Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunikuabi Aita Kastor

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2007. a, Valga kohtumaja

Riigi õigusabi asja nr

ÕA – 2-07-39157

Riigi õigusabi asi

V. H. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s:

Asjaolud Riigi õigusabi taotlus V. H. esitas 24.09.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks. Taotleja ei tööta vaid on invaliidusupensionil.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri, Maksuja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ning Eesti Väärtpaberikeskuse teatist ning taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. V. H. esitatud andmete ja Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli tal 2006 aasta sissetulek 25427.- ning igakuine töövõimetuse pension 2105.- kuus. Vararegistrite andmetel omab taotleja korterit (tema elukoht) ja omab 1988 aasta väljalaske M G, kuid ei osale üheski äriühingus. Eesti Väärtpaberikeskuse teatel ei oma ühtegi väärtpaberit. Seega pole midagi võimalik realiseerida õigusabi kulude katteks. Kohus leiab, et V. H. ei ole hetkel võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, kuna ta on invaliidsuspensionil, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaat O P X Advokaadibüroost.