1.Jätta Viru Maakohtu 1. juuni 2017 määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
2.Jätta Madis Helmi määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Madis Helmi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 12.09.2006 määrusega kuulutati välja füüsilisest isikust võlgniku Madis Helmi (võlgnik) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Viru Maakohtu 07.12.2011 määrusega kinnitati lõpparuanne ja lõpetati füüsilisest isikust võlgniku Madis Helmi pankrotimenetlus. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks Martin Krupi, kelle vabastas ühtlasi pankrotihalduri kohustustest.
2.15.04.2014 esitatud usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik töötanud Eesti Meteoroloogia ja Hürdoloogia Instituudis kuni 31.05.2013. Alates 01.06.2013 töötas võlgnik seoses eelneva töökoha ja asutuse reorganiseerimisega Keskkonnaagentuuris asedirektori ametikohal. Usaldusisikule teadaolevalt jätkab võlgnik nimetatud kohal töötamist. Pärimise teel ei ole võlgnikule raha laekunud. Perioodil 01.01.2012-31.12.2013 on võlgnikule laekunud töötasu summas 19 722,25 eurot, millest mittearestitav osa on 11 405,70 eurot. Võlausaldajatele väljamaksete tegemise ja töötasu mittearestitava osa edasi kandmise pangakulu on 13,55 eurot. Seega jaguneb võlausaldajate vahel jaotise alusel 8 303,00 eurot. Pankrotimenetluses tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud järgu nõudeid (muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded) kogusummas 433 255,16 eurot. Esimese ja kolmanda järgu nõudeid pankrotimenetluses ei tunnustatud.
3.15.04.2015 esitatud usaldusisiku aruande kohaselt jätkab võlgnik usaldusisikule teadaolevalt töötamist Keskkonnaagentuuris asedirektori ametikohal. Perioodil 01.01.2012-30.03.2015 on võlgnikule laekunud töötasu summas 37 691,75 eurot, millest mittearestitav osa on 20 476,59 eurot. Võlausaldajatele väljamaksete tegemise ja töötasu mittearestitava osa edasi kandmise pangakulu on 14,05 eurot. Seega jaguneb võlausaldajate vahel jaotise alusel 2014. a eest 8 897,01 eurot, kokku kohustustest vabastamise menetluse perioodil on võlausaldajate vahel jagunenud 17 200,03 eurot. Esimese ja kolmanda järgu nõudeid pankrotimenetluses ei tunnustatud.
4.11.05.2016 esitatud aruande kohaselt ei ole võlgnik usaldusisikule esitanud andmeid 2015. a tulutoova tegevuse või pärimise teel laekunud raha kohta. Usaldusisikule teadaolevalt saab võlgnik endiselt töötasu Keskkonnaagentuurist, kuid usaldusisikule 2015. a töötasu arestitavat osa võlgnik üle ei ole andnud. Usaldusisik ei ole saanud võlgniku 2015. a töötasu arestitava osa arvelt võlausaldajatele väljamakseid teha. Kuni 2015. a oktoobrini toimis usaldusisiku ja võlgniku vahel korraldus, et igal palgapäeval esitas võlgnik usaldusisikule palgateatise ning taotluse, kuhu soovib mittearestitava töötasu osa kandmist.
Alates 2015. a oktoobrist võlgnik usaldusisikule oma töötasu arestitavat osa üle ei ole andnud ega usaldusisikuga kontakti võtnud. Samuti ei ole võlgnik vastanud usaldusisiku korduvatele päringutele ega esitanud andmeid oma tegevuse kohta. Võlgnik on telefoni teel lubanud usaldusisikule vajalikud andmed esitada ja töötasu arestitava osa üle anda hiljemalt 22.04.2016, kuid ei ole seda siiani teinud ning on käesoleva hetkeni jäänud kättesaamatuks nii e-posti, mobiiltelefoni kui ka Keskkonnaagentuuri telefonil. Usaldusisiku viimase 2015. a aruande koostamise seisuga oli perioodil 01.01.2012-30.03.2015 võlgnikule laekunud töötasu summas 37 691,75 eurot, millest vastavalt TMS §-le 132 oli mittearestitav osa (sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata) 20 476,59 eurot. Võlausaldajatele väljamaksete tegemise ja töötasu mittearestitava osa edasi kandmise pangakulu oli 14,05 eurot. Seega jagunes võlausaldajate vahel jaotise alusel 2015. a eest 8 897,01 eurot. Kokku oli 30.03.2015 seisuga kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlausaldajate vahel jagunenud 17 200,03 eurot. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Viru Maakohtu 07.12.2011 määrusega ning menetlus on seega kestnud 4 aastat ja 4 kuud. Kohustustest vabastamise kestel on usaldusisikule laekunud 20 476,59 eurot, millises ulatuses on võlausaldajatele tehtud väljamaksed. Alates 2015. a oktoobrist ei ole võlgnik usaldusisikule töötasu üle andnud ning usaldusisik ei ole saanud teha võlausaldajatele 2015. a väljamakseid. Eelnevast tulenevalt on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning ei ole tulu usaldusisikule üle andnud. Selline tegevus kahjustab oluliselt võlausaldajate huve ning on vastuolus kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega. Usaldusisik palus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
5.13.09.2016 toimunud istungil jäi usaldusisik oma taotluse juurde lõpetada menetlus. Võlgnik selgitas, et läks abikaasast lahku ja rahalised võimalused puudusid. Tal oli vaja uut elamispinda, lapsele tuli elatist maksta. Võlgnik ei tööta alates 01.05.2016.a., kuna direktor otsustas lahkuda ja kogu juhtkond lahkus. Võlgnik lahkus vabatahtlikult, kuna uue direktoriga koostöö ei sujunud. Psühholoogiliselt oli raske edasi töötada. Pikad tööpäevad hakkasid tervisele. Loomisel on uus firma, mis hakkab keskkonnaalaseid konsultatsioone osutama. Asutamine käib, hiljemalt novembrist on see firma töös. Töötuna arvel ei ole. Uuel elamispinnal oli üür 350 eurot ja kommunaalkulud. 160 eurot oli elatis. Võlgnik lubas usaldusisikule raha ära maksta. AS Swedbanki esindaja toetas usaldusisiku taotlust menetlus lõpetada.
6.15.12.2016 istungil jäid usaldusisik ja AS Swedbank-i esindaja enda seisukohta juurde. Võlgnik taotles lisaaega võlgnevuse likvideerimiseks.
7.Maakohus edastas teistele võlausaldajatele kohtunõude seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osas. Anri Juhtimisteenuse UÜ leidis, et võlgnikule tuleks anda täiendav tähtaeg võlgnevuste likvideerimiseks kuni 31.01.2017. Kui võlgnik võlgnevust usaldusisiku ees ei likvideeri, palus võlausaldaja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. OÜ Jüri Allikalt’i Õigusbüroo leidis, et võlgnikule võiks anda täiendava tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks. Kui võlgnik võlgnevust usaldusisiku ees ei likvideeri, toetab võlausaldaja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. AS Espak Tartu esindaja leidis, et võlgnik tuleb täitmata kohustustest vabastamata jätta. Võlgnikul puudub tahe võlgu likvideerida, samas ei ela ta materiaalses puuduses. OÜ Nutshell Invest esindaja leidis, et võlgniku võib võlgadest vabastada. Tallinna Teede AS esindaja avaldas, et ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. 2016. a ei ole laekunud ühtegi makset võlgnevuse katteks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Viru Maakohus lõpetas 01.06.2017 määrusega Madis Helmi kohustustest vabastamise menetluse ning keeldus võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus vabastas Martin Krupi usaldusisiku kohustustest ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohtu määruse kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud 06.12.2016 viis aastat. Seega tuleb otsustada võlgniku kohustustest vabastamine (TsMS § 175 lg 1). Usaldusisik on avaldanud, et alates 2015. a oktoobrist võlgnik usaldusisikule oma töötasu arestitavat osa üle andnud ei ole. 11.05.2016 aruande esitamise seisuga ei olnud võlgnik vastanud usaldusisiku korduvatele päringutele ega esitanud andmeid oma tegevuse kohta. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta ei tööta alates 01.05.2016. Eeltoodust tulenevalt ei andnud võlgnik usaldusisikule töötasu mittearestitavat osa üle ka ajal, mil ta töötasu sai. Võlgnik on avaldanud, et lahkus töölt omal algatusel. Kohus nõustub võlausaldaja AS Swedbank esindajaga, et selline tegevus ei ole aktsepteeritav, kui võlgnikul ei ole uut töökohta, kus tal oleks võimalik teenida mõistlikku tasu. Kohus on korduvalt andnud võlgnikule täiendavaid tähtaegu selle summa tasumiseks. Võlgnik on kohtuistungitel korduvalt palunud võimalust tasuda usaldusisikule summa, mis on jäänud varem üle andmata. Maakohtu määruse tegemise seisuga ei ole võlgnik lubadusi täitnud. Kohus leidis, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173-s nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve saada oma nõuded rahuldatud. Seetõttu leidis kohus, et käesoleva kohustusest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja isiku kohustustest vabastamisest tuleb keelduda. Samal seisukohal on olnud ka usaldusisik ja võlausaldajad (v.a OÜ Nutshell Invest).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.Võlgnik Madis Helm (määruskaebuse esitaja) esitas 16.06.2017 määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja võlgnik võlgnevustest vabastada. Määruskaebuse kohaselt töötas võlgnik aastatel 2012-2015 ning tasus läbi usaldusisiku võlgnikele 20 476,59 eurot, mis on 4 % kogu võlgnevustest. Vastavalt usaldusisiku kogemustele ja kinnitusele on nimetatud summa ja protsent keskmisest võlgnikelt vabastamise menetluses laekuvast oluliselt suurem. 2016. a alguses oli võlgnik sunnitud lahkuma oma ametikohalt, kuna vahetus juht, kes ei pidanud võlgniku ametikohta vajalikuks. Kogu pankrotimenetlus on kestnud 10 aastat alates augustist 2006 ja võlgnik leiab, et on oma kohustusi täitnud piisava hoolsuse ja korrektsusega. Maakohus seda oma määruses ei arvestanud. Maakohus ei ole määruses arvestanud PankrS § 175 lg-ga 11, mille kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
10.Usaldusisik Martin Krupp on seisukohal, et määruskaebus on alusetu ning määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust Viru Maakohtu 01.06.2017.a. kohtumääruse tühistamiseks.
Usaldusisik leidis, et maakohus on tuvastanud võlgniku poolt PankrS § 173 toodud kohustuste rikkumise ning PankrS § 175 lg 2 kohaselt on nimetatud asjaolud võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks. Oluline on märkida ka asjaolu, et kohus on andnud võlgnikule korduvaid tähtaegasid summade tasumiseks, kuid võlgnik ei ole antud lubadusi täitnud. Võlausaldaja Swedbank AS esitas 19.07.2017 seisukoha, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus tühistamata. Menetluskulud palub Swedbank AS jätta võlgniku kanda. Võlausaldaja AS Espak Tartu esitas 21.07.2017 seisukoha, milles palub jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja Tallinna Teede Aktsiaselts on seisukohal, et Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning Madis Helmi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik oleks pidanud pärast Keskkonnaagentuurist töölt lahkumist aktiivselt tööd otsima. On väheusutav, et vastutustundlik ja hoolas võlgnik, kes pealegi kasvatab kolme last, ei leia pooleteist aasta jooksul tööd. Võlausaldaja Jüri Allikalt’i Õigusbüroo OÜ esitas seisukoha, mille kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esiletoodu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samadele seisukohtadele asus ka võlausaldaja Anri Juhtimisteenuse UÜ.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi, kuid jätta resolutsioon muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659).
12.Maakohus on lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel seetõttu, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on 05.10.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 p-s 13 märkinud, et PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).
13.Võlgniku kohustused on sätestatud PankrS §-s 173 lõigetes 1-3. PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste, sh tulu üleandmise kohustuse süüline rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 2 p 2). Sätte kohaldamisel tuleb kohtul tuvastada, kas võlgnik rikkus sättes loetletud kohustusi süüliselt, sh tuvastada süü vorm. Kohtul tuleb oma seisukohta põhjendada, tuues mh välja asjaolud, millest süü järeldub. Maakohus on PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamisel jätnud süü vormi osas seisukoha võtmata, mistõttu tuleb maakohtu määruse põhjendusi vastavas ulatuses täiendada. Küll aga on maakohus toonud välja asjaolud, millest süü olemasolu ja olemus järeldub.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maakohus on märkinud, et võlgnik ei ole alates 2015. a oktoobrist oma töötasu arestitavat osa usaldusisikule üle andnud. Samuti ei olnud võlgnik 11.05.2016 aruande esitamise seisuga vastanud
usaldusisiku korduvatele päringutele ega esitanud andmeid oma tegevuse kohta. Istungil selgitas võlgnik, et lahkust töölt alates 01.05.2016 omal algatusel. Samuti ei täitnud võlgnik oma korduvaid lubadusi võlgnevused tasuda.
15.Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei täitnud eelkõige PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud kohustust loovutada oma töösuhtest saadud tulu usaldusisikule ning pidi seega olema teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Võlgniku tegevus on ringkonnakohtu hinnangul seetõttu kvalifitseeritav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 mõttes ning seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõikes 3 sätestatud kohustust süüliselt. Samuti on võlgnik asja materjalidest nähtuvalt rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida, ning lõikes 2 sätestatud kohustust teatada kohtule ja usaldusisikule viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on ka nimetatud rikkumised pandud toime raske hooletuse vormis. Kuna eelnevalt oli võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, siis pidi ta olema teadlik, et sissetuleku varjamine, usaldusisikule vastamata jätmine ning töösuhte omaalgatuslik lõpetamine ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluses aktsepteeritav käitumine. Seega on maakohus õiguspäraselt keeldunud PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgniku kohustustest vabastamast.
16.TsMS § 662 lg 2 p 1 kohaselt tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb. Võlgnik ei ole määruskaebuses toonud välja asjaolusid, mis viitaks maakohtu poolt materiaalõigusvõi menetlusõigusnormi rikkumisele. Võlgnik on üksnes viidanud, et maakohus ei ole arvestanud PankrS § 175 lg-ga 11. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku sellekohane viide pole praegusel juhul asjakohane ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna käesolevas asjas on tuvastatud võlgniku süüline kohustuste rikkumine TsMS § 172 lg 2 kohaselt, siis vastavalt eespool viidatud Riigikohtu juhistele, on § 175 lg-s 2 tegemist absoluutse keeldumisalusega, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud.
16.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.