Asjaõigus › Omandiasjad

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming

Viru Maakohus Narva kohtumaja Angelina Abol 17. august 2017.a, Narva 2-17-882 T N hagi V T vastu kaasomandi lõpetamise nõudes hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: T N (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (e-post XXX) Kostja: V T (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: Niina Rõžkova (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Ilya Zuev (e-post XXX) 16.08.2017.a kohtuistungil

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1(2)

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on T N hagi V T vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja poeg D N ja kostja V T on M T lapsed. M T surma järgselt pärisid lapsed kogu M T pärandvara võrdsetes mõttelises osades, mille kohta on 17.05.2012.a koostanud seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus. Pärandvara hulka kuulus muuhulgas ka 1⁄2 mõttelise osa korteriomandist asukohaga XXX (registriosa nr 2586109). Pärandvara ühisus lõpetatud ei olnud, mistõttu kuulub pärandavara, sealhulgas ka vaidlusaluse korteriomandi osa, kaaspärijatele ühiselt. Hageja soovib korteriomandi kaasomandi lõpetamist selliselt, et kostjale kuuluv osa jäetakse hagejale ning hageja tasub kostjale hüvitist. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et vaidlusaluse korteriomandi omanikeks on hageja (1⁄2 kaasomandist) ning ühisomanikena D N ja kostja V T (1⁄2 kaasomandist). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub ka, et vaidlusaluse korteriomandi D N ja kostja V T kuuluvale mõttelisele osale on seatud käsutamise keelumärge (tlk 9). 16.08.2017.a kohtuistungil kohus selgitas, et käesoleval juhul ei ole kaasomandit võimalik lõpetada enne, kui pärandvarana ühisomandis olev korteriomandi osa on pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 4 kohaselt jagatud ning M T lapsed, s.o D N ja kostja, on kantud kinnistusraamatusse kaasomanikena. Seda muuhulgas ka põhjusel, et kaasomandiosad, mille alusel kaasomand lõpetada, on kindlaks määramata. Kohus selgitas ka, et pärandvara jagamine toimub üldjuhul poolte kokkuleppel. Kui pärandvara hulka kuulub näiteks kinnisasi, peab pärandvara jagamise leping olema notariaalselt tõestatud. Kokkuleppe mittesaavutamise korral jagatakse pärandvara PärS (§ 159 jj) sätteid silmas pidades kohtus. Kohus on seisukohal ka, et kuivõrd vaidlusaluse korteriomandi D N ja kostjale kuuluvale mõttelisele osale on seatud keelumärge, on selle võõrandamine ja koormamine käesoleval ajal keelatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja eesmärki ei ole käesoleval juhul võimalik hagiavalduses nõutud viisil saavutada, tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on, asjaolusid arvestades, seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. 16.08.2017.a kohtuistungil esitas hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Kohus lahendab hageja riigilõivu tagastamise taotluse peale käesoleva määruse jõustumist.