Muud › Muud hagiasjad

Asjaolud 20.02.2006 esitas Georg Gross Harju Maakohtule hagi Eesti Ekspressi Kirjastuse AS vastu nõudega parandada ajalehe Eesti Ekspress trüki- ja võrguväljaandes hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed. 10.05.2006, 07.09.2006 ja 15.11.2006 hageja täpsustas hagi. Hageja palus VÕS § 1047 lg 4 alusel kohustada kostjat avaldama ajalehes Eesti Ekspress (nii trükiväljaandes kui võrguväljaandes www.ekspress.ee) parandus järgmisel kujul: ajalehes Eesti Ekspress 15.07.2004 artiklis „Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum“ (autorid Jüri Muttika, Mihkel Kärmas) avaldatud väited – „kui pastor oma masinale järgi kutsuti, teatasid politseinikud, et tema Lada ajas Viitna metsast ära kohaliku suurettevõtja Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega“ ning „aasta otsa käis Serm mööda Rakveret ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju (sh vaimulikurüüd ja kuldristi) tagasi saada, mainides vargana Grossi poega“ – on ebaõiged, kuivõrd Georg Gross ei ole toime pannud Edgar Aleksander Sermile kuuluva sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk xxx xxx) ja muu Edgar Aleksander Sermile kuuluva vara (sh vaimulikurüü ja kuldristi) vargust ja teda ei ole süüdi mõistetud Edgar Aleksander Sermi sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk xxx xxx) ja muu Edgar Aleksander Sermile kuuluva vara varguse toimepanemises. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja poolt väljaantav nädalaleht Eesti Ekspress 15.07.2004 artikli pealkirjaga „Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum“ (autorid Jüri Muttika ja Mihkel Kärmas), milles sisaldusid hageja kohta eeltoodud ebaõiged faktiväited, mille parandamist hageja kohtule esitatud hagiavalduses nõuab. Hageja märkis, et 01.08.2002 alustati Edgar Aleksander Sermi sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk xxx xxx) varguse suhtes kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr 04259001445) ning Lääne-Viru Maakohtu 24.09.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-348 mõisteti nimetatud varguse toimepanemises süüdi Mäidu Liivamets. Eelviidatud kriminaalasjas oli hageja üle kuulatud üksnes tunnistajana. Eeltoodust ja süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt oleks kostja pidanud enne vastava hagejat süüstavaid väiteid sisaldava artikli avaldamist kontrollima, milline on hageja menetlusseisund konkreetses kriminaalmenetluses ning sellest lähtuma artikli avaldamisel. 15.03.2005 koostatud päringus palus hageja esindaja kostjalt informatsiooni selle kohta, millistele kontrollitud andmetele tuginedes on kostja avaldanud 15.07.2004 artiklis toodud väited. 18.03.2005 vastas kostja, et ta ei saa soovitud informatsiooni avaldada, kuivõrd vastavalt ajakirjaniku kutsenõuetele ei jaga ajakirjandus informatsiooni oma allikate kohta. 13.06.2005 Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna vastuses hageja esindajale teatati, et kriminaalasja nr 02259001110 materjalidest ei nähtu, et menetluse käigus oleks politseiametnike poolt kellelegi antud informatsiooni hageja võimaliku osalemise kohta vastava kuriteo toimepanemises. Samuti tuleneb vastusest, et Edgar Aleksander Sermile saadeti ärakiri menetluse lõpetamise määrusest, millest nähtub, et auto ärandanud isikut ei õnnestunud kindlaks teha ning ka see, et ärandatud auto leidis hageja koos M. Segeriga ja pärast seda kasutasid autot M. Liivamets ja T. Lehtmets. 09.09.2005 ja 10.10.2005 esitas hageja esindaja, tuginedes VÕS § 1047 lg-le 4, kostjale nõuded Georg Grossi kohta ajalehe Eesti Ekspress kõnealuses artiklis avaldatud ebaõigete faktiväidete parandamiseks kostja kulul ning vabanduse avaldamiseks. Kostja ei 2(7)

parandanud ebaõigeid andmeid ega avaldanud vabandust, viidates, et talle jääb ebaselgeks, milliseid konkreetseid faktiväiteid peab hageja ebaõigeks. Seoses sellega, et kostja hageja nõuet vabatahtlikult ei rahuldanud, pöördus hageja kohtu poole ja selgitas, et tema isiklikke õigusi on rikutud ja tema au teotatud sellega, et ajalehes Eesti Ekspress 15.07.2004 avaldatud artiklis on Georg Grossi nime seostatud pastor Edgar Aleksander Sermi vara vargusega. Vaidlusaluses artiklis on rikutud süütuse presumptsiooni põhimõtet ja käsitletud hagejat kui kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isikut, vaatamata asjaolule, et artikli avaldamise hetkel puudus vastav kohtuotsus ja Lääne-Viru Maakohtu 24.09.2004 otsusega mõisteti antud kuriteo toimepanemise eest süüdi teine isik. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vastuväidetes algsele hagiavaldusele leidis kostja, et hageja nõue paranduse avaldamiseks, milles sedastatakse, et ajalehes Eesti Ekspress 15.07.2004 avaldatud artiklis hagejat süüstavad andmed on eksitavad ning ebaõiged, ei ole kooskõlas valitud õiguskaitsevahendi mõtte ega hagi alusega. Hageja nõudest paranduse avaldamiseks ei selgu, milliste andmete kohta paranduse avaldamist nõutakse. Hageja nõude rahuldamine tähendaks kogu Eesti Ekspressis 15.07.2004 avaldatud artikli ümberlükkamist, millega kostja ei nõustu. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue vajab alati valeväite esiletoomist, mille ümberlükkamist soovitakse. Antud juhul ei ole hageja seda teinud ning vaatamata kostja korduvatele palvetele, on keeldunud seda tegemast. 15.11.2006 täpsustatud haginõudele vaidles kostja samuti vastu. Kostja poolt avaldatud artikkel on oma sisult olemuslugu, mis kirjeldab muuhulgas Edgar Aleksander Sermi auto ärandamise juhtumit. Artiklis on ära toodud nii Edgar Aleksander Sermi kui ka Georg Grossi seisukohad ja ka politsei ülemkomissar Lembit Kalda seisukoht, mille kohaselt politsei ei ole Georg Grossi süüd tuvastanud ning menetlus on peatatud. Seega on Georg Gross juba avaldatud artiklis Edgar Aleksander Sermi poolt esitatud väited ümber lükanud. Ka on artiklis ära toodud politsei uurimise tulemus, mille kohaselt ei ole Georg Grossi süü tuvastatud ja kriminaalmenetlus on peatatud. Artiklis ei ole jõutud järelduseni, et Georg Gross on toime pannud süüteo ja sellest tulenevalt ei ole rikutud süütuse presumptsiooni. Konflikti mõlema osapoole seisukohtade äratoomine artiklis ei ole ebaõigete andmete esitamine ning on kooskõlas Eesti Ajalehtede Liidu poolt vastuvõetud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-ga 4.2. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi 02.04.2007 otsusega osaliselt ja otsustas avaldada ajalehes Eesti Ekspress ja ajalehe võrguväljaandes (ekspressnet, www.ekspress.ee) Eesti Ekspressi Kirjastuse AS kulul paranduse järgmisel kujul: ajalehes Eesti Ekspress 15.07.2004 artiklis „Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum“ (autorid Jüri Muttika, Mihkel Kärmas) avaldatud väited – „kui pastor oma masinale järgi kutsuti, teatasid politseinikud, et tema Lada ajas Viitna metsast ära kohaliku suurettevõtja Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega“ ning „aasta otsa käis Serm mööda Rakveret ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju (sh vaimulikurüüd ja kuldristi) tagasi saada, mainides vargana Grossi poega“ – on ebaõiged. Kohus leidis, et hageja nõutud parandus ei ole põhjendatud osas, milles hageja palus avaldada, et Georg Gross ei ole toime pannud Edgar Aleksander Sermile kuuluva sõiduauto ja muu vara vargust ning teda ei ole antud varguse toimepanemises süüdi mõistetud, kuna nimetatud asjaolu kohus käesoleva tsiviilasja raames ei hinda. Kohus jättis 3(7)

menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel poolte endi kanda, kuna nõustus kostja seisukohaga, et kohtuskäimine oli kuni 15.11.2006 haginõude muutmiseni põhjendamatu. Hagi osalisel rahuldamisel tugines kohus võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 4, § 1046 lg-le 1, § 1047 lg-tele 2 ja 4. Nädalalehes Eesti Ekspress avaldati 15.07.2004 artikkel pealkirjaga „Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum“, milles sisaldusid haginõudes nimetatud laused, mille parandamist hageja nõuab. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 2 loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vaidlus puudub selles, et hagejat ei ole süüdi mõistetud Edgar Aleksander Sermi sõiduauto Lada ja tema varastatud asjade (sh vaimuliku rüü ja kuldristi) varguses. Lääne-Viru Maakohtu 24.09.2004 otsusega on Mäidu Liivamets süüdi tunnistatud Edgar Aleksander Sermile kuuluva sõiduauto VAZ-21081 ja selles olnud Sermile kuuluvate asjade varguses. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna artiklis käsitletud pastor Sermile kuulunud sõiduauto ja isiklike esemete varguses on jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud isik, kes ei ole hageja, siis on kostja avaldanud hageja kohta au teotavaid ebaõigeid asjaolusid. Kohus asus seisukohale, et artikli avaldamine, milles isikut nimetatakse vargaks, on juhul, kui seda asjaolu pole tõendatud, isiku au teotav. Vaatamata asjaolule, et kostja avaldas artiklis Sermi seisukoha („kui pastor oma masinale järgi kutsuti, teatasid politseinikud, et tema Lada ajas Viitna metsast ära kohaliku suurettevõtja Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega“ ja „aasta otsa käis Serm mööda Rakveret ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju (sh vaimulikurüüd ja kuldristi) tagasi saada, mainides vargana Grossi poega“), lasub kostjal kui avaldajal kohustus tõendada esitatud asjaolude vastavust tegelikkusele. Mitmetes õigussüsteemides on üldtunnustatud nn kordusreegli põhimõte, mille kohaselt loetakse käesoleval juhul lause, et politseinikud teatasid, et Lada ajas ära kohaliku suurettevõtja Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega, lauseks, et Georg Gross koos sõpradega ajas Lada ära. Oluline ei ole see, et Sermi sõnade kohaselt teatasid seda talle politseinikud. Maakohus leidis, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii väärtushinnangu, muu hulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1), kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Viimatinimetatud sättes kasutatud „asjaolu avaldamine“ on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega „faktiväidete avaldamine“ (samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-161-05). Kohtu arvates on artiklis avaldatud kostja suhtes tegelikkusele mittevastavad õigusvastased asjaolud. Kostja esindaja on 21.02.2007 toimunud kohtuistungil leidnud, et ajakirjandus ei saa kanda vastutust selle eest, et iga inimese seisukoht oleks õige, küll aga selle eest, et ta kajastab isiku seisukohta õigesti. Kostja esindaja on leidnud, et nendeks andmeteks, mille parandamist võib nõuda, ei saa olla isikute hinnangud, juhul kui ajakirjandus on järginud eetikakoodeksi nõudeid ja andnud konflikti korral võimaluse oma seisukoht välja öelda kõigil osapooltel. Vastasel juhul oleks see ajakirjandusvabaduse rikkumine. Kohus leidis, et nimetatud kostja seisukoht ei ole õige. Teistes õigussüsteemides on üldtunnustatud põhimõte, et avaldaja vastutab avaldatu sisu õigsuse eest, olenemata sellest, et avaldatud on kellegi teise seisukohti. Nimetatud põhimõtet on põhjendatud kohaldada ka meil. Kostja on käsitlenud formaalselt Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-st 4.2. (http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html) tulenevat nõuet kuulata ära konflikti sisaldava materjali korral kõik osapooled. Nimetatu ei anna alust minna vastuollu VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, et teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse 4(7)

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seetõttu on hagi rahuldamine põhjendatud osas, milles hageja nõudis Eesti Ekspressi 15.07.2004 artiklis ilmunud ebaõigete andmete paranduse avaldamist kostja kulul. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 02.04.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus väljunud hagi piiridest ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Käesolevas kohtumenetluses oli üheks vaidlusobjektiks hagi ese ning hageja väljendas selgelt, et ta soovib tema kohta avaldatud ebaõigete andmete parandamist, mitte ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kostja jääb esimese astme kohtumenetluses avaldatud seisukoha juurde, et tegemist on kahe erineva nõudega, mille rahuldamise alused on erinevad. Olemasoleva kohtupraktika kohaselt käsitletakse andmete ümberlükkamisena valefakti ümberlükkava vastuväite avaldamist, s. t tuuakse ära valefakt koos avaldamisviitega ja seejärel avaldajapoolne kinnitus, et see ei vastanud tõele. Paranduseks peetakse ajakirjanduspraktikas üksiku väiksemat sorti eksimuse parandamist või lünkliku või puuduliku info avaldamise korral selle kohta täienduse avaldamist. Seega parandus ei ole vastuväide, vaid korrektuur või täiendus. Harju Maakohus kohustas kostjat 15.07.2004 artiklis „Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum“ avaldatud kaks väidet sisuliselt ümber lükkama ning ei põhjendanud, miks ta andmete parandamise nõude asemel lahendas andmete ümberlükkamise nõude. Sellega väljus maakohus hagi piiridest ning kohtuotsus tuleb tühistada, kuna see on vastuolus TsMS §-s 439 sätestatud põhimõttega. Kostja ei vaielnud vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele, mida hageja ei esitanud. Seega puudus vajadus hakata tõendama väidete õigsust, mille ümberlükkamist ei nõuta. Hageja ei väitnud ka, et vaidlustatud laused (väited) on otseselt ebaõiged, vaid tugines hagis asjaolule, et vaidlusaluse artikli väited muudab ebaõigeks asjaolu, et pastor Sermi vara suhtes toimepandud kuriteos mõisteti süüdi teine isik, mitte hageja. Kostja jääb seisukohale, et artiklis ei ole ebaõigeid andmeid avaldatud ning VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise alus puudub. Vaidlusalused kaks väidet on otseselt võetuna õiged. Politseinikud teatasid tõepoolest pastor Sermile, et tema auto ärandas Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega, ning pastor Serm käis tõepoolest mööda Rakvere linna ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju tagasi saada, nimetades vargana Grossi poega. 15.07.2004 ilmunud artikkel on olukirjeldus, mis kajastab objektiivselt kriminaalasja uurimise käiku ja hageja Georg Grossi seisukohta selle aja seisuga. On avaldatud ühe loo kronoloogia, mis lõppes sellega, et hageja süüd ei tuvastatud ning kriminaalasja menetlus peatati. Kaks kuud hiljem (24.09.2004) tehti kriminaalasjas kohtuotsus, millega mõisteti antud varguse toimepanemises süüdi Mäidu Liivamets. Kostjal oleks olnud paranduse avaldamise kohustus, kui ta oleks avaldanud otseselt ebaõigeid ja teotavaid andmeid, mida ta ei teinud. Hiljem selgunud asjaolud ei muuda ilmumise ajal õige olnud informatsiooni õigsust. Kui ajakirjandus käsitleb konfliktsituatsiooni, järgides seejuures kõiki ajakirjanduseetika nõudeid, ning peab hilisema informatsiooni lisandumisel hakkama parandama esialgseid artikleid, siis see oleks ajakirjandusvabadusse sekkumine. Kui eeldada, et hilisema informatsiooni tekkimisel peab ajakirjandus artikleid parandama, siis peaksid paranduste avaldamise nõuded sisaldama täielikku tõde toimunust ning sobivat sõnastust. Antud juhul oleks pidanud parandus, mis annaks objektiivse tervikpildi toimunust, olema selline: „Seoses sellega, et Eesti Ekspress avaldas artikli, milles käsitleti 5(7)

pastor Sermi asjade vargust ning seda, et politsei poolt esialgselt väljendatud kahtlusaluse Georg Grossi süü ei leidnud eeluurimise ajal kinnitust, on selgunud uued faktid. Prokurör tühistas pärast artikli ilmumist kriminaalasja uurimise peatamise ning politsei tuvastas süüdlase, kelleks oli Georg Grossi koduhoidja Mäidu Liivamets, kellele mõisteti Lääne-Viru Maakohtu poolt karistuseks 10 000 krooni [trahvi].“ Kuna hageja esitas paranduse nõude kujul, mis oleks artikli kontekstist väljarebitud lausete kohta andnud lisainformatsiooni, oleks tulnud nõue jätta rahuldamata. Isegi kui hageja oleks esitanud paranduse avaldamise nõude eeltoodud sõnastuses, puudus alus kostja sundkorras kohustamiseks parandust avaldama, kuna ta ei avaldanud otseselt ebaõigeid ja teotavaid andmeid. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta apellandi menetluskulud apellandi enda kanda ning mõista apellandilt välja vastustaja poolt kantud menetluskulu vastavalt esitatavatele maksedokumentidele. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindaja- rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada otsuse resolutsiooni ja põhjenduste osas. Lõppkokkuvõttes tuleb apellatsioonikaebus lugeda osaliselt rahuldatuks. VÕS § 1047 lg.4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Maakohus ei ole otseselt tuvastanud, milline oli see ebaõige faktiväide, mille parandamist hageja nõuab, leides selle asemel, et vaidlustatud laused on ebaõiged. Õige on apellandi seisukoht, et vaidlustatud lausetes otseselt kajastuvad faktiväited iseenesest ei ole ebaõiged ja hageja ei ole taotlenud nendes otseselt sisalduvata väidete (et politseinikud teatasid pastorile, et asjad varastas Georg Gross koos sõpradega ning et Serm on tuttavatele maininud vargana Georg Grossi) ümberlükkamist. Samas tuleneb nendest väidetest lisaks ka see faktiväide, et Sermi auto ja selles olnud isiklikud asjad varastas hageja. Isiku süüdistamisel ajaleheartiklis varguses on tema au teotava asjaolu avaldamine ja VÕS § 1047 lg.4 kohaselt on isikul õigus nõuda sellisete ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist. Kolleegium ei näe andmete ümberlükkamises ja paranduste avaldamises olulist õiguslikku vahet - ebaõigete andmete kohta paranduse avaldamine on ühtlasi ka nende ümberlükkamine ja ebaõigete andmete ümberlükkamine tähendab ka nendes sisalduvate ebaõigete faktiväidete parandamist. Nende vahe on pigem semantiline. Loogiline on järeldada, et ümberlükkamine tähendab faktiväite (andmete) ebaõigsuse tunnustamist, parandamine aga ebaõige faktiväite kohta asjaolu avaldamist, millest tavalugeja saab järeldada, et faktiväide oli ebaõige või ei leidnud kinnitust. 6(7)

Selles mõttes ei ole kohus ümberlükkava avalduse teksti määramisel protsessuaalses mõttes jäigalt seotud hageja pakutud tekstiga ning kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et maakohus väidete ebaõigsuse avaldamise kohustamisega väljus haginõude piiridest. Samas ei ole mõistlikult põhjendatav maakohtu otsuses märgitud ja resolutsioonis väljenduv keeldumine ümberlükkavas avalduses sellele osutamine, et kriminaalasja hilisema menetluse käigus tunnistati Sermi vara varguses süüdi teine isik, s.o. mitte hageja. Hageja tugines nimetatule kui artiklis Geoerg Grossi kohta esitatud väidete ebaõigsust kinnitavale asjaolule ja apellatsioonkaebusest nähtub, et selle asjaolu esiletoomisega on nõus ka kostja. Seega leiab kolleegium, et otsuse resolutsioon tuleb ümber sõnastada, kohustades kostjat avaldama paranduse, mille kohaselt artiklis avaldatud väited selle kohta, et pastor Sermi auto ja selles olnud isikliku vara varguse pani toime Georg Gross, osutusid ebaõigeteks, kuna artikli avaldamise järgselt uuendatud kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et varguse pani toime teine isik, mitte Georg Gross. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt artiklis ei ole ebaõigeid andmeid esitatud. Vaidlustatud kahest lausest, eriti koos artikli edasise tekstiga, saab tavalugeja aru nii, et hagejat süüdistatakse Sermi auto ja muu vara varguses. Mitteasjakohane on väide, et hiljem selgunud asjaolud ei muuda ilmumise ajal avaldatud informatsiooni ebaõigeks. Kostja ei ole tõendanud ega püüdnudki seda teha, et pastor Sermi vara varastas hageja, s.o. et avaldatud väide oli õige. Ebaõige on ka kaebuse väide, et kui ajakirjandus kajastab konfliktsituatsiooni, järgides seejuures kõiki ajakirjanduseetika nõudeid, ning peab hilisema informatsiooni lisandumisel hakkama parandama ajakirjanduse artikleid, on see ajakirjandusvabadusse sekkumine. VÕS § 1046 lg.4 kohustab avaldajat ebaõiged andmed ümber lükkama, olenemata sellest, kas nende avaldamine oli õigusvastane või mitte. Õigusvastasuse puudumine, kui apellant seda mõtleb, omab tähtsust teiste õiguskaitsevahendite korral, näiteks mittevaralise kahju tekitamise eest rahalise hüvituse väljamõistmise otsustamisel. Menetluskulude jaotuse kohta ei ole hageja kaebust esitanud. Kuna apellatsioonkaebus osaliselt rahuldatakse, jätab kolleegium ka apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.