 000 krooni eest kulutusi. Kostja esitas ringkonnakohtule hagejale adresseeritud arve 20 000 krooni tasumiseks. Kostja möönis, et seda arvet hagejale tegelikult esitatud ei ole ning kostja koostas selle paberi kohtu jaoks. Seega on tegemist kostja poolt koostatud võimalike kulutuste nimekirjaga, kuid mille faktilise kandmise kohta kostja ühtegi tõendit ei esitatud. Hageja kostja poolt esile toodud kulutusi ei aktsepteerinud. Kuna kostja ei ole kulutuste tegemist tõendanud, puudub tal alus VÕS § 1033 lg-le 2 tuginedes keelduda saadud 20 000 krooni tagastamisest.
25.Seoses kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kohtukulud täielikult kostja kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.