Muud › Muud hagiasjad

kui osapooltel on täidetud lepingust tulenevad kohustused; lepingu punktides 5.1.1 ja 5.1.4 nimetatud juhtudel; osapoolte kirjalikul kokkuleppel. Maaklerilepingu tähtaeg ei olnud möödunud, notariaalset korteri ostu-müügilepingut ega poolte vahelist kirjalikku kokkulepet maaklerilepingu lõpetamiseks ei olnud sõlmitud. Ehitisregistri väljavõttest on selgunud, et alates 08.03.2004 on korteril uus omanik. Vastavalt poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu punktile 5.1 kohustub müüja (kostja) hüvitama maaklerile lepingu punktides 4.2.1 ja 4.2.2 sätestatud kulutused ja maksma maakleritasu 5 pangapäeva jooksul arve esitamise päevast alates sel juhul, kui müüja võõrandab objekti lepingu kehtivuse ajal maakleri osavõtuta; kui müüja esitab teadlikult valeandmeid objekti kohta; kui müüja sõlmib objekti võõrandamiseks kokkuleppeid teiste isikutega; kui müüja taotleb lepingu lõppemist enne lepingu tähtaja lõppu ja osapooled ei lepi kokku teisiti maakleritasu maksmises. Seega on täidetud maaklerilepingu punktid 5.1.1, 5.1.3 ja 5.1.4. Kulud, mis antud juhul kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele, on toodud maaklerilepingu punktides 4.2.1 ja 4.2.2 – reklaam meediaväljaannetes ja muu turunduskulu ning logistilised kulud kuni 1500 krooni. Hagejal kulus reklaamile meediaväljaannetes 453, 65 krooni. Maakleritasu on lepingus kokku lepitud 5,5% korteri müügihinnast. Maaklerilepingu punktis 3.2 on kokku lepitud korteri minimaalne müügihind 370 000 krooni, seega on maakleritasu suurus 20 350 krooni. Kostjale saadetud arve on hagejale tagastatud. Hageja tugines oma nõudes VÕS §-dele 6, 7 ja 76 ning § 108 lg-le 1, § 664 lg-le 2 ja §-le 667. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja rikkus oluliselt maaklerilepingut, mistõttu ütles kostja lepingu erakorraliselt üles ning võõrandas korteri peale hagejaga sõlmitud maaklerilepingu lõppemist, sõlmides müügi korraldamiseks lepingu uue maakleriga. Kostja soovis korteriomandit müüa kiirelt ning hinnaga 370 000 - 385 000 krooni. Selleks avaldas ta müügikuulutuse kinnisvaraportaalis City24. Kuivõrd ostuhuvilistega suhtlemine osutus põhitöö kõrvalt liialt koormavaks, otsustas kostja kasutada hageja teenuseid. Varem avaldatud kuulutusele tuginedes pöörduti aga jätkuvalt kostja poole, s.h O.A, kellele kostja teatas maaklerilepingu sõlmimisest hagejaga ning andis ostjale hageja kontaktid. Peagi teatas O.A kostjale, et maakler ei soovi korterit müüa. Kostja päringu peale selgitati, et O.A venitab lepingu tingimustes kokkuleppimisega, küll aga oli hagejal välja pakkuda teine ostja. Kostja teatas, et O.Ae väitel on olukord vastupidine ning palus ette valmistada müügileping ja edastada müügi eellepingu projekt kostjale ja ostjale tutvumiseks. Hageja lubas projekti edastada hiljemalt 17.02.2004, kuid ei teinud seda, vaid hakkas nõudma O.Aelt ettemaksu tasumist sularahas maakleri deposiiti summas 50 000 krooni (kuigi kostja oli nii maaklerile kui O.Aele teatanud, et ettemaksuks on 15 000 krooni, mis tuleb tasuda kostja pangaarvele). Hageja edastas eellepingu projekti alles 25.02.2004, milles sisaldus vaatamata kostja vastuseisule nõue tasuda ettemaks sularahas maakleri deposiiti. Saades projekti peale lubatud tähtaega ning mittesobival kujul, teatas kostja hagejale 25.02.2004, et lõpetab ühepoolselt maaklerilepingu. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja maakleritasu 20 350 krooni ja kulutuste katteks 453, 65 krooni, seega kokku 20 803, 65 krooni ja kohtukulud 2790, 18 krooni. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 04.02.2004 maaklerilepingu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejale maaklerilepingu üles öelnud, kas hageja rikkus oluliselt sõlmitud maaklerilepingut ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale lepingus kokkulepitud summa. Kostja tugines väitele, et kuivõrd hageja rikkus oluliselt maaklerilepingut, ütles kostja 25.02.2004 lepingu üles, leping on lõppenud ning sellest ei saa tuleneda kostjale tasu maksmise kohustust. Kostja väitel oli maaklerilepingu ülesütlemise õiguslik alus lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumine ning kuivõrd hageja ei vaidlustanud maaklerilepingu ülesütlemist, on poolte võlasuhe lõppenud. Kohus

sellega ei nõustunud. VÕS § 631 järgi võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Kohus leidis, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, seega oli maaklerileping korteri võõrandamisel 08.03.2004 kehtiv. Kostja väidetel oli maaklerilepingu ülesütlemise õiguslikuks aluseks lojaalsus- ja hoolsuskohustuste rikkumine, mis on maakleri kõrvalkohustused. Maakleri kõrvalkohustuste rikkumine ei saa olla selliseks oluliseks rikkumiseks, mis annaks käsundiandjale aluse maaklerilepingu koheseks, ilma VÕS § 196 lg-s 2 sätestatud mõistlikku tähtaega järgimata ülesütlemiseks. Lisaks asus kohus seisukohale, et kostja ei tõendanud, milles seisnes hagejapoolne lepingu rikkumine. Asja materjalist nähtuvalt tegeles hageja aktiivselt kostjale kuulunud korteri müügi reklaamimise ja võimalike ostjate leidmisega. Nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub. Maakler valmistas ette lepingueelsete läbirääkimiste protokolli projekti ja leppis võimaliku ostjaga kokku selle allkirjastamise aja, ka oli maakler broneerinud notari aja. Seega ei ole hageja rikkunud maakleri põhikohustusi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks nõudnud, mitte soovitanud, oma kliendile suuremat ettemaksu või hageja deposiidi kasutamist. Kohus leidis, et suurema broneerimistasu soovitamine või teiste ostuhuvilistega lepingu sõlmimise võimalusele tähelepanu juhtimine ei ole lojaalsus- või hoolsuskohustuse rikkumine, vaid oma kliendi huvides tegutsemine. Ka on maakleri deposiidi kasutamise soovitamine nii müüja kui ka ostja huvides, kuivõrd deposiidikonto kasutamine maandab mõlema poole riske broneerimistasu kaotada. Kohus ei nõustunud kostjaga, et maaklerilepingu punkt 5.1 on tühine ning vastuolus VÕS §-ga 644. Tegemist on tüüptingimusega, mille osas pooled ei rääkinud eraldi läbi kohustuses tasuda maakleritasu ka siis, kui käsundiandja võõrandab korteri ise ilma maakleri vahenduseta, kuivõrd maakleritasu eelduseks on maakleri poolt tehingu vahendamine või osutamine. Kohus leidis, et 04.02.2004 sõlmitud maaklerilepingu tingimuste näol on tegemist tüüptingimustega ning vastavad tingimused on saanud lepingu osaks, kuid kostja poolt esiletoodud lepingupunktid ei sisaldu VÕS § 42 lg 3 loetelus, ka ei ole nimetatud punktid muul viisil kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Nimetatud sätte järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab täitma oma kohustuse ka juhul, kui tingimuse kasutaja oma kohustust ei täida, või võetakse teiselt lepingupoolelt õigus nõuda tingimuse kasutajalt kohustuse täitmist. Maaklerilepingu punkti 5.1 näol ei ole tegemist VÕS § 42 lg 3 p-le 20 vastava tingimusega, kuivõrd see ei sätestata kostja kohustust tasuda maakleritasu ja kulutused ka juhul, kui käsundisaaja ei täida oma kohustusi. Tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 20 mõttes ning kohtu hinnangul ei ole nimetatud punkti näol tegemist ka muul viisil ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mistõttu pole maaklerilepingu punkt 5.1 tühine. Kuivõrd kostja võõrandas Keila-Joal x asunud korteri kehtivat maaklerilepingut rikkudes, on kostjal kohustus täita maaklerilepingust tulenev kohustus ja tasuda hagejale lepingu punktis 5.1 sätestatud summad. Asjaolu, et kostja on tasunud maakleritasu teisele maaklerile, ei oma tähtsust, sest tegemist on lepingurikkumisest tuleneva sanktsiooniga. Hageja nõudis kostjalt lisaks ka kulude hüvitamist: 453, 65 krooni reklaami eest meediaväljaannetes

ja 1500 krooni logistiliste kulutuste eest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema logistiline kulu on olnud 1500 krooni. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu summas 1500 krooni tuleb jätta rahuldamata. Samas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista meediaväljaannetes reklaamiavaldamise kulud summas 453, 65 krooni. Kostja ei ole tuginenud väitele, et nimetatud kulud on tõendamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ta leidis, et lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumine ei ole aluseks maaklerilepingu koheseks ülesütlemiseks, ning miks ta asus seisukohale, et hoolsus- ja lojaalsuskohustus on kõrvalkohustus, mille rikkumine ei saa olla oluliseks rikkumiseks, mis annaks käsundiandjale aluse maaklerilepingu koheseks ülesütlemiseks. Apellant on seisukohal, et lojaalsus- ja hoolsuskohustuste rikkumine võib olla nii oluline, et selle korral võib ilma etteteatamistähtajata käsunduslepingu üles öelda. Vastavalt VÕS § 620 lg-le 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Võlaõigusseaduse maaklerilepingu regulatsioonist tulenevalt on maakleri lojaalsus- ja hoolsuskohustus lepingupoole oluline kohustus, mille rikkumine võimaldab lepingut koheselt üles öelda. VÕS § 631 võimaldab mõlemal lepingupoolel nii tähtajalist kui tähtajatut käsunduslepingut üles öelda, kui ilmneb, kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingu poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saanud oodata, et kostja oleks jätkanud maaklerilepingu täitmist pärast seda, kui selgus, et AS Pindi Kinnisvara ei tegutse kostja huvides ja eirab kostja antud juhiseid, mis võib kaasa tuua O.Aega korteri müügitehingu ebaõnnestumise. Kohus on vääralt järeldanud, et kostja ei ole tõendanud, milles seisnes maaklerilepingu rikkumine. Kostja loetles maakleri poolsed rikkumised AS Pindi Kinnisvara esindajale 25.02.2004 saadetud ülesütlemisavalduses: vaatamata kostja korraldusele ei sõlminud maakler kokkulepet O.Aega, küsis O.Aelt käsiraha 50 000 krooni, kuigi kostja juhise kohaselt pidi selle suuruseks olema 15 000 krooni, teise ostja soovitamine, lepinguprojekti saatmine O.Aele alles 25.02.2004, kuigi lubas seda teha hiljemalt 17.02.2004. Maaklerilepingu rikkumise fakti tõendab ka kohtus ülekuulatud tunnistaja O.A, kelle ütlustest nähtuvalt ei saanud ta kokkulepitud ajal eellepingu projekti, vaid maakler teatas, et on teine ostja, kes pakub kõrgemat hinda, samuti seda, et müüja soovib saada deposiiti 50 000 krooni. Kohus kuulas ära lisaks ka tunnistaja M.M ja tunnistaja M. L, kuid nende ütlused jättis kohus hindamata. Kohus on ekslikult leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks nõudnud, mitte soovitanud, oma kliendile suuremat ettemaksu või hageja deposiidi kasutamist. Seda asjaolu tõendavad O.Ae ja M.M ütlused. Maakleri põhikohustus on vahendada ostjale soovitud tehingut võimalikult hoolsalt. AS Pindi Kinnivara ei vahendanud Monika Lanemanile soovitud tehingut – korteri müügilepingu sõlmimist O.Aega – vaid vastupidi, takistas tehingu läbiviimist. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et maakleril ei tekkinud õigust tasule, kuna tema vahendamisel lepingut ei sõlmitud. Isegi juhul, kui maaklerileping oleks olnud korteri müügitehingu sõlmimisel 08.03.2004 kehtiv, puudus maakleril õigus saada maakleritasu, kuna tema vahendamise tulemusena lepingut ei sõlmitud. Maakleriteenuse sisuks on lepingu sõlmimise vahendamine või lepingu sõlmimise võimalusele osutamine. VÕS § 644 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Lepingu sõlmimise võimalusele osundamine ei loo õigust maakleritasule siis, kui klient oli võimalusest juba varem teadlik (Lepingud. Näidised ja kommentaarid, 6. ptk, maaklerleping-kommentaarid. OÜ

Käsiraamatute Kirjastus). Kostja ei sõlminud korteri müügitehingut hageja vahendusel ning hageja ei osutanud võimalusele sõlmida leping O.Aega. Seega on täitmata VÕS §-s 664 nimetatud eeldus maakleritasu saamiseks. Kohus on vääralt jõudnud järeldusele, et maaklerilepingu punktid 4.2 ja 5.1 ei ole ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused ja pole seetõttu tühised. Kohus on jõudnud kohtuotsuses järeldusele, et kostja poolt esile toodud lepingupunktid ei sisaldu VÕS § 42 lg 3 loetelus, ka ei ole punktid muul viisil kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Selline järeldus on ekslik. VÕS § 42 lg 3 annab mitteammendava loetelu kahjustavatest tüüptingimustest, seega on võimalik, et lepingus sisalduvad tüüptingimused, mis ei ole loetletud VÕS §-s 42 lg-s 3, on siiski ebamõistlikult kahjustavad. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et maaklerilepingu punktid 4.2 ja 5.1 on ebamõistlikult kahjustavad. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Vastustaja on seisukohal, et kohus tegi õige järelduse, leides, et lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumine ei andnud alust maaklerilepingut koheselt üles öelda. VÕS § 116 lg 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Asjas ei tuvastatud lepingu olulist rikkumist. Ei ole alust rääkida maakleripoolsest viivitusest. Maakler ei nõudnud suuremat käsiraha, vaid soovitas seda. Maakohus on kõiki tõendeid hinnanud. Asjas on tõendatud, et hageja on oma kohustused täitnud ega pole toime pannud mingit lepingu rikkumist. Maaklerilepingust tulenevalt oli kostja teadlik, et tal lasub kohustus korter võõrandada maakleri vahendusel ja tasuda maakleritasu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb hagi rahuldavas osas tühistada ning jätta hagi tervikuna rahuldamata. Ühtlasi tuleb jaotada ümber menetluskulud. VÕS § 658 lg 2 kohaselt kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. VÕS §-st 631 tulenevalt võib lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et antud juhul puudusid asjaolud, mis oleksid võimaldanud kostjal maaklerilepingut VÕS §-s 630 ettenähtut järgimata üles öelda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et viimane ise suunas tema avaldatud kuulutuse peale kontakteerunud ostja O.Ae müüki vahendava maakleri juurde ning teatas, et soovib oma korteri müüa nimetatud isikule. Tunnistajana kohtus ülekuulatud O.Ae ütluste kohaselt oli tal kostjaga lepingu tingimustes kokku lepitud (nii ostuhinnas kui selles, et eellepingu sõlmimisel tuleb kostja arvele tasuda käsiraha 15 000 krooni). Tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe suurema käsiraha saamiseks või et see tuleks tasuda hageja pangakontole, kohtule ei ole esitatud. Hageja seisukoht, et tema arvates tegutses ta nimetatud nõudmiste esitamisel kostja huvides, ei ole siinkohal asjakohane. Kui kostja oli asja müüjana konkreetse ostja välja valinud, leppinud temaga kokku müügitingimused ja selle maaklerile teatavaks teinud, lasus maakleril kohustus saadud juhiseid täita. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et maakler ei esitanud omapoolseid nõudmisi, vaid soovitusi, ning need olid kostja huvides. Maakleril ei olnud mõistlikku põhjust rääkida kostja valitud ostjale teise ostja olemasolust

ega suurendada nõutavat käsiraha. Pealegi on asjas tõendatud, et kostja avaldas hagejale oma rahulolematust maakleriga ja soovis maakleri asendamist, tehes seda vähemalt nädal enne lepingu ülesütlemist. Kostja poolt hageja esindaja M.L lepingu ülesütlemise kohta 25.02.2004 saadetud ekirjast nähtuvalt ei täitnud hageja oma lubadust maakler välja vahetada (tl 47). Asjaolu, et kostja ei olnud maakleriga rahul ja pöördus sellesisulise pretensiooniga hageja esindaja M. L poole, kes lubas edaspidiste arusaamatuste vältimiseks asuda ise maaklerilepingut täitma, kinnitas kohtus ka tunnistajana ülekuulatud M.L (töötas AS-s Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhatajana). Tema ütluste kohaselt esitas kostja pretensiooni rohkem kui nädal enne lepingu ülesütlemist (tl 114). Vastuseks kostja esindaja küsimusele kinnitas tunnistaja, et tema ei suhelnud korteri ostja O.Aega, vaid seda tegi jätkuvalt M. M (tl 116). Seda asjaolu kinnitas kohtus ka tunnistaja O.A, väites, et vaatamata kostjalt kuuldud lubadusele suhtles temaga endiselt sama maakler. Seega on asjas tõendatud, et maakler, esitades müüja valitud ostjale omapoolseid tingimusi, ei tegutsenud kostja suhtes lojaalselt. Lojaalseks tegutsemiseks ei saa hinnata ka hageja poolt kostjale maakleri asendamise kohta antud lubaduse täitmata jätmist. Teistsugust järeldust teha ei võimalda ka tunnistaja M.M ütlustes sisalduv hinnang toimunule ega väide tema kui maakleri korrektse tegutsemise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei lasunud kostjal pärast lepingu ülesütlemist kohustust hageja nõutud summasid tasuda, sest müüja ei võõrandanud objekti lepingu kehtivuse ajal maakleri osavõtuta (lepingu punkt 5.1.1). Antud juhul ei ole alust ka lepingu punkti 5.1.4 kohaldamiseks, sest lepingu lõpetamine ei vajanud kokkulepet. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks märkida, et ei nõustu kaebuse väidetega maaklerilepingu punktide 4.2 ja 5.1 tühisuse kohta. Kuigi üldjuhul on maakleritasu saamise õigus seotud maakleri vahendamise või osutamise tulemusena sõlmitud lepinguga, ei ole välistatud selle saamine ka muudel juhtudel. Nii on VÕS § 664 lg 2 kohaselt maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Tulenevalt VÕS § 667 lg-st 2 võib maakler nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud, ka juhul, kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita. Antud juhul olid pooled lepingu punktis 4.2.1 kokku leppinud reklaami- ja muu turunduskulu hüvitamise osas vaid juhul, kui esinevad lepingu punkti 5 neljas alapunktis nimetatud asjaolud. Neid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, lg 8 kohaselt jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Õigusabikulude väljamõistmisel arvestatakse TsMS § 61 lg 1 p-st 1 tulenevat piirmäära. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning tühistab esimese astme kohtu otsuse ja jätab hagi tervikuna rahuldamata, peab hageja hüvitama kostja kohtukulud. Vastavalt hagi rahuldamata jätmise ulatusele on kostjal õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastavate kulutuste katteks 1115 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1500 krooni, mis tuleb vastustajal hüvitada. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 2615 krooni.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.