Muud › Muud hagiasjad

Tsiviilasi nr 2-07-7709

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Tulenevalt TsMS § 75 lg-st 1 avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 69 lg-st 1 tuleneb, et kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Vastavalt TsMS § 70 lg 1 rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 70 lg-st 4 käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega. TsMS § 103 lg 1 sätestab, et põlvnemisasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis vanema kande vaidlustamine. Sama paragrahvi lg 2 sätestab küll Eesti kohtu õigust põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis, kuid vastavalt EL Nõukogu 22.12.2000 määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades II peatüki 1. jagu artikli 3 punktile 1 isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Sama määruse artikli 4 punkti 1 kohaselt kui kostja alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tehakse iga liikmesriigi kohtute pädevus kooskõlas artiklitega 22 ja 23 kindlaks selle liikmesriigi seaduste kohaselt. Artikli 22 p 3 sätestab, et alalisest elukohast olenemata on erandkorras pädevad menetluste puhul, millega on vaidlustatud kanded avalikes registrites, selle liikmesriigi kohtud, kus registrit peetakse. Hageja esindaja poolt esitatud K.M L isikuandmete tunnistuse kohaselt on tema ja hageja kohta kanded tehtud Rootsis peetavas rahvastikuregistris. Kostja ärakuulamisel on kohus ka tuvastanud, et K.M L sünd on registreeritud Rootsis ja ülalnimetatud isikuandmete tunnistus ongi sünniakt, teist Rootsis välja ei anta. Seega antud tsiviilasi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Vastavalt TsMS § 75 lg 2 kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Vastavalt kostja poolt tema ärakuulamise käigus antud seletustele kostjal on tütar, kes sündis samal päeval, kui mingi K.L, kuid tal on teine ees- ja perekonnanimi, teine isa ja S.L ei ole kantud tema isana sünniakti. Kes on „K.L“ kostja ei kujuta ette. Kostja esitas kohtule tema tütre sünnitunnistuse, mille kohaselt kostja tütar sündis, tema nimi ei ole K.L ja tema isana ei ole kantud S.L.

2(3)

Tsiviilasi nr 2-07-7709

Lääne-Viru Maavalitsuse 09.10.2007 vastuse kohaselt nende arhiivis K.M L ja K.L sünniakte ei leidu. Seega hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, mistõttu tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ning hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada hageja esindajale (TsMS § 372 lg 4). Kohus selgitab: Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS 150 lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega on hageja esindajal õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus, märkides taotluses Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2001. a määruse nr 140 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 11 nimetatud andmed: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) panga nimi ja riigilõivu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood). Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.