Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja Tele2 Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu kostja võlg hagejale on 1 894 krooni ja 54 senti ning viivised summas 4 592 krooni ja 36 senti. Tegutsedes heas usus hageja vähendab viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab kostjalt viivist summas 1 893 krooni 54 senti. VÕSRS § 12 lg. 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseaduse üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07. 2002.a. kohaldatakse nende tekkimise ajal kehtinud seadust. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Kuna kostja ei ole oma kohustust korrektselt täitnud, vastutab ta TsK § 222 lg. 1 järgi kui lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt mõeldakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. TsK § 191 lg. 1, § 192 ja § 231 lg. 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 894 krooni ja 54 senti, viivised 1 893 krooni ja 54 senti, menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ning õigusabi eest 2 000 krooni. Hagi on esitatud TsK §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1 ja § 230 lg. 1 alusel. Hagi on kohtule esitatud 09.07.2007.a. seoses kiirmenetluse muutumisega hagimenetluseks, kuna T.V esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Kohus saatis hagiavalduse kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 05.09.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses on seisukohal, et nõue on aegunud ja taotleb aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS §-le 143. TsÜS § 146 lg. 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ja sama seaduse paragrahv 147 lg. 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja nõude alusena on viidatud 07.09.2000.a. sõlmitud lepingule. VÕSRS § 9 kohaselt nõude aegumist kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002.a. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜSis või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Esitatud nõue aegus 01.07.2005.a. Kostja palub kas jätta hagi läbi vaatamata tulenevalt TsMS § 423 lg. p. 2 sätestatust, sest hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada, või teha vaheotsus, millega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ja lugeda, et hagi kostja vastu on aegunud. III. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles kirjalikus menetluses läbi vaadanud asjas esitatud dokumentaalsed tõendid ja poolte seisukohad, leidis, et aegumise kohaldamine ja vaheotsuse tegemine ei ole põhjendatud järgmistel asjaoludel. Leping on poolte vahel sõlmitud 2000.a. Arvete esitamise ja nende eest tasumise kohustus tuleneb lepingust. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 113 järgi oli hagi korras õiguste kaitsmise üldine aeg 10 aastat. TsÜS § 114 lg. 1 kohaselt võis isik oma rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks pöörduda kohtusse aegumisest sõltumata. Sama sätte lg. 2 alusel kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudel. Seaduse mõttest lähtudes saab asjas olla aegumisest huvitatud pooleks ainult kostja, kes on sellekohase

taotluse esitanud. VÕSRS § 9 kohaselt nõude aegumist kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002.a. Selliseid asjaolusid ei esine. TsÜS § 146 lg. 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ja sama seaduse paragrahv 147 lg. 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 146 lg. 4, mille kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Lepingu alusel tekkinud rahaline kohustus tähendab kohustatud isiku poolt õigustatud isiku kasuks rahalise soorituse tegemist. Riigikohus on 20.12.2004.a. lahendis nr. 3-2-1-146-04 p. 21 öelnud, et ”Raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda selle täitmist”. Ühtlasi on Riigikohus 12.05.2006.a. otsuses nr. 3-2-1-50-06 p. 15 asunud seisukohale, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla ning vastavalt rahalise kohustuse absoluutsusele ja selle rikkumise mittevabandatavusele on rahalise kohustuse mittetäitmine ilmselgelt tahtlik. Vastavalt lepingule oli kostja teadlik tarbitud teleteenusest ja selle eest tasumise kohustusest. Kostjal oli kohustus arved tasuda õigeaegselt, kostja oma kohustust ei täitnud, rikkudes sellega tahtlikult lepingust tulenevat kohustust tarbitud teenuse eest tasuda. Hageja esitatud arvest nr. 5296647 nähtuvalt oli arve tasumise aeg 01.02.2003.a. Seega muutus summa sissenõutavaks selle tähtaja möödumisel. TsÜS § 147 lg. 3 kohaselt algab arve alusel sissenõutavaks muutunud nõude aegumistähtaeg arve esitamise kalendriaasta lõppemisest, mis on 31.12.2003.a. Avaldus on kohtule esitatud 29.12.2006.a. Avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses peatas aegumise ja hagiavaldus esitati kiirmenetluse hagimenetluseks muutumise staadiumis. Seega pole hagi aegunud ja on põhjendatud hagi rahuldada. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 222 lg. 1 sätestas, et kui võlgnik ei täida kohustist võis ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Seega, kui üks pool ei maksa lepingujärgset tasu osutatud teenuse eest, siis selle tasu väljamõistmise nõue on põhjendatud. TSK § 233 lg. 1 alusel kohustis lõpetas nõuetekohaselt teostatud täitmine. Kohustis on täitmata. TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Liitumislepingu kohaselt kohustuvad pooled täitma Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi, mis on lepingu lahutamatu osa. Tingimused on lisatud lepingule ja nende p.-s 7.4 on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. TSK § 230 lg. 1 järgi on hagejal õigus nõuda täitmisega viivitanud võlgnikult viivist vastavalt lepingule. Alates 01.07.2002.a. kehtiva VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui viiviste nõudes ja hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu kokku 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 2 000 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas TsÜS § 146, § 147, TSK §-de 163, 173, 174, 190, 192, 222, 230 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 19.novembril 2007.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.