2-07-35012/17 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks likvideerija Dmitri Rogožkin. Kohustada võlgniku likvideerijat D R t andma võlgniku vannet 12.11.2007 kell 09.00 Rakveres Võidu 2, saalis nr.2. Korraldada OÜ Newform võlausaldajate esimene üldkoosolek 12.11.2007 kell 09.10 Rakveres, Võidu 2 , saalis nr.2. Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liiget Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotiotsuse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtuotsuse tehakse teatavaks 15.11.2007 kell 11.00 Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotiotsus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale.

Võlausaldaja avaldus Viru Maakohtu menetlusse saabus 13.09.2007 Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse avaldus OÜ Newform pankroti väljakuulutamise nõudes. Võlausaldaja avalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata maksusummad ja neilt arvestatud intressi kokku 120 582 krooni ulatuses. Viimase majandusaasta aruande on võlgnik registripidaja andmete kohaselt esitanud 2003 aasta eest ja seega need andmed ei võimalda objektiivselt anda hinnangut juriidilise isiku maksevõimelisusele, kuid PankrS § 10 lg.2 p.1 tuginedes väidab võlaussldaja, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud ja need on muutunud sissenõutavaks. 17.05.2007 võlgnikule saadetud pankrotihoiatusele ta reageerinud ei ole. Seisuga 12.10.2007 on võlg 122 961 krooni Võlausaldaja on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku seisukoht Võlgniku esindaja kinnitab pankrotihoiatuse kättesaamist ja maksejõuetuse olemasolu. Võlgnikul ei ole vastuväiteid pankrotiavalduse rahuldamiseks. Ajutise halduri aruanne ja järeldused Newform OÜ on esmakordselt registrisse kantud 05.07.2001 Harju Maakohtu registriosakonna tööpiirkonnas. Võlgniku juhataja D R sai võlgniku ainuosanikuks 22.10.2004 osa müügilepingu alusel, omandades osaluse endiselt juhatuse liikmelt R K 'lt. Viimase registrile esitatud 2003. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevus kala ja vanametalli vahendus Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele Ajutine haldur saatis päringud pankadele, paludes esitada andmed võlgniku arveldusarvete olemasolu kohta. Nähtuvalt pankade vastustest on võlgnikul olnud arveldusarve ainult AS Hansapangas ja AS Eesti Ühispangas. Võlgnikule väärtpabereid ei kuulu, Eesti Riiklik Autoregistrikeskus teatas, et võlgniku omandis sõidukeid ja väikelaevu ei ole ega ole ka olnud; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas, et võlgniku omandis vallasasjadest ehitisi riikliku 122 ehitisregistri andmebaasi andmetel ei ole. Maksu- ja Tolliamet teatas ajutisele haldurile, et võlgniku võla suurus seisuga 10.10.2007 on 886 krooni ja samuti anti info võlgniku poolt esitamata TSD ja KMD deklaratsioonide kohta. Kohtutäitur Kersti Vilbo teatas ajutisele haldurile, et tema menetluses on sunniraha nõue Maksu- ja Tolliameti kasuks summas 2000.- krooni ja kohtutäitur Kairi Laiõun teatas, et tema menetluses on samuti nõue Maksu- ja Tolliameti kasuks. Kuna võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on vähemalt 122 886 krooni (seisuga 10.10.2007) ja ainus teadaolev vara on võlgniku arveldusarvetel olev 9,83.- krooni, siis on võlgnik maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ka on nõude suurus piisav PankrS § 15 lg 2 punkt 3 kohaselt (ületab 40 000.- krooni). Vara on praktiliselt olematu, kuid võimalik võib olla esitada nõudeid endise juhatuse liikme vastu sõltuvalt pankrotimenetluse käigus ilmnevatest asjaoludest.

Ajutise halduri hinnangul ei ole käesoleval ajal võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks võib-olla kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Täiendavalt on vaja nõuda endiselt juhatuse liikmelt R K 'lt selgitusi ja kuludokumente seoses suures summas raha võlgniku arvelt väljavõtmistega (ainuüksi aastal 2004 võttis R K AS Hansapank väljavõtte kohaselt ettevõtte arvelt välja rohkem kui 1 miljon krooni. Samuti vajavad täiendavat uurimist võlgniku poolt antud laenud (nt OÜ-le Trans-Projekt). Samuti on võlgniku juhataja ja ainuosanik ajutisele haldurile kinnitanud, et tema ei ole äriühingu nimel ühtegi tehingut teinud ja samuti ei ole ta saanud äriühingu dokumente. Väidetavalt maksti talle osaluse ümbervormistamise eest 2000.- krooni. Maksejõuetus on tõenäoliselt tekkinud endise juhatuse liikme R K tegevuse tõttu ja samuti seetõttu, et D R 'i juhtimisel ei ole äriühing sisuliselt tegutsenud. D R ei ole täitnud ka seadusest tulenevat kohustust esitada võlgniku pankrotiavaldus. Samuti on ei saa välistada, et õnnestub sisse nõuda Newform OÜ võimalikelt võlgnikelt võlgnevusi (2003 majandusaasta aruande kohaselt ca 1,5 miljonit krooni). Võlgniku olemasolev vara ei kata pankrotimenetluse kulusid, kuid ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb vaatamata sellele välja kuulutada, sest täiendavat uurimist vajavad võlgniku endise ainuosaniku ja juhataja R K tehingud. Ajutine haldur on nõus jätkama haldurina ilma, et kohus nõuaks võlausaldajalt deposiidi tasumist. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 31 haldur palub kuulutada välja Newform OÜ pankrot ja nimetada teda pankrotihalduriks ning mõista välja pankrotivarast ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused lähtuvalt lisatud aruandele; Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd aktiivset majandustegevust pole toimunud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Esitatud arvandmete alusel, ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine toimub eraldi määrusega. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Võlausaldajal ja võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab M P .