Asjaõigus › Omandiasjad

lk 2 garaaž mõistliku aja jooksul, kuid kostja keeldus selle nõudmise täitmisest kategooriliselt, ilma mõjuvat põhjust ette toomata. AÕS § 80 lg. 1 alusel taotleb hageja garaaži väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest ja tema kui omaniku valdusesse üleandmist. Menetluse käigus soovis hageja kaasata protsessi kostjana ka J Ve abikaasa M Ve, sest tegu on varem kostja abikaasa emale (ka hageja ema) kuulunud kinnistul asuva garaažiga. Hagi täpsustuses /t.l. 58/esitas hageja hagi juba J ja M Ve vastu. Hageja vaidleb vastu kostja vastuväidetele ja leiab need olevat põhjendamata. Asjaõigusseaduse järgi jagunevad kinnisomandi kitsendused seadusejärgseteks ja tehinguga seatavateks. Tehinguga seatud kinnisasja kitsendused kehtivad alates vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Mingeid asjaõiguslikke kitsendusi kostjate kasuks seatud ei ole. Hageja omandas kinnistu asukohaga H 3, Kuressaare linnas, mille koosseisu kuulub ka vaidlusalune garaaž, 21. 06. 2004.a. sõlmitud ja notariaalselt tõestatud kinkelepinguga. Kinkijaks oli hageja ema A K. Lepingu punktis 2.1.1 kinnistas A. K kinkijana, et lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ja seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas üüri- rendi- või muu kasutuslepinguga. Samas koormas A. K kinnistu enda kasuks tähtajatu ja tasuta kasutusõigusega. Hageja leiab, et kostja J. Ve väited mingi suusõnalise kasutusõiguse olemasolu kohta on paljasõnalised ja ebaõiged. Hageja palub mõista välja J ja M Ve ebaseaduslikust valdusest J K’i valdusesse garaaži asukohaga H 3, Kuressaares.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostjad on seisukohal, et AÕS § 34 lg. 2 järgi loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdus on ebaseaduslik. Kostjad kasutavad garaaži kostja M V’e ja tema ema vahel sõlmitud suusõnalise tähtajalise tasuta kasutamise lepingu alusel. Lepingu tähtajaks leppisid pooled kokku, et kostjatel on õigus garaaži kasutada oma elu lõpuni. Nimetatud garaaž on ehitatud kostjate poolt ning nende kuludega 1975.a., kui kostjad elasid samas majas, enda ehitatud mansardkorrusel. Selleaegne omanik oli kostja M Ve ja hageja J K’i isa R K, kes on käesolevaks ajaks surnud ja kelle nõusolekul tehti kõik kostjapoolsed ehitused. Tõendiks soovis kostja esitada tunnistajad. Kostjate väitel ei ole nad hagejaga suhelnud viimased kolm aastat ja hageja ei ole saatnud kostjatele ühtegi kirjalikku teatist valduse lõppemise kohta. Samale seisukohale jäid kostjad ka vastuses hagi täiendusele /t.l. 68/. Kostjad leiavad, et asjaolu, et 21. 06. 2004.a. kinkelepingus ei ole kajastatud kostja valdusõigust garaažile, ei ole kostjale siduv kuna kostja ei olnud lepingu pooleks. Samuti oli hageja lepingu sõlmimise hetkel teadlik, et kostja kasutab garaaži, seega kirjutas ta lepingule alla pahas usus, arvestades kinkija kõrget iga ja halba tervislikku seisundit.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

lk 3 Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 21. juunil 2004.a. sõlmitud kinkelepinguga /t.l. 4/ omandas hageja oma emalt A K’ilt kinnistu asukohaga H 3 Kuressaares, regitsriosa nr. 1, sihtotstarve elamumaa, pindala 825 m2 koos sellel asuvate hoonetega. Hageja on omanikuna kantud kinnistusregistrisse. Vaidlust ei ole ka selle üle, et käesoleval ajal on kinnistul asuv garaaž (asendiplaanil /t.l.8/ märgitud numbriga 3) kostjate valduses. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjate valdus nimetatud ehitisele on seaduslik. AÕS § 34 järgi on valdus seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus (asjaõiguslik valdus nagu kasutusvaldus) või võlaõigus (võlaõiguslik valdus nagu üüriõigus). Valdus on reeglina seadusepäratu, kui see rajaneb nn prekaariumil e. valdust jätkatakse, hoolimata sellest, et omanik on avaldanud tahet seda lõpetada. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjad ei ole tõendanud mingigi kokkuleppe olemasolu asja senise valdajaga garaaži valduse andmise kohta neile. Kostjad on kohtule väitnud, et soovivad tõendamiseks kasutada tunnistajate ütlusi, kuid samas on nad järjepidevalt nõudnud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kostjad ei ilmunud kohtuistungile ja ei kindlustanud tunnistajate osavõttu kohtuistungist, nagu nad seda esialgu lubasid. Seega ei ole kostjad tõendanud, et nende valdus on seaduslik. Veel enam- kuigi omanik avaldas tahet seda valdust lõpetada, jätkavad nad valdust , mistõttu saab antud juhul rääkida vaid valduse seadusepäratusest AÕS § 34 mõistes. Senine valdaja, kinkides talle kuuluva kinnistu koos sellel asuvate hoonetega, on lepingu p. 2.1.4 kohaselt kinnitanud, et ehitisi kui vallasasju ei olnud enne maa kinnistusraamatusse kandmist arestitud, panditud ega koormatud muude kolmandate isikute õigustega. See tähendab, et kinkija ei tunnistanud sel hetkel kostjate õigust vaidlusaluse ehitise valdamiseks. Kostjate viited kinkija halvale tervislikule seisundile kinkelepingu sõlmimise hetkel on asjakohatud ja ebaeetilised. Kohus on veendunud, et juhul kui notaril oleks tekkinud mingigi kahtlus selle suhtes, et kingisaaja ei saa toimuvast aru või ei hinda olukorda adekvaatselt, oleks ta tehingu katkestanud. Nõustuda ei saa kostjate väitega, et nimetatud tehing kinnistu võõrandamiseks ei oma kostjate jaoks tähtsust, kuna nad ei ole olnud lepingu pooleks. Nii nimetatud tehing, kui kinnistusregistri seis on kostjate jaoks olulised põhjusel, et asjaõiguslikud koormatised kehtivad kolmandate isikute jaoks vaid siis, kui need on kantud kinnistusregistrisse. Antud juhul puuduvad registris kanded koormatiste seadmiseks kostjate kasuks, ka ei soovinud kinnisasja võõrandaja neid tehinguga seada. AÕS § 80 lg. 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seadus lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Välistatud ei ole väljanõue ka juhul, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul.

lk 4 Hageja omanikuna on tõendanud oma omandi kestvust ja selle õiguslikku alust. Kostjad valdajatena on küll esitanud hageja nõudele vastuväite, kuid ei ole tõendanud oma valduse õiguslikku alust asjaõiguse või võlaõiguse alusel. Asjaõigus valduse alusena on välistatud ka põhjusel, et kinnisasja puhul eeldaks see vastavasisulise kande olemasolu kinnistusraamatus, mida antud juhul ei ole. Kui valdus oleks rajanenud võlaõiguslikul suhtel, on asja omandajal õigus nõuda asja välja, kuna tema suhtes ei ole võlaõiguslik kohustus reeglina enam kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul, kui väidetavalt oli tegemist suulise kokkuleppega, ei ole see asja omandaja suhtes kehtiv. Kuna kinnisasja võõrandaja ei pidanud vajalikuks ka kinkelepingu sõlmimisel ära märkida kostjate õigust kinnisasjal asuva ehitise valdamisel, siis on alust arvata, et isegi juhul kui eelnevalt mingeid kokkuleppeid oli, eeldas võõrandaja, et uus omanik korraldab oma omandi valdamise ja käsutamise küsimused edaspidi juba ise ja eelnevat suulist kokkulepet , isegi kui selline olemas oli, ei pidanud ka võõrandaja kingi saaja jaoks siduvaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kostjad on kohustatud vaidlusaluse garaaži vabastama ja valduse üle andma ehitise omanikule. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostjate kanda võrdsetes osades.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.