OÜ AF Võlamenetlus hagi Diana Maksimova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagihind
1020,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, aadress Eesti, Harjumaa, Tallinn, Weizenbergi 20) • Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (Julianuse Õigusbüroo OÜ, aadress Eesti, Harjumaa, Tallinn, A. Weizenbergi 20, e-post [email protected]) • Kostja: Diana Maksimova (isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus
Menetlusstaadium
•
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi Diana Maksimova vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Diana Maksimovalt OÜ AF Võlamenetlus kasuks põhivõlgnevus summas 638,08 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
3.Välja mõista Diana Maksimovalt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis põhivõlalt alates 19.06.2015 kuni 06.06.2017 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-1 sätestatud määras, s.o summas 100,79 eurot ning alates 07.06.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 81,3% ulatuses kostja kanda ja 18,7% ulatuses OÜ AF Võlamenetlus kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-108569
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-108569 OÜ AF Võlamenetlus menetluskulude rahaliseks suuruseks 251,68 eurot, millest 176,68 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
9.Välja mõista kostjalt OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud 204,79 eurot (kakssada neli eurot ja 79 eurosenti).
10.Välja mõista kostjalt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis menetluskulult (204,79 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 27.06.2017, TsMS § 322 lg 1 kohaselt, väljastusteatega kostja eluruumis viibivale isikule. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Tsiviilasi nr 2-17-108569
KIRJELDAV OSA
1.Elisa Eesti AS ja kostja on sõlminud järgmised lepingu(d): 4.09.2014 Liitumislepingud nr XXX ja nr XXX 1.03.2014 Liitumislepingud nr XXX ja nr XXX
2.Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks.
3.Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved:
Kokku on kostjal tasumata arveid summas 778,04 eurot.
4.Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud.
5.Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70,00 eurot, mis kajastub arvel nr 8321926. Käsitlustasu tasumise kohtustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu/soodushinnaga vara müügilepingu/vara kasutamise lepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d) üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.
6.Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu(te) lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.11, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,022% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lõike 2 alusel. Hageja sissenõudekulude summa kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, sh. rahvastikuregistrikulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, sh. kõnedele vastamine ööpäevaringselt; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
7.Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 6.06.2017 järgmiselt: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,022% järgmiselt:
8.Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 140,47 eurot.
Tsiviilasi nr 2-17-108569
KOHTU PÕHJENDUSED
9.TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.
10.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 04.09.2014 liitumislepinguid nr XXX ja nr XXX ja 1.03.2014 liitumislepinguid nr XXX ja nr XXX, lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
11.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonide kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
12.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2011926670; 2012170091; 2012380590 ja 2012617562) eest tasumata 778,04 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust, meeldetuletustasust, arve saatmise tasust.
13.Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu ja arvestada viivist järelmaksuga vara müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest.
14.Kohus on seisukohal, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
15.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
16.Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on kohtu hinnangul käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel.
17.Kuna käsitlustasud 140 eurot (70x2) on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 638,08 eurot (778,04-2*70).
18.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub viivise väljamõistmist alates arve maksetähtajale järgnevast päevast. Kuivõrd viimase arve summas 477,71, maksetähtaeg on 18.06.2015, siis hakkab viivisearvestus alates 19.06.2015. Seadusjärgne viivis
Tsiviilasi nr 2-17-108569 telekommunikatsiooniteenuse tasult ja järelmaksete osamaksetelt summas 638,08 eurot alates 19.06.2015 kuni 06.06.2017 on 638,08*0,022%*718=100,79 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 100,79 eurot.
19.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 778,87 euro ulatuses, millest 638,08 eurot on põhinõue, 100,79 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võlgnevuse sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 81,3% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 81,3% ulatuses kostja kanda ja 18,7% ulatuses hageja kanda.
21.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 251,68 eurot, millest 176,68 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 695 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1)
23.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 204,79 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.