Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Lk 2 / 3

kohta (tl 54). 10. juulil 2007. a saabus Tartu Maakohtusse puudutatud isiku vastus, mille kohaselt ei ole avaldaja oma avalduses viidanud ühelegi materiaal- ega menetlusõiguse normile, mille alusel ta sellise nõude on esitanud. Samuti ei ole avaldaja viidanud, milles on vaidlus ja miks sellise avalduse lahendamine peaks üldse olema kohtu pädevuses. Puudutatud isik leiab, et kui avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku tasu oli liiga suur või puudutatud isik oleks pidanud töötama üldse tasuta, oleks pidanud avaldaja esitama hagi alusetult saadu väljamõistmiseks. Seega ei ole avaldaja ja puudutatud isiku vahel ka vaidlust, mida saaks kohus lahendada, mistõttu palub jätta asja TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata (TsMS § 425 lg 1). Kohus jätab avaldaja avalduse TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbivaatamata. Antud juhul ei ole tegemist kokkuleppele mittejõudmisega TsMS § 605 lg 1 lause 2 tähenduses, sest puudutatud isik on raha endale ise välja maksnud, esitamata avaldajale likvideerija tasu nõuet. Samuti ei selgu avaldusest, kui suur oleks pidanud likvideerija tasu avaldaja arvates olema. Kohus leiab, et kõigepealt tuleks avaldajal nimetada likvideerija tasu suurus, mis oleks käesolevas asjas avaldaja arvates mõistlik ja teavitada sellest ka puudutatud isikut ning nõuda puudutatud isikult ülejäänud raha tagastamist. Puudutatud isiku mittenõustumisel tuleks avaldajal esitada kohtusse näiteks hagi kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, nõudes puudutatult isikult avaldaja poolt mõistlikuks peetavat likvideerija tasu ületavat summat. Kohaldamisele võib tulla kahju õigusvastase tekitamise regulatsioon, sest TsMS § 605 lg 1 järgi oleks pidanud puudutatud isik nõudma avaldajalt talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui avaldaja ei oleks nõustunud puudutatud isiku poolt taotletava summaga, siis oleks pidanud puudutatud isik pöörduma kohtu poole. Kuna puudutatud isik maksis endale ise likvideerija tasu välja, siis sellega on ta toiminud vastuolus TsMS § 605 lõikes 1 sätestatuga. Lisaks märgib kohus, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. KrMS § 38 lg 3 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel ei ole vaidlust, mida saaks kohus lahendada, mistõttu palub avaldaja jätta asja TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohu hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev

Lk 3 / 3

asja lahendama. TsMS § 605 lõike 1 kohaselt kuulub vaidlus likvideerija tasu määramise küsimuses üldkohtu pädevusse. Arvestades eeltoodut, jätab kohus OÜ S.M. (likvideerimisel) avalduse endise likvideerija K T tasu määramise küsimuse lahendamises läbi vaatamata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.